MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon
• • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga. • Linna über olev maa kuulus preetritele. • Tsikuraadid • TSIKURAADID Massivne, astangutena ülepoole ahenev torn. • Mesopotaamia teplite kõige originaalsem osa. • Tipus asus väike tempel, ehk jumala elukoht. • Seda katsid helesinied glasuurtellised, mis • rõhutasid seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. • SEMIIDID Elasid sumerite läheduses ning pärisid nende • kultuuri, • Semiitide keel tõrjus välja sumerite keele, kuid nad võtsid neilt üle ehituskunsti, kirja ja jumalad.
Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud
ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid:
valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber. Sumerite poolt ehitatud Valge Tempel: Algselt olid tavalised ühe-astmelised tsikuraadid, kuid hiljem hakati usinasti valmistama kolme-astmelisi tsikuraate.
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr
740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis. Moosese kümme käsku olid usu ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need keelasid jumalat kujutada, jne(v.t teiselt lehelt käske) . uskusid ,et jahve on maailmalooja ja seega ka
märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida, see võimaldas neil teha karjääri preestri või riigiametnikuna. Kulruuri oluliseks osaks on ka templid. Arhitektuuriliselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi. Visuaalselt väljapaistvad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Kultuuri alla loen ma ka ennustuskunsti ja astroloogiat. Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest
dünastia ajal uskusid? Jumaluse taha on lihtne peituda. Mõlema kõrgkultuuri ajal kaunistati ja ehiti püramiide. Kiviplokke värviti kulla, hõbeda ja pronksiga. Välisfassaad oli silmapaistev, läikiv ning suurejooneline. Kambrites sees kasutati erinevat värvi kivimeid. Sinna joonistati, kirjutati, rajati skulptuure ning muid kunstilisi monumente. Küll aga Egiptuses oli püramiid ehitis ise, kuid Mesopotaamias hõlmas nende ehitus ka teiste hoonete rajamist. Tsikuraadid võisid mõnikord lausa välja näha nagu eraldi linnad, sest seal peal asus palju erinevaid kambreid, majakesi ja templeid. Mõlema tsivilisatsiooni ehitised seostusid jumalusega, kuid tuleb tõdeda, et nende põhimõte jäi siiski erinevaks. Mesopotaamias kujutas tsikuraat jumala elupaika, kus ta oma linna juhtis, kuid Egiptuse püramiidid olid mõeldud hauakambriteks. Tsikuraatides võisid käia preestrid, kuid pole teada, mida nad seal tegelikult tegid
Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud. Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutuseks? Suurimateks saavutusteks olid tsikuraadid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 18. Kirjelda tsikuraati. Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakmeliste käänakutega tee. 19. Millised ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias? Kaared ja võlvid 20. Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris? Reljeefid ja kujud 21. Mis on palsameerimine ja milleks seda tehti?
alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. Peale arhitektuuri on leide vähe, millest võib järeldada, et hoonetes oli sisustus, mis nüüdseks on rövitud või hävitatud. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/kunsti_teke_ajalugu_kristiklop http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=s8V&rls=org.moz (1. viide) http://www.google
Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne. Tehti losse kindlusi ja templeid põhiliselt.(kuulsaimad Marduki tempel, Sargon II loss, Ishtari värav). Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid
Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega. Mesopotaamiat võib lugeda astronoomia sünnimaaks. Maailma vanim eepos on päris Mesopotaamiast. Kogusid andmeid võõrastest maadest, taevanähtustest ja arvudest(matemaatika). Arvude märkimiseks võeti kasutusele tänapäevanio kehtiv süsteem.
preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
MESOPOTAAMIA KUNST Arhtiektuur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist
Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid. Kasutati ka silinderpitsateid mis oli kivist välja raiutu ning mille peal oli kujutis allkirja tähistamiseks. Kujunes välja heal tasemel arhitektuur: tsikuraadid e. templid jumala kuju jaoks mille tippu viis käänakutega tee, lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Ei tuntud sidevahendeid e. võlve nimetati pseudovõlvideks. Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefi ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid e. steele ja vabafiguure. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud, kui monumentaalse ilmega
Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a
sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust Kuukalender, milles oli 12 kuud, aga oli 11 päeva lühem, mistõttu pandi valitseja korraldusel kuu juurde vahel, taevavaatluse tulemusena osati mingil määral ennustada päikese- ja kuuvarjutusi
Arheoloogiliste kaevamiste tõttu on avastatud , et ehitiste juures oli kasutatud sisseveetud kivist detaile , nagu näiteks uksepiitu , sambaid jms. Nende järgi oli arhitektidel võimalik kindlaks määrata vanade hoonete põhiplaanid. Templid polnud Mesopotaamias ainult pühamuteks. Need olid kogu elu keskused. Seal asusid töökojad , laod ning mingis mõistes bürooruumid , kus kirjutati ning loeti savist raamatuid. Kõige tüüpilisemaks tunnuseks Mesopotaamia template juures olid tsikuraadid. See on kõrge massiivne torn , mis ülespoole aheneb. Astangute külgedel asusid trepid ning mitmesuguseid muid väljaehitisi. Torni kõige ülemisel korrusel asus pikk ja kitsas tempel koos jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud otse , sinna pääses pühaliku protsessiooniga keerulist teed pidi , näiteks tehes ringi umber iga astangu. Tsikuraatide jäänuseid on säilinud mitmeid , üks vanemaid , IV aastatuhandest e.m.a. , oli sumerlaste linnas Urukis
Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltm...
(loomisjumal) * Ea- magevee- ja tarkusejumal * Amon-Ra- uue riigi ajal * Istar- armastuse, ilu, viljakuse peajumal kehastaja * Horos- taevajumal * Marduk- kaitsejumal * Isis- viljakusejumalanna * Utu- päikesejumal * Seth- kuri jõud * Inanna- armastusejumalanna * Anubis- surnutejumal * neile püstitati maiseid kodasid- * Thot- tarkusejumal templid * Hathor- taevajumalanna * astmiktemplid e. tsikuraadid * Osiris- viljakusejumal * Ptah- saatusejumal * jumalatele rajati templid * kuulsamad Karnaki ja Luxori tempel
· Umbes 4000-600 a. e.Kr. · Mesopotaamia- jõgedevaheline maa, mis asus Eufrati ja Tigrise vahel. · Praegu asub selle koha peal Iraak. Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur:
Praegu kehtib Gregoriuse kalender. Kõrgelt arenenud arstiteadus (tänu palsameerimisele) Arenenud matemaatika ja geomeetria. Jumalad: 1. Horos-valitsev vaarao 2. Osiris-Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. 3. Isis-Varaseim ja tähtsaim naisjumal. Peeti toidujumalaks. Tsivilisatsiooni algus algas sumerite maal (mesopotaamia alamjooksul) 7000 ekr 1)vask 2)ratas 3)linnalised asulad 4)suured mõjutused, nad suhtlevad rohkem naaberriikidega 5)kiilkiri 6)tsikuraadid Sumerite linnriikide ajajärk 30002334 ekr MESOPOTAAMIA Sumerite linnriikide ajajärk (3000-2334 ekr) Akkadi riik (2334-2193 ekr) Vana-Babüloonia (valitseja Hammurapi, seadustekogu looja) 1600 ekr Hetiidid vallutavad V-B riigi. Assüüria on väga sõjakasä22õ õ ja neil on vägev sõjavägi (Kuulus valitseja Assurbanipal maailma esimene raamatukogu) Uus- Babüloonia: Babüloonia lõi Assüüriast lahku ja purustas Assüüria.
äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest
Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid. Haridus- preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12 kuud. Templid- astmiktemplid ehk tsikuraadid, riituste juurde pääses ka rahvas Jumalad- Anu- taevajumal, jumalate isa Enlil- Anu poeg, jumalate kuningas Ea- maa-aluste vete ja sügavuste valitseja. Istar- taeva kuninganna Marduk- Babüloni jumal Kangelaseepika: ,,Gilgames" Erinevalt Egiptusele pöörati tähelepanu elule enne surma.
Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist.
aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest täis; põletamata tellised sidustati kokku asfaldiga ning stabiilsuse
· Mehel võis olla mitu naist, naisel aga vaid üks mees. Varaliselt oldi võrdsed. · Kui naine pettis, siis võis tema mees otsustada, kas laseb naise koos mehega, kellega ta teda pettis, tappa või mitte. Ühiskonnakorraldus : · Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid
Mesopotaamia kunst ARHITEKTUUR Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt
u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a
sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks
Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised, mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone UNESCO - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes. ❀ linna ümbritsesid müürid ja kindlustatud väravad ❀ tellised glasuuriti tihti värvilisteks
kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi
( See on poolik) 16. Mesopotaamia rahvaste tähtsamad jumalad (Marduk, Istar, Assur) ja templikultuur. Kiilkiri. Eepos Gilgamesist. V: Marduk- oli Babüloni jumal, Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks, viljakuse jumal. Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati linna koolides. Mitme eepose kangelane oli muistne sumerite valitseja Gilgames. Temast rääkivatest lauludest loodi umbes 1000 aastat ekr akadikeelne eepos "Gilgames".
Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist
· Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad
Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud. Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega. Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3. Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur Selle ajastu algust hinnatakse II aastatuhande esimeseks pooleks e.kr. kui inimestel
· Karistus erines põhimõttest siis, kui tegemist oli eri seisusest pärit Ystar-armastusejumalanna inimestega. (trahv) Templid · Perekond oli patriarhaalne- pereisal suur roll, mehel mitu naist, · Linna tempel oli pühendatud linna kaitsejumalale naiselt nõuti monogaamsust. · Astmiktemplid ehk tsikuraadid Linnad · Rahvale rohkem ligipääsvam kui Egiptuse · Olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused · Jumala kuju eest kanti hoolt · Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest Ennustuskunst ja astroloogia lamekatusega majades · Enne otsuste vastuvõtmist küsiti jumalatelt luba
Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks, kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja viljalaod, seega preestritele oli antud ka administaratiivne võim. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, kõige suurem, oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega). Lossid:
Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormid olid kaetud paksu mullakihiga, nii et seal sai kasvatada isegi suuri puid Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. 2.at. ekr Babüloonia suurriigi rajas kuningas Sargon asüüriajahipargid ja Nebukadnetsari ajal rippaiad. Tsikuraadid,rippuvad aiad ja jahipargid. Rippuvad aiad ja paradiis rajati kindluste sisse. Olid esimesed kes hakkasid tegelema linnaplaneerimisega niisutus 7. Islami aiad · Islami aedade leviku tõi kaasa araablaste tihedad vallutusretked. · Islami aedade ideoloogia alusteks on prohveti õpetus, paradiisaia peegeldus ja kõrbe tingimuste karm kohalik elu-olu. Aed on taeva/paradiisi aia projektsioon
Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. KREEKA MÜKEENE KULTUUR Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega.
Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruumid raamatute kirjutamiseks · Linnakindlused paks ja lai seest õõnes müür, vahitornid iga 50m tagant ja mitu väravat · Lossid mitu suurt siseõue ja palju väikesi, mille kaudu pääses valgus siseruumidesse · Kaared ja võlvid kumerad tellisest laotud laed. Peamiselt savist.
Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist
o Haridus- koolid templite juures, õpetati välja kirjutajaid, hiljem mitmekesine teadlaste-õpetlaste kujundamine, kool nii õppeasutus kui teaduse ja kultuurikeskus, kirjaoskus suhteliselt levinud kõrgkihtides, õpiti kirja, grammatikat, matemaatika (geomeetria, algebra) · Religioon o Mitmeid kihistusi, erinevate rahvaste uskumused, jumalused ja traditsioonid läbipõimunud o Templid (tsikuraadid) o Jumalad - igal linnal oma kaitsejumalus, kes elas talle ehitatud templis (tsikuraadis) · Hammurapi seadused Silm silma, hammas hamba vastu, jagasid elanikkonna kolme seisusesse- vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, karistus olenes sellest, mis seisusest oli selle toime panija Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest
Mida ehitati?- tempel (tsikuraat), lossid, linnakindlused 1)Tempel tsikuraat- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. 2)Linnakindlus- Babüloni ringmüür- pühendatud jumalanna Istarile. Sinised glasuurtellised kujutati kuldseid mütoloogilisi loomi( härjad üksloomad, draakonid, lõvid)
KIILKIRI: Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. ARHITEKTUUR: · Iga valitseja tegi endale uue palee(akendeta telliskivi lossi) · Marduki tempel asub Babüloonis (tohutud suured mõõtmed) · Pühakoja templid ( kindlused) · Templite juurde kuulusid tsikuraadid- nurklikud ja astmeliselt tõusvad ja üles poole avanevad tornid. SKULPTUUR: · Pitsasilindrid- kandis iga vaba sumer kaelas, savitahvlil rullitud jäljend asendas kiilkirja. · Välisseintele moodustati mustreid ja skulptuure värvilise glasuuriga ( lõvid, härjad- vaimude peletamiseks) EGIRPTUS 3000 eKr
4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad
Varaliselt oldi võrdsed. · Kui naine pettis, siis võis tema mees otsustada, kas laseb naise koos mehega, kellega ta teda pettis, tappa või mitte. Ühiskonnakorraldus : · Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid
Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist. Religioon: polüteism Panteon- Enamik jumalaid on Sumeri päritolu. Semiidi rahvad võtsid need üle, sulatasid ühte ja panid oma nimed. Templid- Kuna tempel tähendas Jumala kohalolekut ja seega kaitses linna, rajasid linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele. Kahte tüüpi templid, mõlemad said alguse Sumeri ajajärgul. Kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Surmajärgsus- Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu
annaabi.ee 
