maha ja pidi uuesti ehitama. Valmis sai 1880 151m WESTMINSTER ABBEY Inglismaa 1090 69m Gooti stiil SALISBURY KATEDRAAL Inglismaa 123m Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424 STRASBOURGI TOOMKIRIK Saksamaa Gooti stiil 1892-1897 STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090 RIIA TOOMKIRIK 1211 Läti Gooti stiil PIETAA Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Saksamaa Gooti stiil BAMBERGI RATSANIKU KUJU 13 saj Saksamaa Gooti stiil “KRISTUSE TAGANUTMINE”- GIOTTO DI BONDONE Fresko Itaalia 14saj Gooti stiil “KRISTUS RISTIL”-GIOTTO Itaalia 14 saj Fresko Gooti stiil Itaalia Gooti stiil VENNADD LIMBOURGIDE MINIATUURMAALID Prantsusmaa Gooti stiil CHARTRES´ VITRAAŽAKEN
konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras
Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis · Freiburgi toomkirik · Regensburgi toomkirik · Maarja kirik Lübeckis · Alates 14. Sajandist lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi · Saksa hilisgootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis · Ehitati linnuseid , raekodasid. Gooti arhitektuur Skandinaavias: · 13. Sajand Rootsis Uppsala toomkirik · Trondheimi katedraal Norras · Turu toomkirik Soomes · Riia toomkirik Lätis
Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid.
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel moodustab suuremaid, suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on
relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit).
2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna) kirikPüha Brigitta ordu (Pirita kloostri eeskujuks) Stockholmi kirikud: Suurkirik, Riddarholmi kirik Gotlandi kirikud: üle 90 3. Norra: Trondheimi katedraal inglise eeskujul 4. Soome: Turu toomkirik 13 saj saksa mõjudega
sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Hansa Liit oli oma mõju minetanud.
* Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus. Soomes on ka veel rida lihtsaid maakirikuid. Eestis on palju gooti kirikuid nii linnades kui maal. Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. II Skulptuur Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet:
Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärmaastiku. Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469 m. Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesel määral ka mujal rannikul. Tänu Norra imelistele mägedele ja fjordidele külastavad seda riiki väga paljud turistid. Enamasti matkajad. See on majandusele väga hea, kuna turistid toovad teenuste ja kaupade tarbides raha sisse.
Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust. Pinnamood: Norra on karmi, ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus. Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähemal määral ka mujal rannikul. Tänu Norra võrratutele fjordidele ja mägisele pinnamoele külastab riiki palju turiste. See mõjub majandusele väga hästi, sest turistid kasutavad mitmeid teenuseid nagu hotellid, mägimajad ja ekskursioonid. Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad. Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Samuti on raskendatud põldude rajamine
Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad. Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik. Valjala kirik- vanim, gooti ja romaani stiil segamini. KUJUTAV KUNST Põhiline tellija endiselt kirik. Romaani kultuuriga võrreldes korrastatud, selgem. Imetlen, austav, püüab eelkõige tekitada õndsustunnet
Tänase seisuga võime täpsustada: Inimeste Maa kohal. Tema elukaar sai alguse õunaõite puhkemise ajal 20. mail Kalundborgis Taanis ja lõppes õunapuude õitseajal 10. juunil 1949 Lillehammeri haiglas Biograafia Sigrid Undset sündis norra arheoloogi Ingvald Martin Undseti ja tema taanlannast naise Anne Charlotte Gythi esimese lapsena ja Kalundborgi vägeva kantseleinõuniku Peter Andreas Gythi esimese lapselapsena.Ta oli ka allohvitseri ja Trondheimi Vollani sunnitöövangla juhataja,veltveebel Halvor Halvorsen Undseti ja tema naise Ollegaard Kristine Dahli esimene lapselaps.Laupäeval, 20 mail 1882. a. sündis Taanis Sigrit Undset.Ja 2.juulil,pühapäevasel päeval toimus ristimine Jumalaema kirikus,kus tema vanemad olid laulatatud.Sigrit sai ühe oma isapoolse esiema,Osterdalenist pärit Signe järgi nimeks Sigrid. Kui Sigrid oli 11-aastane, suri isa. Juba kolme aasta pärast asus ka Sigrid tööle, aidates perele raha teenida
mis horisontaalselt kinnitatuna moodustavad massiivsed seinad. Püstpalktehnika puhul aga toetub ehitis vertikaalsetest postidest koosnevale sõrestikule. Sõrestik kaetakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv), Borgund, Gol. Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal. Samast ajastust on ka Hattulan Püha Risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina- ja laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko
teiste epideemiate tõttu hävinud. Paljud talud ääremaadel olid maha jäetud, inimeste sissetulekud kahanenud. Poliitiline võim koondus ajapikku Taanimaale ja viimane saavutas Skandinaavias juhtpositsiooni. Tihe poliitiline side Taaniga tõmbas Norra enesestmõistetavalt kaasa sõdadesse, mida Taani pidas Rootsi ja Läänemereriikide valitsejatega, mis viis Taani kuninga niikaugele, et ta oli sunnitud Norra alad Rootsile loovutama - 1658. aastal loovutatud Båhusläni ja Trondheimi piirkonna sai Norra siiski kahe aasta pärast tagasi. Taani rivaaliks on alati olnud Rootsi. Napoleoni sõdade ajal aastail 18071814 Taani liitus Prantsusmaaga. Kuid karistuseks sõja võitjate Viini kongress aastal 1815 võttis Norra Taanilt ära ja andis Rootsile. Pärast seda tabas Norrat tema ajaloo kohutavaim majanduslangus. Ühisturg Taaniga lagunes, Briti turg muutus Norra puidule suletuks. Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi
Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele. Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja- Euroopas. Geoloogiline ehitus Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda
Joonis 3 Norra kaart PINNAMOOD Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga. Järsku läänerannikut liigestavad mägiliustike töödeldud orud, mille kitsaid ning sügavaid käärulisi suudmelahti nimetatakse fjordideks (Sogne, Hardangeri jt). Norrale on iseloomulikud mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesemal määral ka mujal rannikul. Mägise Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on ka kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Norras on üle 2300 m kõrgusi mäetippe 26. 5 Janar Käos Norra 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m
Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe. Üks tähtsamaid peatuspaike turistide poolt on kindlasti ka Trollidetee, mis lookleb mööda mäe serva üles. Lõunarannik on suvel tõeline paradiis, kus saab merel kala püüda ning kaunitel tasastel kaljudel ja saartel päikest nautida. Kuulsad fjordid asuvad läänerannikul, Norra keskmaa väärib aga külastamist oma ajaloo ja kultuuritraditsioonide tõttu eriti Gudbrandsdaleni org ja Trondheimi linn. Ja siis on veel pärisasukatele saamidele koduks olev Põhja-Norra, kust leiad keskööpäikese ja Euroopa mandri kõige põhjapoolsema tipu Nordkapi Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra- ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. Norras on palju kohti, mis pakuvad võimalust heita pilku hoopis teise ajastu kultuurile ja elustiilile.
jagada oma Facebooki seinal AirScore'i kodulehel olevat infot lennupiletite sooduspakkumisi või nii Eestis kui ka välismaal toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste infot. Programmi puhul on uuenduslik just see, et lennufirma premeerib oma toetajaid boonuspunktidega ilma, et selleks peaks lendama. EuroBonus, mõeldud igas vanuses reisijale, võimaldab liitunud reisijal teenida punkte igal Stockholmi, Kopenhaageni, Oslo, Trondheimi ja Brüsseli lennul. Punkte saab kasutada kõigi SAS-i gruppi kuuluvate lennufirmade lennupileti eest tasumiseks ehk preemiareisiks, hotelli tellimiseks, auto rentimiseks või erinevate EuroBonuse partnerite pakkumiste realiseerimiseks. Kogutud punkte saavad kasutada ka teie pereliikmed, sõbrad ja sugulased.2 1.7 Turundusettepanekud Estonian Airile · Lisaks eesti, inglise ja vene keelele võiks Estonian Airi koduleht olla kättesaadav ka
ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse. Mööduvad eestist kaugel põhja poolt, jääb tsükloni lõunaserva. Tuuled läänest, tuleb niisket õhku, jääb sooja sektorisse. Talvel võib plusskraade olla ja ilm on pilves ja tuul väga tugev ei ole. Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle. Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa. Lund võib palju sadada. Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega. Halb rääkida, et tsüklon laskub või kerkib liikumine horisontaalsuunas. Lennuki näide.
com/) 19.00 Läheme tagasi hotelli, kus pakutakse õhtusööki 8.Päev 10.00 Liigume praamiga üle Skagrakki väina Norra ja liigume autoga edasi Oslose. 16.00 Vaba tegevus Oslo linnas 20.00 Maabume Saga Hotel Oslosse ( http://sagahoteloslo.no/) 9.Päev 10.00 Päeva algul tutvume põgusalt Osloga ja vaatame üle tähtsamad vaatamisväärsused. 14.00 Liigume Oslost edasi põhja poole Trondheimi 21.00 Jõuame hotelli Scandic Solsiden (http://www.scandichotels.no/Hotels/Norge/Trondheim/Scandic-Solsiden/) 10.Päev 10.00 Liigume Trondhaimist hommikul fjördidesse kus algab kahepäevane laeva reis 14.00 Sukeldume kogenud konstruktori käe all põhjamerre. 19.00 Öö veedame laevas. 11.Päev 10.00 Püüame laeval lõhet ja vaatame põhjamere kirevat ökosüsteemi. 18
mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend 7 1.3 Looduslikud tingimused Norra on tuntud on mägede, fjordide, jugade ja liustike poolest.Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus.Madalikke võib leida Trondheimi ja Oslo ümbruses.Skandinaavia mäestik on lauge ida-ning järsu läänenõlvaga.Kõrgeim tipp on Illustratsioon 4: Norra kõrgeim mägi Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets.Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on
ning nende katus toetub seintele. Mõnel kirikul on liskas keskel ... • trad. lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkides, mis horisontaalselt kinnituna moodustavad massiivsed seinad • püstpalktehinka puhul aga toetub ehitis vertikaalser´test postidest koosnevatel esõrestikule. Sõrestik keatakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. • Kivikirikutest norras o suureoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Rootsi keskaeg ja gootika gotlandi saar (ojamaa) • pindala 2994 km ruudus eesti suuruima saare saaremaa pindala on 2673 km ruudus. • 94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud gooti j aromaani stiilis • esimesed ehitati aastatel 1150-1250 enamus aga 1250-1400. praeguseks on saartele ehitatud 102 kirikut saaremaaa 13. • 1361. aastal vallutas saare taaani kuningas valdemar atterdag
sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Hansa Liit oli oma mõju minetanud
sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Hansa Liit oli oma mõju minetanud.
Ta oli esimene, kes tegi tõelise kaardivõrguga kaardi ja püüdis kerapinda tasapinnalisena esitleda. Enne seda olid olnud vaid selgitavad joonised. Ptolemaios võttis kasutusele koonilise projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid, Niiluse ülemjooksu alad ja paljud teised alad, mis varasemalt koostatud kaartidelt puudusid. Ptolemaiose kaart ulatus 13 200 kilomeetrit läänest itta ning Sarmaatia ookeanist kuni Tseilonini, mis on 7330 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse. Ptolemaiost
Karl X Gustav (1654-1660) 1658. 30. jaanuar algab retk üle Belti Jüütimaalt Själlandile eesmärgiga vallutada Kopenhaagen. Mehed, kuningas, kahurid, moon ehk Rootsi suurriik kõik sõltus jää kandevõimest. 1658. a. 11. veebruar rootsi vägede koondumine. Taanlaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) v ROSKILDE RAHU 1658. a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi, Blekinge, Bornholmi, Bohusläni, Trondheimi. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Võidujoovastuses soovib KARL X GUSTAV vallutada kogu Taani, pealegi oli Taani edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune. 1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu. Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a
kabelitepärjast, asendati kimppiilarid ümmarguste või 8-tahuliste piilaritega. Basiilikale hakati eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse kodakirik. Saksa hilisgootika ilusaim näide on * Püha Anna kirik Annabergis. Profaanarhitektuur linnused Poolas Malborkis, Münsteris raekojad. Madalmaades olid veel toretsevamad raekojad ja gildihooned. Skandinaavia Rootsis Uppsala toomkirik, Norras Trondheimi katedraal, mis lähtub inglise eeskujudest, Soomes Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks). Saksa tellisarhitektuur oli eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile Riia toomkirik. 24.Gooti kujutav kunst Kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti ornamentika looduslik taimelehed, abstarktne, geomeetriline. Gooti skulptuur sai alguse Chartres'i katedraali läänefassaadilt portaalide palestiku figuurid
sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Hansa Liit oli oma mõju minetanud.
2. PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris. Visioonid, mis olid alanud pärast tema esimese poja surma, sundisid teda kritiseerima kuningakoja priiskavat ja kõlbusevastast elu, aga ka kirikupoliitikat tolleaegses Rootsis. Pärast palverännakut Trondheimi püha Olafi hauale 1304 lahkus Brigitta õukonnast ja asus koos abikaasaga palverännakule Hispaaniasse Compostelasse. Kui ta abikaasa Ulf Alvastra tsistertslaste kloostris 1344 suri, jäi Brigitta leinates ja patte kahetsedes mõneks ajaks kloostrisse. Varsti pärast seda asutas ta kuningas Manguse rahalisel toetusel Vätterni järve äärde Vadstenasse Kõige Pühama Lunastaja Brigitiinide ordu kloostri, mis peagi muutus üheks keskaegse Rootsi vaimuliku ja vaimse elu
sellepärast, et muidu oleks Saksa laevad kerge saak Inglise laevastikule. Taani ja Norra Stalin kartes välist sekkumist lõpetas oma sõja 8 märtsil tingimustega, et Soome jääb iseseisvaks. 9 Aprillil alustas Saksamaa oma võitlust Norra ja Taani vastu. Taani andis alla koheselt. Oslo saadi kätte õhtuks, kuid samal ajal läks Norra valitsus otsustades võidelda Elverumi. Kuigi norrakad keda aitasid 12000 britti ja prantslast. Hoidsid Oslo ja Trondheimi vahelist ala kuni 3 maini oli lõpptulemuseks see, et Saksa väed võitsid. Madalmaad ja Prantsusmaa Kevadeks oli Hitler leidnud uue plaani kuidas võtta Madalmaid ja Prantsusmaad. Esialgne plaan oli olnud, nagu esimeses maailmasõjas, et põhiväed liiguksid läbi Belgia. Kindral von Manstein ja teised nõuandjad soovitasid Hitleril suunata peaväed läbi Luksemburgi ja Ardennes'i metsade ala. Ardennes'i metsad olid künklikud ja mitte kõige
B. Vene sõda (1656-1661): - Venemaa taotles väljapääsu Läänemerele ja ründas - lahingud Laadoga-Karjalas, Ingerimaal ja Liivimaal - Tartu venelaste käes (1656-1661) - vaherahu 1658 - Kärde (Kardis) rahu (1661): kinnitati 1617.a piirid ja venelased vabastasid okupeeritud piirkonnad C. Taani sõjad (1657-58 ja 1658-60): - 1658 Rootsi sai endale Lõuna-Rootsi alad (4 maakonda), Norra Trondheimi ja Bornholmi saare - 1660 Rootsi kaotas Trondheimi ja Bornholmi saare Rahvastiku areng 1558-1629 · Hinnang: elanike arv vähenes üle poole võrra: · Sõjad, haigused (nt katkuepideemiad), näljahädad ja venelaste korraldatud küüditamised (maapiirkondades ja Tartus) - armeede ja ulatuslik rahvastiku rändamine soodustasid epideemiate levikut · Vähem kannatasid saared ja Tallinn, kauem kannatas Liivimaa, eriti laastati Rootsi-
kabelitepärjast, triufooriumist jms. basiilikale hakati eelistama kodakirikuid. Nürnbergi Pühe Sebalduse kirikule lisati kodakiriku tüüpi koor. Saksa profaanarhitektuuri esindavad paljud linnused, mitmes linnas ehitati dekoreeritud fassaadidega reakojad. Veel toretsevamad raekojad ja gildihooned ehitati Madalmaades. Skandinaaviasse tuli gootika erinevatest suundadest. Rootsis alustasid Uppsala toomkiriku ehitamist 13. saj prantsuse meistrid, Norra tähtsaim kirik Trondheimi katedraal lähtud inglise eeskujudest, Soomele oli oluline Põhju-Saksamaa mõju (Turu toomkirik). Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile, Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215. aastal, koor lisati 15. saj. Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Erinevalt romaani stiilist, gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsustunnet. Gootika soosis kunstis looduse
(Kalendborgi kirik, 12.saj.). Ümara põhiplaaniga kirikud (nt. Bornholmi saarel) olid enamasti kaitseotstarbelised. Norra arhitektuur arenes sõltuvuses Inglismaast. Varasemad säilinud kivikirikud (Tingelstad, u.1100) olid väikesed, ühelöövilise pikihoone ning sellest kitsama ja madalama kooriga. Viilkatusel madal haritorn. Esimene kolmelöövilne kirik ehitati Oslosse (Gamle Akeri kirik, u.1150). Tähtsaimaks ehituseks 12.saj. II poolel kujunes Trondheimi katedraal, mille transept on ehitatud romaani, ülejäänud osad aga juba gooti stiilis . Kivikirikute kõrval ehitati Norras palju puust kõrge torniga . kirikuid (stavkirke). Nende püstpalkkirikute 51 põhiplaan läheneb ruudule, sisekujunduses kasutatud võtted aga meenutavad basilikaalsete kirikute arhitektuuri (piilariridadega eraldadtud löövid, empoorid jm.)). Tänaseks on Norras
annaabi.ee 
