Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alates 11.sajandist rekonkesta e Hispaania tagasivallutamine. 1492 Granada. Maurid- Hispaania islamiusulised. Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat.
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja
Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist" Püha Patrick-misjonär Iirimaal, kes pööras inimesed ristiusku. Ta oli pärit Lääne-Prantsusmaalt. Püha Benedictus- Elas Itaalia kloostris. Oli eremiit, kes rajas Monte Cassino, rajas reeglid, mille järgi mungad elasid. 3. Mis toimus? 381 kristlus kuulutati ristiusuks 375 568 - rahvasterändamine 476 Lääne-rooma hävinemine 481 511-Frangi riiki valitses GLODOVECH
ei rünnataks. Lõunast põhja ja põhjast lõunasse (mis???). Algselt olid araablased polüteistid, austati erinevaid loodusobjekte ja üheks selliseks objektiks oli Meka linnas templiseina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati palverännakuid iga-aataseid. See tõi kaupmeestele väga suurt tulu. Kuna toimus kaubavahetus, puutusid kokku ümbritsevate uskudega, kus oli tegemist ainujumalaga judaism ja kristlus. Sellistes tingimustes tekkis 7.saj uus usk islam. Islami rajajks peetakse Muhamedi ning esialgu tegutsees Muhamed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõetamatu palverännakuid ei tule ja sissetulekud lähevad väiksemaks. Muhamed oli sunnitud aastal 622 lahkuma Mekast Mediinasse. See ongi islami ajaarvamise algus. Päikesekalendris 365 päeva, moslemite kuukalendris 354 päeva. Araabia riigi algus 630, kui Muhamed pöördus tagasi Mekasse, väga kiiresti Muhamed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. Alguse sai
mees, tema suurimaks rõõmuks oli palvetamine. Kuid ta ei olnud Kaaba jumalate vaga kummardaja. Ta eelistas aegajalt uidata Mekat ümbritsevatel lagedatel väljadel ning mõtiskleda. Juba sellel ajal ei sallinud ta ennustajaid, maage ja loitsijaid. 40 aastaselt hakkas ta külastama Meka parlamenti. Seal oli tal usaldusväärne, õiglase kuid sõnakehva mehe maine. · Kui Muhamedi onu Abu Talib hätta jä,i võttis Muhamed tema poja Ali enda juurde. Alist sai hiljem islami 4 kaliif. · Kui palavus muutus talumatuks, armastasid Mekalased suviti kolida Taifi või püstitada oma telk Hira mäe lähedale. Muhamed armastas seda mäge ja külastas Hira koopaid ka siis, kui tema perekond Mekasse tagasi kolis. · Nõnda, rahulikult , tagasihoidlikult elas ta oma missioonini. Ta oli inimene nagu teisedki seda rõhutas ta kuni oma surmani. · Hadidza sünnitas oma mehele 3 poega AL-Qasim, Abd Manaf (st. Manafi ori,
aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal. Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske Peale Muhamedi surma määrati talle järglane- kaliif
.................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli
Kõik kommentaarid