raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust. Nii näitas HR rapsi kasvatamine katsepõldudel Inglismaal olulist bioloogilise mitmekesisuse kahanemist võrreldes tavarapsiga
vajalikkuse vähenemist. Ometigi tegelikult näitavad USA kogemused, et herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. 4) Puhtamad veekogud ja põhjavesi Negatiivne 1) GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. 2) GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi
ebapiisavalt hinnatud. (Snow 2002.) 5.1.4 GENEETILINE EBASTABIILSUS Mõned teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 9 Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Seega geneetiline materjal võib levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas ka haigustekitajatele. 5.2 GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALI POTENTSIAALNE MÕJU INIMESE TERVISELE. Erinevate ekspertide seisukohaks on, et siiani ei ole GM kultuurid ega neid sisaldavad tooted inimese tervisele tugevat mõju avaldanud. GM kultuuride pooldajatel on tavaliselt kaks argumenti
korda rohkem umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindudele, näiteks lõokestele. Lisaks oli GM kultuuridega põldudel vähem mesilasi, liblikaid ja lepatriinusid.2 Hetkel muutub ka üha raskemaks herbitsiidiresistentse rapsi tõrjumine järgnevate kultuuride kasvatamiseks, sest neil on välja kujunenud vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Kuna rapsi tolm võib kanduda kuni 26 kilomeetri kaugusele 3 ja on võimeline idanema enam kui kümme aastat, saab muundinfo kanduda üle umbrohtudest lähisugulastele, soodustades superumbrohu kujunemist. Selle tagajärjel peab võtma kasutusele jällegi pestitsiidid. 2.2 GM rapsi potentsiaalne mõju inimese tervisele GM kultuuride mõju kohta inimese tervisele pole seni suudetud kindlat seisukohta võtta. GM kultuurid on olnud kasutused USA-s kui ka teistes maades juba palju aastaid ning märkimisväärset mõju pole inimese tervisele tuvastatud.
annaabi.ee 
