Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsiviilõiguse ülesanded 1-20". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, linnavalitsus, notar, aktsept, metsamaa, sõbranna, kaie, tütrele, ühistu, aktsepti, seadusliku, tulundusühistu, võlausaldaja, oferdi, ülikond, maie, hoiule, kehtetu, pärimisõiguse, stuudio, üürilepingu, käru, korterelamu, võlgnik, kuuske, vahepeal, võtnud, tarbijakaitse, lennart, vastuseks, poega, pood, eelnevat, sõlmimavähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest. Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil Kaie M. Ei olnud veel 18- aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M. Püüdis mõjutada notarit tehingut tegema
a poe ees, kui tegemist sama poeketi/firmaga) erinesid, kuid seaduse järgi peavad need ühtima. Emal tekib õigus tehing tühistada ning nõuda kahju hüvitamist. Kui kauplus kaebust ei rahulda tuleb pöörduda tarbijakaitseameti poole (tegemist on tarbija eksitamisega ning on karistatav, seega tuleks ametit sellisest situatsioonist igal juhul teavitada). Alaealine isik tohib tarbekaupu iseseisvalt poest osta ning emal pole võimalust selle kohta pretensiooni esitada. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil Kaie M. Ei olnud veel 18- aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M. Püüdis mõjutada notarit tehingut tegema
peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil (tavaline e-kiri) E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3) Elektrooniline vorm – peab olema välja prinditav, peab sisaldama nimesid, peab olema tehingut sõlmivate osapoolte poolt digitaalselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri Panga pin-koodid, panga koodikaardid on elektroonilised allkirjad. Notariaalsed vormid: Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne. Tõestamine – notariaalne toiming Tõendamine – oma väite usutavaks tegemine (toimub kohtus) TEHINGU KEHTETUS Kehtetu tehing – tehing millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Jaguneb kaheks: Tühine §84 – on algusest peale kehtetu (alla 7-aastaste, otsustusvõimetu
......2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3) Elektrooniline vorm – peab olema välja prinditav, peab sisaldama nimesid, peab olema tehingut sõlmivate osapoolte poolt digitaalselt allkirjastatud. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole- kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Notariaalsed vormid: Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne. Tõestamine – notariaalne toiming Tõendamine – tõendi esitamine; oma väite usutavaks tegemine (toimub kohtus) TEHINGU KEHTETUS Kehtetu tehing – tehing millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Jaguneb kaheks:
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. 4. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma, sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei
seda heaks, siis loetakse see tehing kehtivaks ( TsÜS § 13 lg 3). Tuuakse selline eelis, kui isik on teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on otsusevõimetu. 2.4 Elukoht Elukoha mõiste on antud TsÜSi § 14 ja § 15: elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi. Siis on jällegi elukoha määrang oluline. Elukohta määratletakse tegelike asjaoludega, elukoht võib olla ka mitmes kohas. Kui on tegemist alaealiste või teiste piiratud teovõimega isikutega, siis on määratud see elukoht vastavalt TsÜSi § 15. Elukohast eristatakse tegevuskohta majanduse- või kutsetegevusega tegelevad inimesed. Tegutsemiskoht puudutab just kutsetegevust, enamjaolt puudutab juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.
väljaprinditav ja sisaldama isikute nimesid.Ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Elektrooniline vorm-samasugune mis on kirjalikult taasesitatav vorm, peab olema väljaprinditav,nimed kirjas ja peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatud. Notariaalne kinnitamine-allkiri.Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu. Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi 276. Mis asendab tehingu kirjalikku vormi? Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. 277. Mis on elektrooniline allkiri? Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
sisekorraeeskirjad. Kogunesime külalistemaja fuajeesse. Hageja esindaja nõudis tasumist. Nõutud summat me ei maksnud, kuna selle nõudmine ei olnud põhjendatud. Pärast kauakestvaid vaidlusi lahkusime kell 12.30 külalistemajast. Seda tõendab mh ka asjaolu, et kell 12.32 tegi hageja politseile väljakutse, nagu keelduksid külalistemaja kliendid maksmast neile osutatud teenuste eest. Politseipatrulli saabudes kell 13.12 olid kõik juba ära sõitnud. Palun jätta hagi rahuldamata.“ Küsimus kohtunikule: kas hagi tuleb rahuldada? Vt ka RKTKo 3-2-1-64-07, RKTKo 3-2-1-56-08, RKTKo 3-2-1-44-09, RKTKo 3-2-1-98-09, RKTKo 3-2-1-109-11, RKTKo 3-2-1-56-11 Hüpotees: H saab K-lt nõuda VÕS 108 lg 1 alusel 750€ + 750€. VÕS 108 lg 1 1. raha maksmise kohustus (VÕS 35 - väljasõit kell 12.00, VÕS 37 - tüüptingimused said lepingu osaks, VÕS 42 - kas tegemist on tühise tüüptingimusega?) 2
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõi
Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib
Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Notariallne kinnitamine-allkiri.Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu. Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi. Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine. Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. KAASUS:Anne läheb säästumarketisse ja asetab kaupa korvi. Kauba korvi asetamisel kukub purgisupp põrandale ja läheb katki. Säästumarket nõuab purgisupi hinna hüvitamist. Kuna kauba rikkumisega muutus Anne kauba omanikuks ja peab sellega tasuma
Lepinguga kokkulepitud kirjalikule vormile laienevad kirjalikule vormile seaduses sätestatud nõuded. Kirjalikku taasesitamist võimaldava normi puhul peab tehing olem atehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teindu isiku nimesid kuid ei pe aolema omakäeliselt allakirjutatud.Tehing on notariaalselt kui ta on koostatud kirjaliku tonkumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud. Tehingu notariaalsel tõestamisel notar kontrollib lepingu sisu ja seletab tehingu õiguslikke tagajärgi poolte jaoks. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisvara võõrandamist, OU osavõõrandamise ja jagamise leping, abieluvara leping jne. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramine, toob reeglina kaasa lepingu tühistamise. Tehing võib olla tühine algusets peale, st kehtivat tehingut ei ole tehtud. Tühisel lepingul ei ole alguseat peale
Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): Institutsiooniline süsteem tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Sveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900.
tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): EKSAMIKS Institutsiooniline süsteem – tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks ! põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Šveits, aga ka Eesti
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s
Kui asutatud aktsiate märkimisega, siis asutamiskoosolek, kus kõik potentsiaalsed aktsionärid kus võetakse vastu põhikiri. MTÜ asutamisel vajalik põhikiri ja asutamise otsus. Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ? TÜ puhul peab olema vähemalt 2 asutajat. TÜ või UÜ ei saa olla asutajaks Riik või KOV. OÜ vajalik üks füüsiline või juriidiline isik. TulÜ peab olema vähemalt 5 füüsilist isikut. Võib olla ka 3 asutajat, kui asutajaks on ühistu. MTÜ vähemalt 2 isikut (kui pole seaduses teisiti nt parteis min 1000) SA vähemalt üks füüsiline/juriidiline isik. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Nimi : Peab olema nimi, mis eristab teda teistest juriidilistest isikutest . Nimest peab tulenema mis liiki juriidilise isikuga on tegemist. MTÜ asukohaks võib määrata mingi muu asukoht, mis ei olegi juhatuse asukoht. Teiste asutuste puhul määratakse põhikirjas ära just juhatuse asukoht.
§13. Otsusevõimetu isiku tehing (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht Elukohal on tsiviilõigusele oluline tähendus, sest kohustuste täitmine on tihti elukohaga seotud. Kohtualluvuse määramine hagi esitamise kohaks on reeglina kostja elukoht. §14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 13 (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
§13. Otsusevõimetu isiku tehing (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht Elukohal on tsiviilõigusele oluline tähendus, sest kohustuste täitmine on tihti elukohaga seotud. Kohtualluvuse määramine hagi esitamise kohaks on reeglina kostja elukoht. §14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15
kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab lepingutingimuste hulgast tüüptingimuse kahel juhul - kui tüüptingimus on sedavõrd ebatavaline, et
kohustuslik osa. Tunnuseks on veel ka suunatus kindla isiku poolt reeglina kindlale isikule, st tegija ja adressaat peavad olema teada hiljemalt lepingu sõlmituks lugemise ajaks. Siduvus: Õiguslik seotus ettepanekuga sõlmida leping, mis väljendub ettepaneku sisus ning ajalises seotuses ehk oferdi tagasivõtmises ja lõppemises. Kehtivus ja lõppemine: Pakkumus milles on nõustumise tähtaeg määratud kehtib selle tähtaja lõpuni ja ainult selle tähtaja jooksul tehtud aktsept loetakse õigeaegseks. Kohalviibijale tehtud oferdile tuleb vasta koheselt, eemalviibijale tehtud oferdile tuleb vastus anda tavaliselt vajaliku aja jooksul. Kui oferdile vastatakse eitavalt või vastamiseks vajalik aeg möödub kaotab ofert kehtivuse. Ainuüksi oferendi surm peale pakkumuse tegmist ja enne nõustumise kättesaamist ei lõpeta oferti, va juhul kui võib eeldada oferdi teinud isiku teistsugust tahet, muidu lähevad lepingulised kohustused üle pärijatele
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C.
tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist ning viiviste väljamõistmist. AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmata jätmises on jurist ise süüdi – ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? 6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? 3. ÄS § 306 lg 1 4. ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub 5. TsÜS § 31 lg 3 2. lause pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse. 6
annaabi.ee 
