Antud juhul tekki roheline sade. c) CrO42 -ioonidega Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Moodustub punane/tumeoran elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+,Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs 2.1 I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi (koonilisse katseklaasi) võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Happe lisamisega tekkis hägu, mis tähendab, et sadenemine pole olnud täielik. Sademe täielikuks sadenemiseks lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse ning tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära (oluline on sadet pipetiga mitte kaasa võtta, pigem
Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2GrO4 Hg2GrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega
Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega
lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust kuumutada, sest toatemperatuuril on hüdrolüüs väga aeglane. TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H 2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. KUi vee ja lahuse piirpinnal korras CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 5 min
HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kui vee ja lahuse piirpinnal kollast CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal
ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt: NH4+ + 2[HgI4]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tulemus: Alglahusele Nessleri reaktsiivi tilgutades tekkis koheselt pruunikas sade. Lahuses tõestusid seega NH4+ ioonid. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Peale III rühma katioonide sadestamist järelejäänud tsentrifugaat hapestatakse HCl-ga ja keedetakse H2S eraldamiseks. Seejuures sadestub osaliselt ka vaba väävel, mis tsentrifuugitakse. Osa tsentrifugaadist (4...5 tilka) leelistatakse NH3*H2O -ga ja lisatakse 4...5 tilka 1M (NH4)2CO3 lahust ja soojendatakse 80°C juures vesivannis. NH4Cl lisamine ei ole antud juhul vajalik, kuna süstemaatilise analüüsi käigus on teda lahusesse sattunud küllaldasel määral. Kui eelmiste rühmade katioonid analüüsitavas lahuses puuduvad, siis lisatakse 4...5 tilgale alglahusele 4...5 tilka NH4Cl lahust, leelistatakse 2M NH3*H2O lahusega kuni
Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis eraldatakse tsentrifugaat sademest teise tsentrifuugiklaasi ja jäetakse alles edasiseks analüüsiks! Käesolevas töös tsentrifugaadi analüüsi ei teostata ja see visatakse ära.
Tekkis oranzikas NH2+ sade, mis hiljem värvus punakaspruuniks. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kui eelmiste rühmade katioonid analüüsitavas lahuses puuduvad, siis lisatakse 4...5 tilgale alglahusele 4...5 tilka NH4Cl lahust, leelistatakse NH3 · H2O lahusega kuni ammoniaagi lõhn jääb peale loksutamist püsima, lisatakse 3...4 tilka (NH4)CO3 lahust ja soojendatakse vesivannis 80°C juures 2...3 minutit. Tekkinud valge karbonaatide BaCO3 ja CaCO3 sade tsentrifuugitakse ja kontrollitakse sadestumise täielikkust. Tsentrifugaat jäetakse V rühma katioonide analüüsiks. Pestud karbonaatide sade lahustatakse äädikhappes ja saadud lahusest tõestatakse Ba2+ ja Ca2+ -ioonid. Ba2+ + (NH4)2CO3 BaCO3 + NH4+ Ca2+ + (NH4)2CO3 CaCO3 + NH4+ Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine a) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka K2CrO4 lahust. Ba2+ -ioonide olemasolul tekib kollane BaCrO4 sade: Ba2+ + CrO42 BaCrO4
Lahus värvus oranzikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3 Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Co2+ + (NH4)2S CoS + NH4+ Ni2+ + (NH4)2S NiS + NH4+ Fe2+ + (NH4)2S FeS + NH4+ Mn2+ + (NH4)2S MnS + NH4+ Zn2+ + (NH4)2S ZnS + NH4+ Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust, segatakseja tsentrifuugitakse. Mitte kuumutada! Säilitatakse nii sade kui lahus. Sademes: NiS ja CoS. Tekkis must sade. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs
ahelad, tihe võrgustik. 18. L. Mesentereoides subsp. Mesenteroides T13 gram- positiivne, väga tihe tüvede võrgustik. Kepikesed. 19. L. Pseudomesenteroides T14 kepikeste võrgustik, paiknevad suhteliselt hõredalt. 20. Lb. Plantarum T15 Gram-positiivne. Tüved kepikestena. 1 Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Uuritavad tüved on vedelsöötmes ette kasvatatud. 1 ml rakususpensiooni pipeteeritakse 1,5 ml Eppendorfidesse ja seejärel tsentrifuugitakse 10 minutit. Seejärel supernatant eemaldatakse ja biomass suspendeeritakse 500 l puhvris. Loksutatakse ja segatakse Vortexil. Iga kultuuri puhul kasutatakse uut pipetiotsikut. Rep-PCR viiakse läbi eelnevalt valmistatud Mastermixi segu kasutades. Mastermixi segu jaotatakse PCR katsutitesse. Igasse katsutisse lisatakse 1 l kultuurisuspensiooni ja kontrollproovi pipeteeritakse 1 l MilliQ vett. Proovid tsentrifuugitakse ja asetatakse termotsüklerisse PCR reaktsiooni läbiviimiseks. PCR kestab
Lb. Plantarum-kepikestest moodutunud kogumid, mõned neist paiknevad üksikult Lb. Lactis- moodustunud üksikud väiksemad kogumid, ümarad 3. Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Uuritavad tüved on vedelsöötmes ette kasvatatud. 1 ml rakususpensiooni pipeteeritakse 1,5 ml Eppendorfidesse ja seejärel tsentrifuugitakse 10 minutit. Seejärel supernatant eemaldatakse ja biomass suspendeeritakse 500 l puhvris. Loksutatakse ja segatakse Vortexil. Iga kultuuri puhul kasutatakse uut pipetiotsikut. Rep-PCR viiakse läbi eelnevalt valmistatud Mastermixi segu kasutades. Mastermixi segu jaotatakse PCR katsutitesse. Igasse katsutisse lisatakse 1 l kultuurisuspensiooni ja kontrollproovi pipeteeritakse 1 l MilliQ vett. Proovid tsentrifuugitakse ja asetatakse termotsüklerisse PCR reaktsiooni läbiviimiseks. PCR kestab
üleküllastumiseni o Kiirendamiseks lisatakse suhkrutolmu o Saadakse siirupi ja suhkru kristallide segu täitemass 8) Suhkru tsentrifuugimine o I etapp: täitemassist eraldub valge suhkur. Protsess toimub temperatuuril 70 75 kraadi, kristallid pestakse kuuma veega ja kuivatatakse kuivatis. o II etapp: täitemass segatakse veega. Mass jahutatakse 40 kraadini, tsentrifuugitakse. Kristallid pestakse ja saadud melassi kasutatakse loomasöödana. 9) Suhkru kuivatamine kuuma õhuga 105 kraadi juures, eemaldatakse niiskus 10) Suhkru pakendamine Erinevused: 1. Mahla kättesaamine suhkruroog pressitakse valtspressides , suhkrupeeti difuusoris. 2. Mahla puhastamine roosuhkru puhul kasutatakse vähem lupja , suhkrupeedi korral aga rohkem. 3. Suhkru rafineerimine suhkrupeet rafineeritakse tootmisprotsessi käigus, roosuhkrut
Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Mitte kuumutada! Sademes: NiS ja CoS. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs: Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts. HNO3. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S
Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest. Töökäik: tsentrifuugitopsi kaalutakse 0,4 g jahu ning lisatakse 4 ml destilleeritud vett. Topsi sisu segatakse klaaspulgaga, mis segamise lõppedes pestakse 1 ml destilleeritud veega. Tops jäetakse seisma 15 minutiks, misjärel proov tsentrifuugitakse 15 minutit. 15 min möödudes valatakse tsentrifugaat ära ning tops jäetakse 10 minutiks nõrguma (põhjaga ülespoole). Pärast nõrgumist tops kaalutakse. a kuiva proovi kaal b tsentrifuugitopsi kaal c tsentrifuugitopsi kaal koos märja prooviga Järeldus: Veeimamisväärtus on kõrge. See tähendab, et taigna väljatulek on suur ja säilivus hea. 3. Spontaanse rukkijuuretise pH ja happesus käärimisel
seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja Sünoviaal-, Intraokulaar-, kapillaarides püsiva hormoon erütropoetiin
Millest oleneb osmootse rõhu väärtus? Oleneb aine osakeste arvust lahuses ainete kontsentratsioonist. 7.3 atm ehk 745 kPa. 3.Mida tähendab mõiste hamatokrit? Kuidas seda saab lihtsal viisil laboris määrata? Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom) Hematokrit vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist. Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust. Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad. 4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet võimalikest hemolüüsi põhjustest in vivo. Hemolüüs erütrotsüütide paisumise tagajärjel liblede lõhkemine, mille tulemusena väljub hemoglobiin vereplasmasse.
I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võtsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. Lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 (valge sade põhjas) sade tsentrifuugisin ja kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat valasin kraanikaussi (teiste rühmade katioone ei olnud). 7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl) 8. Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Kui lahuses
Cd2+-ioonide tõestamine Lisasin tsentrifugaadile difenüülkarbasiidi, mille tagajärjel tekkis punakas-violetne sade. Ioone saab tõestada ka kollase veresoolaga, kusjuures tekib valge sade, ning TAA-lahusega, mis kuumutamisel annab oranži sademe, milleks on CdS. Cd2+-ioonide tõestamine koos Cu2+-ioonidega Et tõestada mõlemat iooni, tuleb võtta ammoniakaalne lahus, mis saadi pärast vismut(III)hüdroksiidi sademe eraldamist, ja lisada TAA-d, mis annab CuS ja CdS sademe. Sade tsentrifuugitakse ning seejärel lisatakse külma 2M HCl, millega reageerib vaid CdS. CuS sademe eraldan tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega sadestub kaadmiumioonide olemasolul kollane CdS. Järelejäänud mustale CuS sademele lisan 4-5 tilka konts HNO 3 ja lahjendan veega. Teostan tõestuskatse kollase veresoolaga ja saan punase sademe. B-alarühma analüüs Viin läebi sulfiidide sadestuse nagu eelnevalt ning eraldan sademe
üsna algstaadiumis rasedust ja testida HIVd. (Viimase puhul kinnitab positiivse tulemuse korral diagnoosi Tallinnas asuv referentslabor.) Arst tellib vaid need analüüsid, mis aitavad kinnitada patsiendi kaebuste alusel tekkinud haiguspilti. Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel Kui patsiendid vajavad vereülekannet, siis tuleb laborandil leida sobilik doonoriveri. Veendumaks vere sobilikkuses, inkubeeritakse ja tsentrifuugitakse patsiendi vereproov koos doonoriverega. Selleks kulub umbes tund. Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest. 4 Laborisõnad: · mikrobioloogia mikroorganismide uurimine organismist võetud eritistest (veri, uriin, röga, mäda); · katsut mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov;
suhkrusiirup, mis on põhimõtteliselt valmis, et sellest suhkrut toota, välja arvatud, et see on veel siiski liiga tahke. Järgmine staadium on aurustamise kasutamine. Viimases etapis asetatakse suhkrusiirup suurele alusele/anumale koguses kui 60 tonni. Sellesse anumasse lisatakse vett, mida seejärel keedetakse. Aurustudes tekivad soodsad tingimused suhkrukristallide tekkeks. Vabrikutes lisatakse selles protsessis keetmisele ka suhkrutolmu, et kiirendada kristallide teket. Saadud kristallid tsentrifuugitakse, et neid üksteisest eraldada väiksemateks osadeks. Seejärel saadud väiksemad kristallid kuivatatakse kuuma õhu abil- seejärel nad pakitakse ja saadetakse edasi realiseerimisse. 2.2 Sool Soola tootmine on üks iidsematest ja laialt levinud tootmistegevustest maailmas. Soola kaevandatakse kas maa-alustest lademetest või merede, järvede ja maa-aluste allikate vetest aurutamise teel. Soola liike on erinevaid. Soola eristatakse tema päritolu alusel: kivisool,
Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada 2)mehhaaniliselt - sööde maha, +natuke uut söödet, rakud tassilt 'maha pipeteerida'/scraperiga maha kraapida, jagada
2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20). Mõõdetakse punaliblede ja kogu täituvuse sammas ja arvutataks hematokrit. Norm on 30-45% - inimestel (eriti meestel) kõrgemad, loomadel madalamad. Madalam normist – aneemia. Kõrgem – polütsüsteemia. 2.3
Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi. · Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa.
põhja kõrbenud või kinni kuivanud toidujäänused. Pestavaid nõusid ei ole vaja enne graanulpesumasinas pesemist leotada, lahtised toidujäägid tuleb vaid maha kraapida, nii välditakse pesuvee tarbetut määrdumist (Rekkor et al. 2010: 66). Masina käivitumisel hakkab pesukorv pöörlema ja pesuprogramm algab graanulpesuga. Graanulpesu järel toimub graanuliteta pesu. Enne lõpploputust tsentrifuugitakse nõusid suure pöörlemiskiirusega, mis eemaldab nõudelt terad ja pesuvee. Lõpploputusele järgneb lõpp- tsentrifuugimine, kus pesukorvi pöörlemiskiirus kasvab ning väiksema loputusvahendi kogusega saavutatakse parem kuivamis tulemus. Lõpptsentrifuugimisele järgnev efektiivne jahutus, mis eemaldab masinast auru. Nii töötab ka joonisel 5 olev masin (Metos 2012: 334). Joonis . WD- 90GR HC Allikas: Metos WD- 90GR HC
Mis initsieerib näiteks DNA sünteesi, et rakk alustaks S-faasi? Miks teatud hetkel G2 faasis DNA hakkab kondenseeruma ning algab M-faas? Need ja paljud teised küsimused on hakanud lahenema alles suhteliselt hiljuti, kuid lõplikust mõistmisest ollakse veel kaugel. Rakutsükli kulgemist võib võrrelda automaatpesumasinaga, kus toimuvad teatud kindlad protsessid ranges järjestuses: võetakse sisse vesi, soojendatakse see kindla temperatuurini, pestakse teatud aeg, loputatakse ja tsentrifuugitakse kuivaks. Pesumasinal töötab kontroller, mis lülitab vastavad sündmused üksteisele järgnevalt sisse. Kuigi kontroller võiks käia konstantse kiirusega, andes iga protsessi kulgemise jaoks kindla aja, on ometi tsükli teatud punktides kontrollpunktid, kus tagasiside abil kontrollitakse ühe või teise protsessi kulgemist (mõõdetakse vee taset masinas, selle temperatuuri jne.) Järgmist etappi ei käivitata enne, kui eelmine pole lõpetatud
Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7. Uriinis ongi mineraalsoolade ioonid ja sapipigmendid, kreatiniini. Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral võivad olla oksalaadid (oksaalhappe soolad), võivad kraapida kusiti või kuseteeede seinu. Võivad hakata tulema neerukasvajad, glomerulonefriidi korral võib lihapesuvesi punakas. ...
algkiirusega 19.8m/s. Ringliikumise joonkiirus v=2r u, kus u on pöörlemissagedus. Siit u=v/2r=19.8/2*0.1=31.5pööret s-1=(2*19.8)/(2*0.1)=198 radiaani s-1=31.5*60=1890 pööret min-1. Võrdluseks: Elektrimootorite pöörlemiskiirus on kas 1500 või 3000 pööret min (määratud võrgusagedusega), automootoritel vahemikus 500 kuni 5000 pööret min. 7. Tsentrifuugi rootor teeb 10000 pööret minutis ja rootori diameeter on 20 cm. Mitme g-ga tsentrifuugitakse? Tsentrifugaalkiirenduse valem: an=v2/r=2r=10472*0.1=109621m/s=109621//9.81=11174g. (10000 pööret min = 10000/60*2=1047 radiaani/s). 8. Püssikuul väljub torust algkiirusega 1000 m/s. Kui kõrgele see tõuseb kui tulistada vertikaalselt üles? Lahendame pöörd-võttega: kui kõrgelt peaks kuul kukkuma, et lõppkiirus oleks 1000 m/s? v=(2as), kust s=v2/2a=10002/2*9.81=50968m. Püssikuulid ei lenda kaugeltki
Teise trimestri ultrheli uuringu eesmärgiks on loote vääraendite avastamine. Erinevalt skriinimismeetoditest on diagnostika meetodid invasiivsed ning suurendavad mõnevõrra rasedusekatkemise ohtu, kuid samas annavad täpsema tulemuse. 4. Describe the different steps in a standard genome-wide NIPT protocol. NIPT = non-invasive prenatal testing. Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst. Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma, eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast.
sisaldab kontsentraat (20-30% P 2O5). muuta KCl kristallid hüdrofoobseks. Õhumullid nakkuvad pehmendamisel, ammoniaagi regenereerimisel jne On olemas mitmeid mooduseid, kuidas teha P 2O5 viimaste külge ning floteerivad KCl pinnale. Mõlemad Tuntakse erinevaid lubja vorme: paremini lahustuvaks vees või taimede mahlades (nn. fraktsioonid tsentrifuugitakse, saadakse kook tahke aine Hüdrauliline lubi - lubjakivi (CaCO 3) põletusprodukt, "tsitraatlahustuvaks"): sisaldusega 92-99%. mis sisaldab savimineraale (CaO·MgO·Fe 2O3·Al2O3 etc.) 1)töötlemine hapetega, st. superfosfaatide valmistamine Kompleksväetised Kustutamata lubi (quicklime) - CaO, lubjakivi
geneetilised mosaiigid. See avaldub nt kassidel ja hiirtel karva pigmentatsioonis. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala nimetatakse tsütogeneetikaks. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Rakud isoleeritakse verest – eraldatakse rakud – tsentrifuugitakse ning vajuvad põhja – rakud pannakse koekultuuri, kus nad kasvavad ja jagunevad – protsess peatatakse metafaasis – rakkudele lisatakse hüpotoonilist lahust, mille tagajärjel rakud paisuvad ja lõhkevad – vaadeldakse iga raku kromosoomi eraldi (värvitakse) Feulgen’i reagendiga. See reageerib DNAs olevate suhkrutega, mille tulemusena on kromosoomistik ühtlaselt värvunud. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Inimesel on 46 kromosoomi: 44 autosoomi ja 2
kõrgem kui 35-50%. Kontsentratsiooni suurendamiseks tuleb kasutada täiendavat aurutamist. · Kokkuaurutamine Mahla kvaliteedi säilitamiseks aurutatakse selle vaakuumaparaatides. Mahla kontsentreeritakse kuivaine sisalduseni 70%. Aroomainete kontsentraati hoitakse eraldi ning lisataks mahla enne selle kasutamist. · Väljakülmutamine See meetod põhineb mahla külmutamisel 0 °C juures, vesi muutub jääks, jää tsentrifuugitakse ja eraldatakse välja, mille tulemusena kuivainesisaldus tõuseb. · Pöördosmoos Põhineb vee eemaldamisel poolläbilaskvate membraanide abil, mille pooride suurus vee molekulidega ühismõõdus. 7. Kuidas valmistatakse kupaazi (kupaazisiirupit)? · Tooraine eeltöötlus o Pulbreid segatakse kokku veega või piiritusega (sõltuvalt vajadusest) o Vett puhastatakse ja valmistatakse ette
Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalahustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1
15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõpus kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega 3-5 tundi. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskis. 16. Keetmisel soolalahuses kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahuseks MgCl2 või NaCl lahused. Keetmise kestvus 45-90 min. siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1
1 “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+ Mille poolest erinevad bakterite ja eukarüootide rakuvaba valgusünteesi ekstraktid Bakterite lüsaadid saavad produtseerida vaid teatud komplekssusega valke, kuna puuduvad võimalused teatud protsessimisteks ja voltumisteks
Seda tehakse lubja abil. Suhkrumahla, kahvatukollast vedelikku, nimetatakse vedelaks mahlaks. Mahl pannakse aurustisse, kus üleliigne vesi välja keeb ja saadakse paksem mahl. Saadud vedelik, mida nimetatakse paksuks mahlaks, sisaldab umbes 70% suhkrut. Paks mahl pumbatakse suurtesse kateldesse, kus selles moodustuvad väikesed suhkrukristallid. Saadud paksu, pruuni mahla, mida 36 nimetatakse täitemassiks, tsentrifuugitakse, et eraldada valge suhkur pruunist siirupist. Siirup paigutatakse uuesti katlasse ja keedetakse taas, kuni kogu suhkur on eraldatud. Allesjäänud saadust nimetatakse melassiks. Selle suhkrusisaldus on liiga väike, et sellest veel suhkrut eraldada. Melassi kasutatakse loomasööda, pärmi ja piirituse tootmiseks. Viimaks suhkur kuivatatakse ja paigutatakse hoidlasse. Pärast peedihooaja lõppu on hoidlad
kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside läbijuhtimisega umbes 3-5 tunni vältel. Pärast seda kips jahvatatakse kuulveskites. Keetmise meetodi puhul keedetakse kipsi lahtises anumas soolalahuses. Kipsi keedetakse 45-90 minutit ja seejärel tsentrifuugitakse pestakse ja kuivatatakse ning jahvatatakse. KASUTUS: kipsplaadid, seinapaneelid, keraamika jne. 25.Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) TOORAINE peab andma vajaliku keemilise koostise, looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab kõik vajalikud koostisosad, aga enamikel juhtudel kasutatakse kaht toorainet: KALTSIITKIVIM mida võetakse 75-78% ja HARILIK SAVI mida võetakse 22- 25%
temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti.
Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips (- poolhüdraat) saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtempreratuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti.
etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid. Valge suhkru baasil on tehtud järgmised suhkrud: Fariinsuhkur - värvuselt on fariinsuhkur tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske,
pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%. Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid. Valge suhkru baasil on tehtud järgmised suhkrud:
Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. · Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse
Võetakse lümfisõlmede punktaati, tampooniga materjali tonsillidelt, platsentast biopsiatükke, ajuvedelikku, verd. Vereseerum antikehade määramiseks võetakse raseduse ajal kontrolliks, primaarse infektsiooni kahtlusel (lümfadeniit, ebaselge etioloogiaga palavikud, silmapõletikud, iseeneslikud abordid), kongenitaalse infektsiooni kahtlusel. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Äigepreparaadid punktaatidest ja verest, puutepreparaadid biopsiatükkidest; ajuvedelikku tsentrifuugitakse. Värvitakse Giemsa või 56 Wright’i järgi. Kasutusel on ka histoloogiliste lõikude mikroskoopiline uurimine, kuid meetodil on madal sensitiivsus. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod. Spetsiifilised IgM ja IgA antikehad tekivad juba 1 nädal peale nakatumist. IgA antikehad püsivad veres 2-4 kuud, IgM antikehad 6 kuud kuni üks aasta. IgG antikehad tekivad umbes nädal peale haigestumist ja püsivad aastaid