a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest.
ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973)
kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-)
kindlustusvõtja kohale: -jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-)
........ 10 2.6 Avalik tarkvara ................................................................................................. 10 3. Tarkvarapiraatlus......................................................................................................12 3.1 Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus...........................................................15 3.2 Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus........................................................... 15 3.3 Tsiviilvastutus................................................................................................... 16 KOKKUVÕTE............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke
tarkvarast tulenevat riski; Ebapiisavat dokumentatsiooni või selle täielikku puudumist. Garantiide puudumist; Tehnilise tootetoe puudumist, mida osutatakse litsentseeritud tarkvarakasutajatele; Litsentseeritud tarkvarakasutajatele pakutavatest tarkvarauuendustest ilmajäämist. Piraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini. Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine
vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju teie tervisele; · tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule ja mainele kui ka sinu äritegevusele. · Kas vargus tasub ennast ära? 7 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 1. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures
tervisele - Tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii enda heaolule kui ka äritegevusele 23 23 Ohutunõuded arvuti komplekteerimisel ja hooldusel http://et.scribd.com/doc/6921617/too-nr-1 (16.10 2012) 5. VASTUTUS JA KAHJU HÜVITAMINE Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega (KarS § 222 lg 2)
Kuigi seadus ei käsitle Notarite Koda kutseühendusena, on nii normides kui ka tegevuses omavalitsusliku ning isemajandava kutseühenduse tunnused siiski täiesti olemas. 8 Notarite Koda on ladina notariaadile omane tunnus. Selline kutseühendus on asutatud igal maal, kus notariaat on läinud ladina notariaadi sätestamise teed.9 Ladina tüüpi notariaadi põhiprintsiipideks on notari sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, lisaks kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus, kindlaks määratud notarite arv ja riiklik järelevalve notarite ametitegevuse üle10. Koos uue seaduse vastuvõtmisega sai Eesti Vabariigi endisest riiklikust notariaadist, milles notar oli vaba riigiametniku staatuses, vaba notariaat 11. Uus süsteem ehitati algusest peale üles Saksa notariaadisüsteemi järgi, mis sobis Eesti õiguskorda eelkõige tulenevalt Saksa ja Eesti õiguskorra sarnasusest12. Kui väljenduda keskmisest kunstipärasemalt, siis
toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. 34. Juriidiline vastutus. Isiku kohustus vaieldamatult täita talle seaduse alusel seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid on tsiviilvastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus ja distsiplinaarvastutus. 35. Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine 36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi
1) objekt see ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 4 2) subjekt õigusrikkumise toimepannud isik 3) objektiivne külg käitumisakti elementide kogum 4) subjektiivne külg süü olemasolu 16. Juriidiline vastutus ja selle liigid Isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid: 1) tsiviilvastutus 2) kriminaalvastutus 3) haldusvastutus 4) distsiplinaarvastutus 17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, st. viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu Õigus realiseerub kolmes vormis: 1) õiguse järgimine (täitmine) 2) õiguse kasutamine 3) õiguse kohaldamine Õiguse kohaldamise staadiumid: a) faktide koosseisu analüüs b) õigusnormi valik c) õigusnormi tõlgendamine 18
toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. 1. Objekt-ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud; 2. Subjekt-õigusrikkumise toimepannud isik; 3. Objektiivne külg-aktiivne tegu või tegevusetus; 4. Subjektiivne külg-süü (isiku psüühiline seisund, suhtumine, motiivid, eesmärgid) Juriidiline vastutus- isiku kohustus täita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus. Tsiviilvastutus Kriminaalvastutus Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
1.1 õiguserikkumise mõiste; 32 1.2 õiguserikkumise tunnused 1.3 õiguserikkumise liigid 2. Juriidiline vastutus 2.1 Juriidilise vastutuse mõiste, tunnused, alused 2.2 Õiguserikkuise elemendid - õiguseikkumise objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg. 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud. 3.1 Juriidilise vastutuse liigid: kohtulik vastutus, haldusvastutus, kriminaalvastutus, tsiviilvastutus, distsiplinaarvastutus. 3.2 Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. Kirjandus: J.Liventaal Riik ja õigus Tln.1999.a. Väärteomenetluse seadustik RKs PT I 2002,50,313 Karistusseadustikumenetluse seadustik Õigusnormid realiseeritakse õigusliku reguleerimise protsessis, st. õigusnormi ettekirjutused viiakse ellu õigussuhete subjektide tegevuse kaudu. Õigust saab realiseerida kolmes vormis: Õiguse järgimine (täitmine)
haigusi. Lepingut saab sõlmida, kui loom on vähemalt 4 kuud vana, lepingu lõpes ei tohiks loom olla vanem kui 8 aastat. Lepingu sõlmimiseks loom peab olema tatovääritud ja kantud Kenneliidu registrisse või Kassikasvatajate Liidu Felix registrisse, ning tal peaks olema mikrokapsel. Kindlustusjuhtumiks on 1. looma hukkumine õnnetusjuhtumi või haiguse pärast 2. veterenaarabi 3. looma kadumine 4. omaniku tsiviilvastutus kindlustus, millega kindlustatakse 3. isikule tekitatud varaline või isikukahju. See kattab kohtu ja advokaadi kulusid. Vastutuskindlustus ei kehti, kui kahju oli tekitatud ühistranspordis, seoses suukorvi või jaluturihma kandmise eiramisega, ning siis kui kannatu ise põhjustas looma ärritumist. Kindlustussumma ja -makse mõjuvad faktorid on tõuk, vanus, tervis. 41. Pakettikindlustuspoliisid (kodule, väikeettevõtele)
2) Ladvatuli- põlevad puude võrad, suits tumehall. Liikumiskiirus 4-25km/h. Vastupõlemise kasutamine, tuletõkkekraavide ja ribade ehitamine. 3) Maatuli põleb turvas või turvastunud toorhuumus. Levib kümmekond meetrit ööpäevas. 24.Vastutus. TTO seaduse rikkumisega kaasnevad sanktsioonid. Füüsiline isik-TTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutus Juriidiline isk-TTS ja sellealusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest haldusvastutus 1. Surmaga lõppenud õnnetus, ettekirjutuse korduv täitmata jätmine: kuni 250000 2. Raske tagajärjega tööõnnetus, töövõimetus kutsehaiguse tagajärjel: kuni 100000 3. Tööõnnetuse, kutsehaigestumise varjamine, uurimata jätmine, raporti koostamata jätmine, töökeskkonnavoliniku uurimisse mittekaasamine,
- bioloogiline mitmekesisus, Rio de Janeiro, 1992 - ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York 1992 - Läänemere kaitse, Helsinki 1992 - piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973 - õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971 - õlireosusega tekitatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi loomine, Brüssel 1971 - keskkonnamõjude hindamise piiriüleses kontekstis, Espoo 1991 Rahvusvahelise tavaõigusliku iseloomu on omandanud saastaja-maksab, heanaaberlikkus ja ettevaatusprintsip, muuga on probleeme. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO Poliitika kujundamine: Mitmed olulised üleilmsed tippkihtumised (Stockholm 72, Rio 92, Johannesburg 2002) ja nende konventsoonid ja deklaratsioonid.
Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste kohtulik vaidlustamine. Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist (KaMS 5.peatükk Õiguste kohutlik vaidlustamine ja tsiviilvastutus) Tühiseks tunnistamise alused. Kui teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga identne või eksitavalt sarnane kaubamärk on registreeritud kaubamärgiomaniku esindaja nimele tema nõusolekuta, on teise riigi kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada hagi kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui esindaja tõendab oma tegevuse õiguspärasust. (KaMS §52)
satisfy the needs vajadusi rahuldama 780. habits of consumption 781. life supporting systems elu toetavad süsteemid 782. genetic diversity geneetiline mitmekesisus 783. prove in advance 784. to ban keelustama 785. precautionary means 786. zoning linnaplaneerimine 787. land-use planning maakasutuse planeerimine 788. charges esildis 789. loans laen 790. insurance kindlustus 791. labelling märgistamine 792. environmental civil liability keskkonnaalane tsiviilvastutus 793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796. The "polluter pays" principle "reostaja maksab" põhimõte. 797. costs of pollution control and monitoring kulud, mis on on seotud reostuse kontrolli ja monitooringuga 798. reflect in the price of goods peegelduma kauba hinnas 799
et saavut dir eesmärk, va kui dir endas on ette nähtud konkreetsed jõustamismeetmed (veekaitsedir: loaga mittekooskõlas olev tegevus tuleb piirata). Siseriiklik küsimus, kuidas saavut dir eesmärk. Dir ei ütle, millist jõustmeetodit rakendada. Peatamise otsustab kkasutus. Kohtupraktikast tuleneb, et siseriiklikku õigust tuleb EÜ õigusest lähtudes tõlgend mitte üksnes vertikaalses, vaid ka horisontaalsetes suhetes. Nt kkalane tsiviilvastutus loa alusel tegutsemine ei välista alati kahju hüvitamise (ka Eestis); lisaks on kkõiguses märgata tendentsi nn üldise kk alase hoolsuskohustuse (duty of care) tunnustamiseks. Dird ei too kaasa horisontaalset otsemõju ehk LR vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Dir on adress LRdele. Küll on otsemõju täheldatav riigi nn agentide suhtes, kes osut avalikke teenuseid riigi kontrolli all ja omavad selleks vastavaid
Eesmärgiks on integreerimispõhimõtte elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. 23 21 Keskkonnaalane vastutus Materjal: Õpik lk. 224 232. Keskkonnaalasteks süütegudeks Eesti õiguses on: kuriteod karistusseadustiku 20. peatükis väärteod karistusseadustikus ja keskkonnaalastes eriseadustes Tsiviilvastutus (keskkonnakahjude hüvitamine) Keskkonnakahjude hindamine on keeruline: * kuhu tõmmata piir keskkonna lubatava mõjutamise ja kahjustamise vahel * keskkonnakahju rahaline hindamine on keeruline * põhjuslik seos tegevuse ja kahju vahel pole enamasti üks-ühene ning ulatub tihti suure ajalise või ruumilise vahemaa taha Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ
kohtulik vastutus haldusvastutus 2. sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus. Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest tsiviilvastutus: füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviilõiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega distsiplinaarvastutus: töö- ja teenistusvahekorras määratav juriidiline vastutus neid vahekordi reguleerivate õigusnormide rikkumise eest. Nende normide rikkumisega võib
vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete
hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa
hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa
99 · Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku väljastatud litsentsita - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 229).100 · Registreeritud geograafilise tähise ebaseadusliku kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 230 lg 1).101 Tsiviilvastutus Tsiviilõiguslikult kaitstakse rikutud õigusi järgmistel viisidel:102 1)teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
mis vormistatakse üksikaktiga Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: 1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2. Õiguserikkumise tuvastamine 3. Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine 4. Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Õiguslikudliigid: Organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus Õigusharu järgi: kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm) vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine teatud juhtudel poolte kokkulepe, kahju hüvitamine vm teod (peamiselt eraõiguses) 74 tutvusta süüteo mõistet ja süütegude liike sh kuritegude raskusastmeid
liiki õigusrikkumisi toimepannud ja süüdimõistetud isikut (keegi ei palu armu vaid lähtutakse sellest et tegiemist on poliitilise otssega riigi otsusega) Aegumine tähtaja möödumine pärast mida ei saa subjektile enam esitada nõude õigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (aegumise tähtajad määratakse seadusega) Juriidilise vastutuse liigid: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilvastutus Distsiplinaarvastutus Töö-õiguslikvastutus Töölepingu seadus Lühend: TLS - töölepinguseadus 1) Töötaja (T) 2) Tööandja (TA) Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). Tööleping töö, kui järjepidev protsess. Töötaja ja tööandja on sõltuvussuhtes.
paragrahvile, lõikele ja punktile, milles nimetatud teo tunnused on ette nähtud, nim õiguserikkumise kvalifitseerimiseks. Juriidilise vastututuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud Juriidilise vastutuse liigid: 1) sõltuvalt vastutust kohaldavast organist: A) kohtulik vastutus B) haldusvastutus 2) sõltuvalt sellest, millises õigusharus vastutus ette nähakse: A) kriminaalvastutus B) haldusvastutus C) tsiviilvastutus D) distsiplinaarvastutus Vastutusest vabastavad asjaolud: 1) süüdimatus; 2) armuandmine; 3) amnestia; 4) aegumine. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONSEPTSIOONIST Õigus ja moraal See vahekord tähendab seda, et moraalinormid on õigusnormide hindamise kriteeriumiks, mõõdupuuks, kas kehtivad käitumiseeskirjad on ka õiglased. ÕIGUS (ius) tähendab vormi; ÕIGLUS (iustitia) tähendab sisu. IUSTITIA: kõigil olgu
organisatsioonide ametnikud. See omapärane isikute ring omab nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Nende isikue konkreetne ring ja nende isikute immuniteedi ulatus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse, eriti aga riikidevaheliste lepingutega. Üldjuhul kehtib põhimõte, et immuniteeti omavat isikut ei tohi kinni pidada ja ei tohi tema suhtes kohaldada aresti. Piiratud on nende isikute tsiviilvastutus samuti, asukohamaa ametivõimudel lasub aga kohustus kaitsta diplomaatilise esinduse territooriumi ja ruume ning ka töötajaid, nende vastu suunatud vägivalla, vaenulikkuse jne eest. Kui diplomaatilist immuniteeti omav isik paneb toime kuriteo ??asukohamaal, siis lahendatakse tema vastutuse küsimus nn diplomaatiliste kanalite kaudu. st et selline isik kuulutatakse soovimatuks isikuks(?) ja talle antakse tähtaeg riigist lahkumiseks. Kui antud tähtaja jooksul pärast persoona nokrataks?
35 2002. aasta lõpuks oli notariaadireform Eestis lõppenud ja Eestis oli üles ehitatud ladina mudelil baseeruv notariaat. Tänu õigusloomeprotsessis osalejate suurele tööle võib väita, et üleminek riiklikult nõukogulikku tüüpi notariaadilt ladina tüüpi notariaadile on läbitud ja sõltumata probleemidest, mis seisid reformi teel, on suudetud sälitada notariaadi põhiprintsiibid: notari sõltumatus, erapooletus, ametisaladuse hoidmise kohustus, tsiviilvastutus ja ametikindlustus. 33 M. Allik. Notariamet Eesti notariaadi seaduse uue eelnõu valguses. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad 2000. Ettekanned. Justiitsministeerium, Tallinn, 2001, lk 82-85. 34 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 35. 35 K. Sepp. Eesti notariaat reformiteel. Eesti notariaadi 5. astapäev. Notarite Koda, Tallinn, 1999, lk20-21.
või rahalise hüvitamise teel. 8.3.4.Tsiviilvastutuskindlustus Kindlustusobjektiks - on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusriski tõttu. Kindlustusjuhtumiks - on sündmus, mis leidis aset kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal ja põhjustas kolmandale isikule otsese varalise kahju, mille hüvitamiseks on kindlustatu vastu esitatud kahjunõue. Kindlustusriskiks - on kindlustatu seadusjärgne tsiviilvastutus, mis tuleneb kindlustuslepingus märgitud ja kindlustuskohas asuva hoone või maatüki kindlustatute kaasomandis oleva osa omamisest või valdamisest. Kindlustatuks - on korteriomanik, kusjuures kindlustatuks loetakse ka korteriomaniku perekonnaliikmed või korteriomaniku loal või ülesandel vara üle tegelikku võimu teostavad füüsilised isikud (majahoidja, koristajad vms.). Kolmas isik - on käesolevate tingimuste kohaselt isik, kes ei ole
rikkumisega tekitatud kahju iseloomust ja suurusest, samuti rikkumine toime pannud andmetöötleja isikust. Vastutus võib olla reguleeritud nii tsiviilõiguse, haldusõiguse kui ka karistusõigusega. Rikkumise puhul on sageli endise olukorra taastamine võimatu. Külla aga on vastutusega võimalik andmesubjektidele tekitatud kahju hüvitada, edasist rikkumist ära hoida ja /või rikkumise või kuriteo toimepanija karistada. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutuse osas tuleb kõne alla eraelu kaitse ja kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon. Ebaseadusliku andmetöötluse puhul võib rääkida kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS tähenduses, kui sellega rikuti andmesubjekti isiklikke õigusi (nt privaatsusõigust). Andmekaitsealaseks rikkumiseks tuleb lugeda nii juhuseid, kui töödeldi andmesubjekti kohta ebaõigeid andmeid, kui ka neid juhuseid, kui töödeldavad
- haldusvastutus; 2) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: - kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus (-koodeksis). Vastutuse liigid (sh põhi- ja lisakaristused) ning määrad nähakse ette vastavas kriminaalõiguse normis (sätetes) ning seda kohaldavaks pädevaks organiks on kohus, - haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest, - tsiviilvastutus (ka varaline vastutus): füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviil(era-õiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega (tervisele, varale jne: nt tsiviilhagi kriminaalprotsessis). Materiaalset vastutust on mõnel juhul loetud tsiviilvastutuse üheks alaliigiks, teisalt
Selle põhimõtte järgi seob nii konstitutsioon kui ka seadus ka seadusandjat ennast. Näiteks näeb Hisp. konstitutsioon ette: "Kodanikud ja avalikud võimud alluvad konstitutsioonile ja muule seaduskorrale." Itaalia konstitutsioon: "Riik ja avalike asutuste ametnikud (teenistujad) kannavad kriminaal-, tsiviil- ja administratiivvastutust tegude eest, mis on toime pandud õigusi rikkudes. Nendel juhtudel pannakse tsiviilvastutus ka riigile ja avalikele asutustele." E konstitutsioon -- § 3 lg. 1; § 102; § 25. 3. kohtu sõltumatus ja erapooletus. Jaapani konstitutsioon: "Kohtunikud on sõltumatud ja tegutsevad oma südametunnistuse järgi. Nad on seotud ainult konstitutsiooni ja seadusega." Prantsuse konstitutsioon: "President on kohtuvõimu sõltumatuse garant". Eesti konstitutsioon: § 146-7 ja järgnevad §-d. 4. konstitutsiooni ülimuslikkus teiste seaduste suhtes.
kuuluva kui ka kolmandalt isikult prahitud laevaga. Tegelikkuses võib toimida terve prahtimi- sahel ehk tšarterite ahel, s.o laev on mitme järjestikuse prahilepingu objekt. Kuna paljude rah- vusvaheliste õigusaktide alusel lasub tsiviilvastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest laevaomanikul, võib selline mitmeastmeline edasiprahtimine põhjustada raskusi vastutava isiku kindlaksmääramisel ja kahjuhüvitise sissenõudmisel. Peamiselt määratakse reisiprahilepinguga veo tarvis konkreetne laev. Mõnedel juhtudel
annaabi.ee 
