Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart
õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2-Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Lepingu mõiste • VÕS § 8- lepingu mõiste • VÕS § 8 lg 1 -Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • VÕS § 8 lg 2 Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Töölepingu eristamine teistest lepingutest • Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsus 3-2-1-41-11 • Töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt
seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige,
· Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. · Maakohus ei ole rikkunud otsuse tegemisel Tsiviilkohtumenetluse seaduse nõudeid, sest on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid nende kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, samuti on maakohus põhjendanud oma seisukohti ja järeldusi piisavalt ning need ei ole vastuolulised. Tsiviilkolleegiumi seisukoht · Kolleegiumi arvates on kaevatav ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata. · Kostja on kassatsioonikaebuses heitnud ringkonnakohtule ette menetlusõiguse normide olulist rikkumist. Kostja arvates ei ole ringkonnakohus vastanud tema apellatsioonikaebuse põhjendustele tõendite ebaõige hindamise kohta maakohtus. · Kolleegiumi arvates on kostja väited põhjendamatud. · Praegusel juhul on kõiki
õigus saada hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi, sest tööandja oli tekitanud oma käitumisega töölepingu lõpetamisel õiguslikult ebaselge olukorra, kus töötajal ei olnud muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, tuleb hageja nõue hüvitise saamiseks rahuldada ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista 1551 eurot 6 senti (24 268 krooni 85 senti). 1.5 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Töölepingu ülesütlemine oli tühine ning tööleping lõppes lepingujärgselt 31. detsember 2009 (TLS § 80 lg 1). Otsust põhjendas kolleegium seisukohaga, et tulenevalt võlaõigusseadusest ning töölepingu seadusest on töölepingut võimalik üles öelda vaid edasiulatuvalt, seega tagasiulatuv ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1). Mõista hageja kasuks välja 2005 eurot 82 senti saamata jäänud töötasu, kuna kolleegiumi arvates
8 kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Raivo Paalale 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik3 KOKKUVÕTE 3 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222453682 9
võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. 11 Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Lisaks, Riigikohtu 9 RKTKm 3-2-1-83-11. Tartu, 9.november 2011 a. 10 RKTKm 3-2-1-91-14. Tartu, 5.november 2014 a. 11 RKTKm 3-2-1-6-12. Tartu, 14.märts 2012 a. tsiviilkolleegiumi kohtumääruse nr 3-2-1-159-15 p 7 viimane lõige sätestab, et lapse ja vanema suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve.12 Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga
üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu pädevuse küsimuse otsustamiseks saatma haldus- ja tsiviilkolleegiumi erikogule üldjuhul
tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Abstraktsioonipõhimõte: TsÜS § 6 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Lahendus umbes: X ei saa leppetrahvi, aga ta saab oma makstud raha tagasi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid algavad nii: 3-2-1 Kodune töö: lahendid alates 2013. aastast. Abstraktsioonipõhimõte, hea usu põhimõte. Ei taha neid, mis on RK-sse läinud. Pane kirja tehiolud, (0,5lk); vaidluse ese; kohtu tõlgendusmeetod; kokku A4 Kaasus 3 A tellib B-lt maja ehitustöö, fikseeritakse kindel tähtaeg ja ette on nähtud sanktsiooni leppetrahv. Ehitaja ei jõua kõiki töid valmis, a la viimistlusmaterjalid ja sisustuselemendid jäävad paigaldamata, kuid maja on
juriidiline isik. Tsiviilasju arutavad Eestis maakohtud. Kõiki tsiviilõiguslikke (eraõiguslikke) vaidlusi võib arutada kohtus, kuid on võimalus ka kohtuväliseks asja lahendamiseks kas töövaidluskomisjonis, üürikomisjonis või vahekohus. Selliste kohtuväliste võimaluste hulk laieneb pidavalt, kuid sellise kohtuvälise komisjoni otsusega mittenõustumisel on alati võimalik vaidlus lahendada kohtus. Kohtulahendeid halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-100-08 sedastab, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus
TSIVIILKOHTUMENETLUS kompensatsiooniks omavoliliselt kaasa öösel televiisori vm eseme, kas siis turvameeste poolt kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras? KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus, tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Kolmas isik on tsiviilkohtumenetluses vaidlejate hulka liigituv menetluse subjekt.
Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. 46 Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika uhtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Riigikohtu erikogu ja üldkogu (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule. Menetluses osalevad samad kohtunikud.
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. -
määratletuse põhimõttega. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõtte järgi saab asjaõiguslik omand tekkida ainult ühele asjale. See eeldab, et omandatav asi on individualiseeritud. Nii on Riigikohus nentinud, et vilja kui asendatava ja liigitunnustega asja puhul ei saa omandi üleminekust rääkida enne selle omandaja jaoks eraldamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-138-10, p 33). Olukorras, kus Letofini poolt Werolile pressimiseks üle antud rapsist toorõli väljatuleku ja rapsikoogi saamise protsendid kõikusid ega pruukinud langeda kokku lepingujärgse protsendiga ning Werol pressis toorõli erinevatelt tarnijatelt saadud rapsiseemnest, kusjuures õli jooksis kokku ühte mahutisse, ei ole alust rääkida spetsiaalsuse põhimõtte järgimisest
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. 25 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: • taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt;
25 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staazikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: · taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt;
märge ostueesõiguse olemasolu kohta. Kui vastav märge EVK-sse kantakse, siis on aktsia käsutamine pärast ostueesõiguse teostamist tühine osas, mis piirab või kahjustab ostueesõiguse teostamist. Teisiti öeldes määrab sellise märke olemasolu, kas ostueesõigust teostaval aktsionäril on õigus nõuda aktsiate endale ülekandmist. Märke puudumisel ei ole ostueesõiguse teostajal mingit alust nõuda aktsiate ülekandmist, kuna omandaja on saanud aktsiad seaduslikult (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145- 05). Ostueesõiguse teostajale jääb üksnes õigus kohaldada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid seoses ostueesõiguse teostamisega sõlmitud võõrandamislepingu rikkumisega (eelkõige tähendab see kahju hüvitamise nõuet). Seega, kui vastavat märget ei ole EVK-sse kantud, ei taga ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine ostueesõiguse teostajale aktsiate saamist
See tekitab küsimused, mida lugeda üldtunnustatud põhimõteteks, mida normideks ja kuidas on võimalik nende otsene kohaldamine. 2) Normide konflikt. Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et õiguskorra struktuur on hierarhiline (vähem õiguskorra horisontaalsest struktuurist ehk jagunemisest era- ja avaliku õiguse normistikuks). Nt RK tsiviilkolleegiumi määruse kohaselt lahendatakse eluruumide erastamisest keeldumisest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluse korras; erikogu lahendi kohaselt aga ei saa eluruumide erastamist vaadelda eraõigusliku tehinguna (näide puudutas horisontaalset struktuuri). 3) Lünkade ületamine. JAT on vajalik seoses sellega, et igas õiguskorras esineb lünkasid. · Kõiki võimalikke arenguid ei suuda ükski seadusandja ette näha. Õiguse rakendajat lahutab
Näiteks oli tööle mitteasumine põhjustatud töötaja äkilisest haigestumisest või muust sarnasest asjaolust. III. Töötasu ja hüvitised 16. Töötasu mõiste ja koostisosad. Töötasu arvutamise viis. Töötasu suurus: kokkuleppeline ja seadusjärgne töötasu (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, RKTKo 3-2-1-6-08. Abistav materjal: Muda, M. Tööaja arvestamine ja lisatasude maksmine tükitöö puhul. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-6-08 - Juridica, 2009, 1) Töötasu mõiste ja koostisosad 9 Töötasu - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Määratakse kindlaks brutotasuna, millest tööandja arvestab maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
juuni 2015. a määrus asjas nr 3- 1-1-51-15, p 28.) 43. Erandina võib kinnisasja arestimine konfiskeerimise asendamise (või muu rahalise nõude) tagamiseks olla siiski põhjendatud juhul, kui kinnisasi on tagatava konfiskeerimise asendamise otsustuse võimaliku adressaadi ja tema abikaasa ühisomandis ning abikaasa ei ole tagatava kohustuse võlgnik. Nimelt tuleb arvestada, et ühisvara korral ei saa sellele seada kohtulikku hüpoteeki, kui puudub teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15 koos seal toodud viidetega). Samas on kolleegium asunud seisukohale, et analoogiliselt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 punktis 46 ja 9. aprilli 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-82-12 punktis 49 märgituga, on ka KrMS § 142 alusel võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse
[20 päeva eest makstakse (TLS 13 lg 3) ning ülejäänud 10 on tasustamata] Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda TäKS § 14 sätestatud korras, kuid see ei ole käesoleval juhul asjakohane :)) lihtsalt infoks Läbitöötamist vajav materjal: · töölepingu seaduse §§ 42-71 · täiskasvanute koolituse seadus, eelkõige § 1 ja 4. ptk · Erikson, M. Riigipüha mõju tööaja kestusele summeeritud tööaja arvestuse korral. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1-69-17. – Juridica, 2020, 3 · Siigur, H. Töö- ja puhkeaeg uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4 · Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013 - https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/ selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf, lk-d 88-123
järelevalve kohtumenetluse seaduses nimetatud juhtudel. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees Märt Rask. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staazikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võidakse anda üldkogule, kui: · taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt;
eksmatrikuleerima, tühised, kuna nende alusel saab Erahariduskeskus AS nõuda õppemaksu ilma õppeteenust osutamata. Sellest ebaselgest lausest võib järeldada, et ringkonnakohus pidas üldtingimuste ja õppekorralduseeskirja sätteid tüüptingimusteks ja leidis, et need tüüptingimused ei ole tühised. Kolleegium on õppeteenustasu maksmise lahendis märkinud, et tüüptingimuseks on nii lepingutingimused kui ka lepingus viidatud õppeasutuse aktid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-111-13, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Maakohus pole neid lepingutingimusi tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 alusel. Selle sätte esimese lause alusel tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama
Heakorratööde põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus Soovitan lugeda tervikteksti: http://www.omanikud.ee/seadused__ja_maarused/kasutuslubadest Ülevaade ehitise kasutusloa taotlemisest ja väljastamisest Järgnevas tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: Ehitusseadus -EhS Riigkohtu halduskolleegiumi otsus RKHKo Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus - RKTKo Kasutusloa määratlus, tähendus Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1). Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11).
Apellatsioonikohus on laki väärtuse määramisel õigesti tuginenud AÕS §-le 29 ning kohtuotsuse põhjendused ei vaja kordamist. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastavalt hageja esindaja esitatud arvele oli kulu õigusabi eest 3 540 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. -Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt Flora Liit kohtukulu 3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni OÜ Floco kasuks. §29 ei ole enam. RK on öeldud, et .. pahauskne, kuid nüüd par 84 reguleerib omavolilise valduse. Kahju hüvitamine; vt. Auto varastamise kaasust. VÕS 1045. Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal tuleks hüvitada asja väärtust või mitte? Mis peab olema kostja konkreetses asjas, et > süüdi
ei anna tööandjale midagi, sest puhkuse ajal saavad need isikud puhkusetasu riigilt. Läbitöötamist vajav materjal: töölepingu seaduse §§ 89, 93, 94, 97, 99, 100 47 töötuskindlustuse seaduse §§ 141-144 Erikson, M. Töötaja koondamise põhjused töö lõppemise korral. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-7-11. Juridica, 2015, 3, lk 226-229. Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf , lk 151- 153, 157-158, 161-164 (vt seminari teemaga seonduvat) Liin, V.-P
korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Korteriomanike ühisuse sisesuhte puhul on oluline märkida, et kuigi korteriomanik on korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel kohustatud isikuks korteriomanike ühisuse suhtes, siis puudub samal ajal korteriomanike ühisusel samas küsimuses vastupidine kohustus. See tähendab näiteks seda, et korteriomanik ei saa esitada nõuet korteriomanike ühisuse vastu. Eelnimetatud seisukohta kinnitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 9.veebruarist 2011.a60. Lahendi punktis 10 asus kolleegium seisukohale, et korteriomanik saab korteriomanike ühisuse otsuse suhtes hagi esitada üksnes teiste korteriomanike vastu. Seega ei tunnitanud Riigikohus korteriomanike ühisust kui õigussubjekti, kes saab sisesuhtes kanda kohustusi. Ka välissuhetes on korteriomanike ühisuse esindusorganiks üldjuhul valitseja. Siiski tuleb ette
perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluste kohaselt. Nimetatud Küllike Moori ja Urmas Reidla esindaja vandeadvokaat Mare Lusti kassatsioonkaebuse alusel paragrahvi 3. lõike kohaselt ei tõenda sel alusel tehtud isa nime kanne lapse põlvnemist isast. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1996. a. otsuse Aivi Paavo hagis Küllike Moori ja Urmas Reidla vastu isaduse fakti tuvastamiseks, pärimisõiguse tunnistuse Apellatsioonikohus on ebaõigesti tõlgendanud TsK §-i 551 lg 2, asudes seisukohale, et kuna hageja kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara jagamiseks.
kiiresti muutunud ühiskondlike ja õiguslike suhete üle otsustada. 2) Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et õiguskorra struktuur on hierarhiline (vähem õiguskorra horisontaalsest struktuurist ehk jagunemisest era- ja avaliku õiguse normistikuks). Nt RK tsiviilkolleegiumi määruse kohaselt lahendatakse eluruumide erastamisest keeldumisest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluse korras; erikogu lahendi kohaselt aga ei saa eluruumide erastamist vaadelda eraõigusliku tehinguna (näide puudutas horisontaalset struktuuri). Õiguskorra hierarhilisuse põhiidee – madalamas astmel asuv norm või õigustloov akt peab olema vastavuses kõrgemalseisva normi või õigustloova aktiga. Vastuolu korral
annaabi.ee 
