GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad. Samas aga GMO-de mõjust inimeste tervisele kõneleb suurejooneline "inimkatse": 300 miljonit põhjaameeriklast on geneetiliselt muundatud toitu söönud juba ligi kaheksa aastat. See on üpris veenvalt tõestanud, et pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse tavatoiduga. Palju vaieldakse ka, et GM-taimed mõjutavat kaudselt keskkonda.. Tuntuim näide: kahtlustatakse, et teatud Bt-putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad paljude kahjutute putukate, näiteks teatud liblikate hulgihukku. Kuid selliste taimedega põldudel ei ole mingit toksilist mõju liblikatele siiski märgatud. Kõnealused liblikad ei toitu otseselt maisil, mõju saab olla vaid kaudne, näiteks maisi õietolmu vahendusel. Küll aga võib täheldada liblikate suuremat
3) Vähenenud on herbitsiidide kasutamine vähemalt biotehnoloogiafirmad kasutasid GM-kultuuride müügi argumendina keemilise taimekaitse vajalikkuse vähenemist. Ometigi tegelikult näitavad USA kogemused, et herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. 4) Puhtamad veekogud ja põhjavesi Negatiivne 1) GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. 2) GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega
Geeniliselt muundatud loomad ja taimed Margus Henning AAP-11 Sisukord Üldiselt GM head küljed GM halvad küljed Tagajärjed Levinuimad taimed GM ajalugu GM kasutamine Eestis GM maailmas Üldiselt Geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on kunstlikul teel muudetud geenidega organismid. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed Levinuimad taimed Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas ka...
GMO 1. Kas GMO on looduslikku tasakaalu ohustav? Põhjenda. 3P Jah, hävitab teisi taimi ja vähendab looduslikku mitmekesisust. Nt kui GM-taim on muudetud suuremaks, siis lähedal olevad taimed ei saa piisavalt valgust ja on välja tõrjutud. 2. Kuidas võivad GM-taimed inimesele kahjulikku mõju avaldada? Too välja 3 punkti. 6P *Võivad tekitada uusi allergiaid *GM-taimede geenid võivad ohustada inimeste geene *Mõjutab seedesüsteemi, inimeste organeid 3. Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud taimed? 2P Taimed, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni. 4. Mis on GMO, kuidas ja miks neid luuakse?4P GMO on geneetiliselt muundatud organism, kuntslikult geenide manipulatsiooni teel loodud
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri a...
GMO ehk geneetiliselt muundatud organism GMO on elusolend, kas siis bakter, taim või loom, kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aas...
Mis on gmo? Geenitehnoloogia - kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat...
analoogseid protsesse, mis põhjustavad aeg-ajalt liikidevahelist geenisiiret, nn horisontaarset geeniülekannet. · Bakteritoksiin (Bt) tootvad taimed on loodust säästvad ja ka putukatele kasulikud, sest neid põlde ei töödelda putukamürkidega ja nii on paljude putukate ellujäämus seal suurem. · GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel kultuuritaimedel ning hübriidid pole eriti edukad. · Bakteritoksiini tootvat GM-taimed on mürgised vaid haukamissuistega putukatele, kuid ei ole mürgised imemissuistega putukatele. GMO VASTU · GM- taimed võivad levida ümbritsevasse elupaikadesse kui umbrohtudena. · GMO-d on oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud, sordiarendusega seda võrrelda ei saa · GM-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. · GM-taimed võivad sisaldada valke, mis põhjustavad inimesele allergiat.
Geneetiliselt muundatud taimed poolt või vastu? GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, mille DNA'd on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt. Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed. 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmetel on GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA's ning üleüldse on maailmas kokku 25 riiki, mis t...
kontrolli all hoida, võib riski taseme siiki akstepteeritavaks lugeda. -Kokkuvõtteks võib öelda, et riskianalüüsi käigus määratletakse ohud, iseloomustatakse riske, kirjeldatakse ebakindlaid aspekte ja eeldusi ning tehakse kokkuvõte. Riskianalüüs aitab kaasa otsuste tegemisele, kuid ei anna lõplikku vastust, pigem iseloomustab täpsemalt probleeme ja võimalikke lahendusi. 5.GMO-de kasutamise poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid GM-taimed hakkavad rikkuma looduslikku ökoloogilist süsteemi selliselt, et kui nad levivad, siis ka nende muundatud geenid kanduvad üht- või teistviisi teistesse taimedesse muutes need teised taimed ka GMO-deks, nagu juhtus Kanadas rapsi kasvatamisel, kus GM-rapsi geenid kandusid üle rüpsile, rapsi sugulasliigile. Seda nimetatakse GM-saasteks, mis muudab ka nn tavalised taimed GMO-deks. GMO-d võivad olla väga tõsise allergia tekitamise allikaks, kui see organism sisaldab
G M O Sisukord Sisukord Mis on GMO? Milleks seda vaja on? GMO plussid GMO miinused Pärilikkuse muutmine mutageenidega GM taimed ja loomad Esimene GMO Kasutatud kirjandus Mis on Gmo ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Milleks seda vaja on ? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes r...
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on kuntslikult geneetilise muundamise teel loodud taimesortide, ka loomatõugude, üldnimetus. Üldiselt peetakse GMO-de all silmas transgeneesi abil saadud organisme. See tähendab, et organismi genoomi on lisatud sellist DNA materjali, mis on saadud teiselt, looduslikult mitteristuvalt liigilt (näiteks loomset või bakteriaalset päritolu geenide ülekanne taimele või ka taimset päritolu geenide ülekanne looduslikult mitteristuvale taimele). Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja ...
12. Millistel eesmärkidel võiks kloonida inimest? Et luua varuks organeid. 13. Mida tähendab GMO? Geneetiliselt Modifitseeritud Organism 14. Nimeta esimene GM- bakter, GM- taim, GM-loom. GM bakter: kolibakter ehk soolekepike GM taim: tubakataim GM loom: hiir roti kasvugeeniga 15. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, millised GM-loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM-loomad: hiired, rotid, akvaariumikalad, veised, lambad, kitsed. GM-taimed: mais, soja, puuvill, tomat. Veel on ka transgeensed mikroorganismid. 16. Selgita pikemalt GMO eeliseid? Viirusvabad organismid. Taimed on lopsakamad, suurema saagiga. GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? Loomade immuunsussüsteem on nõrgem, mis on paljude meelest ebaeetiline. Keerukas ja vaevanäev protsess.
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi, EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. GM organismide loomise võimalused. 1)Organismi siirdatakse mõne võõra l...
mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe põllult leiti suurettevõtte poolt patenteeritud rapsi, mis oli sinna tuule kaudu levinud. Kohus mõistis põllumehe süüdi patendivarguses. GM-taimed jõuavad paratamatult ka kodu- või siis metsloomade toidulauale. Niisiis on geeniliselt muundatud taimede kasvatamine ebaeetiline, sest loomakaitse-eetika kohaselt ei tohi loomadele tekitada põhjendamatuid kannatusi. Geeniliselt muundatud organismide vastu võitlemiseks on Eestis loodud kodanikualgatus GMO-vaba Eesti. Kampaania algatajad usuvad, et Eesti tarbijatel ja põllumeestel on praeguses olukorras mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja
Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Põllumajanduses · Geneetiliselt muundatud põllukultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane suurtele firmadele. · Väiksem mürkide kasutamine põldudel. Levik · 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all · kasvatatakse 21 riigis Eesti seisukohad · Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) ...
2/48) Minu arvates on GM-taimedel rohkem kahjutegureid.GM-taimede ristumisel metsikute sugulusliikidega levivad võõrgeenid loodusesse, hübriidsed liigid omakorda võivad edasi anda GM-järglasi ja see võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi. On välja uuritud, et võõrgeen võib edasi kanduda ka hübriidsetele järglastele, mis tähendab, et võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku ahelat. GM-taimed võivad samuti sisalda valke, mis põhjustavad inimestel allergiat. Näiteks Kanadas on GM-taim nagu raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks. 3/48) Peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüübilise tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit,
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele ...
Transgeensed taimed 1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikk...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu saamiseks. Alguses keskendusid GM seemnete loojad sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumajandustootjad (ja toiduainetööstus üldisemalt). GM taimede loomise es...
muudetakse tuumade kooseisu. Tulemusi on nii ootuspäraseid kui ka äraarvamatuid. Siiani tõsiseltvõetavamaid ohtusid nähakse olemasolevate taimede seemnete saastamise võimaluses GMO kultuuride omadega. Selge ks on saanud seegi, et mõned muutorganismid mõjutavad raku tasandil toituja organismi immuunsust. Milliseid tagajärgi sellest prognoosida saab on pisut vara veel ennustada. On väidetud, et GM-taimed annavad suuremat saaki ega ka vaja keemilisi taimekaitsevahendeid. Tegelikult on vastupidi: ulatuslik kogemus on näidanud, et GM-taimed ei ole viljakamad ega ka tulukamad kui tavalised. USA põllumajandusministeeriumi analüüs näitab, et GM-taimese kasvatamine osutub pigem vähem tuluandvaks, kui seda on tavalised põllukultuurid. Toidumaterjali geenidega manipuleerides saab varem või hiljem inimgruppide tervist ja meelsust mõjutada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
11. KLASS GMO KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese ...
GMO loomad ja taimed Ragnar Parv Aap-12 GMO? Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid (DNAd) on muudetud biotehnoloogia abil geenitehnoloogilisi võtteid kasutades ehk viisil, mida looduses ei esine. Teatud geenid viiakse ühelt organismilt teisele üle ja seega kandub üle ka mingi uus tunnus, nt hakkab taim ise sünteesima valku, mis on putukatele mürgine Milleks Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM- kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160 miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2...
Geneetiliselt muudetud organismid Mark Peskov 9A GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendit, kelle DNA on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt.Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema.Maailmas on kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay.Enim levinud geenmuundatud ...
Kes või mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt se...
Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine põhjendatus Lühiuurimustöö Koostaja: Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Hüpotees..................................................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................5 2...
Geenitehnoloogia Rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid Marc van Montagu Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi ka...
Koostaja: Nele Roosi Märjamaa Gümnaasium XII-B Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning töötlemises Rakendusvaldkonnad: 1. Geeniteraapia 2. Transgeensete organismide loomine 3. Keskkonna puhastamine 4. Kloonimine (sh ka ravikloonimine) 5. Isikute tuvastamine Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasitamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel Näiteks: Põllumajanduses Toiduainete toomises Inimeste ja loomade omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Geenitehnoloogia meetodid Lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine Geeninokaut Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad (nt riisisort, millele on lisatud geene nartsissilt ja bakterilt. Selline riis suudab toota A-vitamiini eellasmolekuli -karoteeni. 2) Väljaspool organismi valmistatud p...
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
Geneetiliselt muundatud organismid referaat Tallinn 2009 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutu...
LG GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD Referaat Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................... 5 4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID...........................................................................6 4.1. GMO pooldajad............................................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE....................................
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest j...
Geenitehnoloogia · Biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse geene muul viisil · Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nimetatakse trangeenseteks ehk geneetiliselt muundatud organismideks- GMO. · Esimene GM-bakter tehti 1973. Aastal. · Näited o Hiirele inimese kasvuhormoon- hiir 2X suurem! o Jaanimardika geen tubakasse- helendub o Taimed toodavad plastmasse o Teraviljasordid, mis võtavad õhust lämmastikku (valkude sünteesiks) o Kiskjalest hävitab teised lestalised · Geene transporditakse geenivektoritega, millele on lisatud soovitud geen · Geenivektoriteks on o Bakteri plasmiidid o Viirused o Geene sisestatakse ka kullapüstoliga, taimedesse Agrobakteriga · Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil o Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks- need lõik...
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus: · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel628_599.html · http:/...
GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võima...
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna p...
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidata...
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatam...
levitasid viiruseid. Kõik on GM-papaiad. GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: · Soja 89% · Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) · Puuvill 83% · Riis · Raps · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raha raiskamine) GMO-aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu:
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksp...
Ivo Rohula, Madis Aavik, Hendry Kullamäe Õpilased Kullamaa KK November 2011 See on taim, millesse on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni Luuakse kasutades geenitehnoloogia meetodeid Geenitehnoloogiale on eelnenud mitmed geenitehnoloogilised võtted uute taimede loomisel nagu näiteks ristamine, hübridiseerimine, ploidsuse muutmine, klassikaline sordiaretus Inimkätega loodud liigid on kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju GM lubab luua keskkonna- sõbralikumaid taimi Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine...............................................
Gmo Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kodanikualgatus ,,GMO-vaba Eesti" sündis 10. märtsil 2005. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide koh...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-12A MARLEEN ALLE RAKENDUSBIOLOOGIA ESSEE PÄRNU 2015 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on paljutõotav eriti põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades ja toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inim...
GM-taimede leviku pooldajatele on tekkinud üsna tugev vastasrind. Enamasti toetub see eetilistele ja keskkonnakaitselistele argumentidele. GMO-de pooldajad arvavad, et GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse, mis põhjustavad aeg-ajalt liikidevahelist geenisiiret. Ka "normaalsete" õistaimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. Vastuseisjad arvavad, et herbiitsikindlad GM-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbiitsikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. Nende arvates on GMO-d oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud, sordiaretusega seda võrrelda ei saa sordiaretuses ja looduses ei ristuks näiteks kunagi kala ja tomat. GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel kultuuritaimedel ning hübriidid pole eriti edukad. Mina pole GMO-de poolt ega ka vastu
- lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. 19. saj. selektiivne ristamine 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon 1987.a. esimesed GM-taimed 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu: Kahjurid võivad muutuda immuunseks.
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ...
- viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: • Soja 89% • Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) • Puuvill 83% • Riis • Raps • Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? • 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus – valiti juhuslikult. • 19. saj. selektiivne ristamine • 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon • 1987.a. esimesed GM-taimed • 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. • 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. • Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: • Kiiremad tulemused • Geenid teistelt liikidelt • Geenide avaldumist saab reguleerida • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus.
annaabi.ee 
