olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja saada uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende
olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1) Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega test
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 In
· Südame-veresoonkonna varjatud patoloogiate avastamine. · Koormusastma sümptomite provotseerimiseks · Kehalise töövõime hindamiseks · Taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks Koormustestide eemärgiks on uurida kardiovaskulaarse süsteemi adaptatsioonivõimet kehalise koormuse suhtes. 1 Kardiopulmonaarne koormustest uuritakse lisaks südame tööle ka hapniku tarbimise võimet. Spordimeditsiiniline terviseuuring: · Eluohtlike haiguste diagnoosimine ja ravi organiseerimine · Sportimist limiteerivate haiguste ja vigastuste väljaselgitamine · Ületreeningu ennetamine · Kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine · Koormustesti tulemuste alusel üldise töövõime, südameveresoonkonna ja hingamisfunktsiooni kohanemisprotsesside hindamine
oma valimiga –nt teeme valimi suuremaks. Kolmas võimalus, et me lihtsalt vaatame mingit alamgruppi. Võtame nt ainult naised v ainult mehed v ainult esimese kursuse ja kas me seal saame teha üldistust või jääb tulemus jälle samaks. Iga hinna eest ei pea tõestama H1. Järeldusele lisandub veel üks arv. Kui me oleme tõestanud H1he, siis arvutatakse efekti suurus, mis mõõdab kui erinevad on kahe grupi keskväärtused üksteisest ja mõõdetakse ka mõju suurust. Oletame, et ma tegin eksperimenti. Esimene kord oli praktiline õpe. On testgrupp ja kontrollgrupp. Tegin kolm katset –praektiline õpe, ette lugemine ja videonäitamine. Mis iganes ma tegin –grupi tulemus oli ikka parem, kui nendel, kes mitte midagi ei teinud. Ehk siis kui me oleme tõestanud H1. Efekti suurust –suur, keskmine, väike või siis võrdlus nt, et kõige parema tulemuse andis praktiline õpe. Efekti suuruse arvutamiseks tuleb minna veebi ja googeldada effect size calculator. http://www.uccs
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus...................................................................................... 5 2.2. Vee testide tegemine........................................................................................................ 8 2.3. Kalade toitmine................................................
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
ANDMEANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord Andmefailid SPSS'is................................................................................................ 2 Normaaljaotuse kontroll.......................................................................................... 2 ANOVA vs T-test...................................................................................................... 2 ANVOA või regressioonanalüüs............................................................................... 3 Efekti suurus........................................................................................................... 3 Andmeanalüüs SPSS'is........................................................................................... 4 Kirjeldav statistika............................................................................................... 4 Kuidas testida normaaljaotust?.........................................................................
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik
Sportlase painduvusreserv Liigesliikuvuse olemasolu Ilma painduvusresevi olemasoluta aeglustub sporditehnika omandamine Painduvusreservi olemasoluta tekivad järgmised probleemid erinevate liigutuste õige tehnilise sooritamise õppimine ja täiustamine on häiritud jõu, kiiruse koordinatsiooni arendamine on häiritud spetsiidiliste liigutuste kvantitatiivne sooritamine on häiritud Painduvuse arendamine Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel painutused sirutused kallutused pöörded hooharjutused vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust Painduvuse arendamine toimub kahes etapis
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida: Transform Compute variable
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja k
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteeninduse õppetool Joonatan Ansi Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile Lõputöö 2006 Sissejuhatus Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loo
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutute sil
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähed
Artikli analüüs Peatükk 23,`` Alcohol and Condoms`` Tara K.MacDonald, Mark P.Zanna and Geoffrey T.Fong, 1996 Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Alkoholi tarbimine ja sellega seotud seksuaalne aktiivsus pole mitte ebaharilik ajaviide kolledžitudengite jaoks. Selle uurimuse autorid küsivad, kuidas alkoholi tarbimine potensiaalselt kahjustab otsust kasutada preservatiivi juhusliku seksuaalse suhte tekkimisel. MacDonald, Zanna ja Fong( 1996 ) ei käsitle seda teemat, kui lihtsalt ajakohast sotsiaalset küsimust vaid teevad seda uurimust ka metodoloogiliselt huvitaval moel. Läbiviidud neljas eksperimendis tõstatub ka teatavaid eetilisi küsimusi 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on hulk uurimusi, mis on läbi viidud Kanada ja Ameerika kõrg- ja kolledžiõpilaste hulgas leidnud, et vaatamata kaasnevatele riskidele nagu võimalus haigestuda AIDSi ja teistesse seksuaalsel
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................
peletab kliendi eemale. Oluline oleks kliendile sisendada sõnadena, et ta on tähtis, et me hoolime temast, et me loome talle kindlustunnet, et me tegeleme tema probleemiga, et klient on meile sümpaatne, olulised on ka tunnustust ja viisakust väljendavad sõnad. Kuna ma seda peatükki pidasin kõige olisemaks ja selles peatükis antud nõuanded aitavad, mind ka hiljem, siis teadmiste kinnistamiseks, tegin ka tabeli, kus on EI -laused ära muudetud JAA- lausetaks. EI - negatiivne lause JAA - positiivne lause Aga te ise ütlesite Kas ma sain õigesti aru, et Te saite valesti aru Ma sain valesti aru, tähendab te Miks te kohe ei öelnud Tähendab, te soovite Kohe ma uurin välja, kes saab Ma ei tea midagi sellest aidata
· Värvusaistingud (heledus,spekter,komplementaarsus,toon,küllastus,soojad/külmad v.) Taju ja tähelepanu Pertseptiivsed tunnetusprotsessid Taju: Esemete ja nähtuste tervikliku meeleise tunnetamise protsess: Terviklikkus, mõtestatus, apretseptiivsus,selektiivsus,kontekstist sõltuvus,konstantsus, kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust endast;mälu ja kogemus;see,mis ei tule tajutavast vaid eelnevast kogemusest Selektiivsus esiteks,see kui me mingi tervikobjektid aistingute rägastikust välja eristame ja mõnikord see üks ja see sama tervik või olla tõlgendatav erineval moel Konteks üks ja see sama objekt võib olla tajutud erinevalt;konteks määrab ära,mis moodi me seda objekti tajume
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, v
tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, ,,koorealune peab pidu", kuid petlikkus just selles seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Emotsioonid Kolm peamist emotsiooni omadust: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; aren
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised......................
Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
