Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Seda võiks tõlgendada kui vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel. Kui me näiteks tahame mingis küsimuses selgusele jõuda, siis oleks ju hea, kui me ei läheneks asjale eelarvamustega, vaid võtaksime hoiaku, et esialgu ei tea me veel midagi (vähemalt antud küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas ee
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab absurdi maailm om
Proovida ja kui ühtmoodi ei õnnestu, siis proovida teisiti. 10 · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid seetõttu õigete otsustega, et pole olemas kõikehõlmavat lahendust. Tihti on olukordi, kus peame otsuse langetama mitme omavahel vastuollu sattuva moraaliteooria vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1
Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad:
Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4
kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi (quinta essentia), alumine neljast elemendist. pühapaistega. · Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, · Aristotelese jääv väärtus kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost. · "Ideed" ehk "vormid" on need, mis annavad igavesti · Juhus ja paratamatus vormitult voolavale "mateeriale" määratluse, teevad sellest · Kõigel on põhjus. "asjad". · Kuid ka juhuslikkus on objektiivselt olemas. · Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on olemas ainult see, mis on
Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Osa ilmutusest peab igal juhul usu kaudu omaks võtma. Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna. Hinge ja keha vastandamine. Hing on ainult inimesel, loomad
A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Peter De Vries Asi mis mulle kõike rohkem Ameerika puhul muljetavaldab on see,kuidas vanemad kuuletuvad oma lastele
tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel. Riik on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, et saaks elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust,
Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb, sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles. Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset, sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis. Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks
3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
Õigus ja eetika „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (van
Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad komber, võib võtta üksikisiku saatuse ja selle ära rikkuda. Kristlus vaenulik füüsilisele elule, alavääristab üldist loomulikku moraali kuna ütleb ei instinktidele. Kristlus kohandab inimesi ümrbitsevate tigimustega. Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja ,,halb". Kasutab kahte jumalat: Apollon ja Dionysos
võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: inimesed kas ihaldavad neid või väldivad. Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni
edu saavutanud? Sartre põhjendab seda sellega, et inimene on oma tegude summa, inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega, kuna pole ühtki vahendit, mis kindlustaks meile õiged otsused, seega ei tee seda ka moraaliteooriad. Mitmed moraaliteooriad võivad
inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline. Tõelise ohu korral ei tohi oma elust hoolida. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest. Seda iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, au ja suurepärase taotlemine, suurte kasulike tegude tegemine. Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust. Asjade olemused on Platoni järgi igavesti muutumatud. Nii kujutab ka mõistus endast orienteeritust mõistusliku stabiilsuse, identiteedi saavutamisele. Ihad seevastu soovivad üha midagi. Nad ei tunne ise kunagi küllastust ega lase ka inimesel millegagi lõplikult rahulduda. Ihad on dünaamiline aspekt inimese hinges, mis ajendavad teda püüdlema kõige erinevamate tungide ja sealt väljakasvavate soovide täitumist. Inimese söakus kui midagi
1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood.1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse Peeter Pauli kindlusesse. 2 Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa(ohvrimeelsus, andeksandmine)
küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1.Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. 2.Sellepärast peab järgnema <üldisele>, aga kuigi see logos on üldine, elab suurem
Õigluse harmooniline süsteem. Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis (,,patused mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis.
ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks
Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt
situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid.
Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad.
Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli. Ta on üks esimesi
hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust. Seepärast vastandus ta täielikult käsitlusele, et maailmas pole midagi mõistuslikku. Sokrates pidas inimese peamiseks sihiks olla mõistuslik ja hea olend. Sokratese hinnangul elab hing kehast kõrgemal tasandil ning ta on igavene. Keha surma järel hing eraldub kõigest mateeriast ning läheb üle ideaalsesse maailma, igaviku maailma. Sokrates süstis tollastesse mõtlejatesse motivatsiooni jääda küsijaks, uurijaks ka siis, kui arvatakse end midagi teadvat. Esimesena tõstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise põhialusena esile. Seejuures on ta ka suur vooruste kuulutaja. ,,Puhta mõistuse kriitikas" defineerib Kant kriitikat kui mitte üksnes hukkamõistu, vaid pigem
Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Probleem filosoofia elitaarsuses seisneb selles, et probleemid millega filosoofid end
Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU:
Ilmalik (Profaanne) eksistentsialismi rajaja on Jean-Paul Sartre. Tema ajal hakati seletama asju läbi eksistentsi. Eksistentsialism oli suurim kirjandusvool. Selle eetikateooria põhiküsimus on ,,Mis teeb elu elamisväärseks?". Vastus on sobitamine elu=maalimine, iga pintslitõmme peab sobituma eelmisega. Eetika on subjektiivne, kuigi ta arvab, et õige ja vale on objektiivselt olemas. Ta ütleb, et inimene lihtsalt ei tunneta tõde, sest ta tajub eri olukordi nii erinevalt, mistõttu ta pole võimeline tunnetama seda kindlat objektiivset tõde.. Selles pole kindlaid reegleid. Inimeste valikute õigsus sõltub sellest, millise positsiooni inimene endale valib. Eksisteerimine ei anna vastust küsimusele, mida eluga teha. Väärtused ja normid on sel puhul individuaalsed. Inimene elab oma parimas tõetajumises. Iga inimese jaoks on miski õigeim. Seega ei saa öelda tegude kohta, kas see on kõlbeline või mitte. Avaldada saab vaid oma seisukohta
" 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi maises elus pole võimalik õndsust saavutada, tuleb siiski hoolitseda oma keha ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia, selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus. Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel
eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
