Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Transpordiliigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jkhk, eesmaa, raudteetransport, ilmast, transpordiliigi, veetransport, transpordiliigid, katkematu, massiline, energiatarbimine, tööviljakus, veod, vedusid, kaubavedu, terminalikulud, maanteetransport, saajale, veotariifid, ökonoomne, kütusekulu, karmid, ebamugavusi, õhutransport, riknevateon asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile, kuid lühikestel vahemaadel ka mitte, 3 kuna lennutranspordil on summaarne aeg suur (lennujaamani jõudmine ja kauba mitmekordne peale- ja mahalaadiminedudel. Ta on äärmiselt paindlik aja ja marsruudi poolest. 15. Veetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.] Veetransport tegeleb nafta, teravilja, liiva, söe, kruusa, metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate masstoodetega. Ta on odavaim, kuid aeglaseim transpordiliik. Veetranspordi puhul võib eristada: meretransporti; siseveekogude (jõe-, järve-) transporti. Meretransport - ligikaudu 90% rahvusvahelistest kaubavedudest maailmas toimub meritsi.
Logistika eriala Teema Lugemine Rääkimine Kirjutamine Grammatika Sõnavara Kauba Transpordiliigid Transpordi- Transpordi- Keskvõrre. Transpordi- transportimine (küsimustele liikide liikide eelised ja Keskvõrdega liikide vastamine, võrdlemine puudused (tabeli lausete nimetused. väidete (paaristöö). täitmine). konstruktsioo- Sõnade hindamine). Sobiva Teemast nid. tähenduste
kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED · Transpordiahelate loomine ja juhtimine. · Transpordi ladustamise protsesside tehnoloogilise ühtsuse tagamine. · Transpordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse. · Sobivama transpordiliigi valik. · Optimaalsete veomarsuutide planeerimine. · Transportteenuste tellimuste täitmise organiseerimine ja kordineerimine ehk kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine. · Kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. TRANSPORT JA KLIENDITEENINDUS Transport mõjutab väga tugevasti firma klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad on: · Usaldusväärsus · Veoaeg
ja allhangetega 3)Tegevusotsused- tootmise ja jaotuse planeerimine a)Transpordi konsoliderimine/ühendamine nii sisend kui 4)Transpordi juhtimisotsused- seotud sõidukite ja marsruutide valikuga väljundlogistilises süsteemis ning lastimisega. b)Toodete ja tarnete koondamine ja valik 75. Millised tegurid mõjutava transpordiliigi valikut? 64. Millistes kuludes säästetakse kui laol on väärtust lisav roll? *riigi suurus ja kultuuriline taust *geograafia, kliima *riigi elanike ja *Sisend- ja Väljundlogistilises süsteemis (Tootmise toetus)- Laos tööstuse ruumiline paigutus *transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu ühendatakse ja komplekteeritakse saabunud saadetistest täiskoorem. tihedus *majanduse struktuur *valitsuse transpordipoliitika Säästetakse veokulusid
Getter Anett Arro Jane Floren 9a VEONDUS EHK TRANTSPORT Kaubavedu Reisjate vedu Torutransport e. torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870
Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid:
• Teedevôrgustiku haldamine on kulukas • Mitmesugused piirangud teedel – marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud • Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed • Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime • Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta • Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km) Raudteetransport See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse. Siin on võimalik teostada laadimistöid suure efektiivsusega. Raudteetranspordi oluliseks eeliseks on ka suhteliselt madal vedude omahind. Raudteevedude eelised: Võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha Suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) Keskonnasäästlik veoviis Suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus Sõltumatus ilmastikuoludest
· Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta · Laadimistöid tuleb teostada kiiresti normatiivsete seisuaegade piires · Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km). 4 Raudteetransport Raudteetranspordi üldiseloomustus See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse. Siin on võimalik teostada laadimistöid suure efektiivsusega. Raudteetranspordi oluliseks eeliseks on ka suhteliselt madal vedude omahind. Raudteevedude eelised: · Võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha · Suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) · Keskonnasäästlik veoviis · Suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus · Sõltumatus ilmastikuoludest
• Teenindusvalmidus – autojuhi kohalolek annab võimaluse lahendada transpordi tellija probleeme lokaalselt, sest juhil on vastavad kogemused ja otsene kontakt oma veofirmaga. • Kohanemisvõime – veovahend esindab tihti üksikut iseseisvat majandusühikut (omanikjuhiga veok), mistõttu on omanikjuht väga vastuvõtlik turu muutustele ja üritab üldjuhul toimida hetkevajaduste järgi. 8. Raudteetranspordi olemus Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikust sõltumatu veoviis kaupade toimetamisel suurte kauguste taha. Raudteetranspordi oluline eelis on suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralikkus, samuti võimalus tõhusalt korraldada laadimistöid. Puuduseks on pikad veoajad, vahel ka raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus. Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning selle arendamine nõuab suuri investeeringuid.
veoteenuse osutajale, Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs ekspluatatsiooniline kiirus), Veovahendi kandejõu või mahutavuse ärakasutamise määr, Laadimistööde ja kauba käitlemise kiirus, Täiendavate teenuste osutamise võimalus ja riski(de) maandamine ii. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), kriteeriumid mõlemal juhul veoteenuse maksumus ja tasuvus Raudteetranspordi eelised ja puudused: Eelised: regulaarne ja katkematu teenus, ei sõltu ilmastikust, aasta-ega kellaajast; sisuliselt puuduvad kaalu ja keskkonnapiiranguid; suhteliselt kõrged ühenduskiirused; odav pikkadel vahemaadel; sotsiaal-majanduslik eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, väiksem õhusaaste) Puudused: suured terminalikulud seoses ümberlaadimisvajadusega; juurdepääsetavus keeruline spetsiaalse infrastruktuuri tõttu; ebaökonoomne väikestel vahemaadel, kuna
Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada): 1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada): PLUSSID MIINUSED laieneb turg kuritegevuse ja haiguste levik võimalus toota arengumaades (sest massiline sisseränne (ning sellega seal on odav tööjõud, madalamad kaasnevad sotsiaalsed probleemid) maksud, leebemad keskkonnanõuded) Globaliseerumise mõju arengumaadele (teada 2 miinust ja 2 plussi): PLUSSID MIINUSED luuakse uusi töökohti (sellega ka makstakse vähem- odav tööjõud maksud riigile) majanduse kiirem areng kasutatakse nende loodusvarasid
täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel. t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c. Ekspedeerijad 16. Õhutranspordi liigitus a. Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.) b. Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega) 17. Road Feeder Service a. Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). b. Eelised: a. Juurdepääsetavus b. Saadavus c. Paindlikkus c
Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine,
miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne 1 Logistika ülesanded ja missioon 11 veomarsruut, varude juhtimine, tarbimise (nõudluse) prognoosimine jne. 1970. aastate alguseks
purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta Ci = teel olevate varudega seonduvad kulud P * 1 * ta P = Kaubaühiku rahaline väärtus I = Säilituskulu, % aastas ta = transüdiaeg antud transpordiliigi korral (osana aastast) Cd =Hankija varudega seotud kulu= _Q3/2 * P* I Q = Korraga veetav kogus, ühikutes Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta (elektroonika, infotehnoloogia jne.). Selliste kaupade puhul on transpordikulud väheolulised (moodustavad väikese osa toote väärtusest), kuid üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud
13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi alustamist laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate tootmisüksuste vahel 15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking
EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus, veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu, veovahendite mitmekesisus. PUUDUSED: Suhteliselt kõrge omahind, suhteliselt väike kandevõime, ruumipiirang, suur keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja. Raudteeveod EELISED: Suured kaubakogused üle suurte distantside, Madal omahind, Hea regulaarsus, ei sõltu ilmast, Keskkonnasõbralik, tõhus energiatarbimine PUUDUSED: Ei ole paindlik, Vagunite haakimisega kaasnevad tõuked – rohkem tähelepanu kinnitusele, pakendile, Erinevad rööpalaiused Meretransport EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla
13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi alustamist laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate tootmisüksuste vahel 15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine
13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi alustamist laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate tootmisüksuste vahel 15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking
materjalivoog ilma asjatute seisakute ja hilinemisteta Privaatladu (Private warehouse) Privaatlaos opereerib kauba ja lao omanik/rentnik ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on see, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Puhverladu Tooraine varujate ja tehaste vaheline tooraine/materjali vaheladu, mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Ka tehase vaheladu erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Puudumiskulud Logistikakulud, mis on põhjustatud logistika ebarahuldavast juhtimisest ja/või ebapiisavast tarnekindlusest. Tootmises on puudumiskulud materjalide puudumisega seotud kulud, mis ilmnevad tootmise häirete ja seiskumisena
väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Maa kui süsteem. Õhk e. Atmosfäär Vesi e. Hüdrosfäär Kivimid e. Litosfäär Muld e. Pedosfäär Elusorganismid e. Biosfäär Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised
Selle arengut takistab reostus. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid - Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine,
Hoiustamise efektiivsus. 15. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes? Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi? Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. 17. Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt? 1. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod
sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele MÕISTED Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Autotranspordist sai tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule ,,ukselt uksele" teenindamisele tõsine konkurent raudteevedudele. Kõikjal maailmas tekkis vajadus kasutada autotranspordiga veetavate kaubako- guste teenindamiseks teist tüüpi ladusid ja terminale. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud kogu maailmas palju ladusid ja terminale, mida teenindaks ainult maanteetransport. Kuna raudteetransport üksi ei suutnud kogu veoahelat teenindada ja kokkuvedu raudtee- jaamadesse ning jaotusveod jaamadest oli vaja teha veoautodega, ehitati kõikjal palju suuri multi- modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele
tõuseb ja talvel langeb · Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma · Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb · Valitsevad tuuled · Õhurõhk · Tsüklonid · Õhuniiskus, sademed 21. Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele · kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmast sõltub, milliseid kultuurtaimi saab kasvatada ja milliseid koduloomi pidada. · ilmastikutingimused võivad põhjustada jõgede üleujutusi, metsade hävimist ja muid loodusõnnetusi · Kliimas sõltub kütteainete vajadus, elamuste ehitusviis, teatud määral inimeste riietus ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. · Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
5. Mis on logistika missioon? Maksimeerida tänast ja tulevast kasumit läbi kliendi tellimuste ja kulusäästliku tegutsemise kaudu. Suurenenud kasum saavutatakse läbi kauba tarnimise, siirdamise, laomajanduse ja kaupadesse investeeritud kapitali strateegilise juhtimisega. Transpordi- ja kommunikatsioonikulude vähendamine Kogukulude vähendamine = hindade alanemine kasumi samaks jäädes. Tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog ; materjalide ja info voogude juhtimine läbi tarneahela. Tarbija vajaduste KASUMLIK rahuldamine. Logistika kui sild nõudluse ja pakkumise vahel. Logistika on majanduse vereringe. Tasemel klienditeenindus – kliendi rahulolu. Ettevõtete ühendamine tarneahelas. 6. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
annaabi.ee 
