KEEMIARELVAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU......................................................................3 2. POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE........................4 3. OPERATION RANCH HAND.....................................................................................5 3.1 MONSANTO.............................................................................................................5-6 KOKKUVÕTE...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8-9 2 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU
koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides. (Ühe grammiga saab tappa miljon 100-kilost inimest). Glüfosaat on üks maailma enimkasutatud herbitsiide. Glüfosaadi avastas ning patenteeris Monsanto 1970. aastatel. 1973. aastal tõi Monsanto glüfosaadi Roundupi nime all müügile. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad. 7
Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleval ajal praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski veel keskkonnas ja sellest lähtuvalt ka toiduahelas. Kuid loodus neid ise ei valmista.Dioksiinid tekivad siia ilma meie plastmassimaania tagajärjel siis, kui me neid aineid põletame. Dioksiinide sugulasi, PCB-sid valmistati aga täiesti teadlikult 50 aasta vältel ning selle taga seisis meilegi hästi tuntud nimi: Monsanto. Praegu tehakse dioksiinide määranguid vajaduse korral mitte Eestis, vaid Soomes, Kuopios. Sellel aastal testiti Läänemere räimi, piima, silmu konserve, aga mitte liha, möödunud aastal lihatoodetest veiseliha. Rutiinsest proovist searasva kohta leiti normist 200 korda ületav kogus dioksiine. Heleri Pira, 11.kl.
Väga palju on korraldatud erinevaid proteste peamiselt seoses poliitikaga. Muidugi ei tasuks arvata, et Eesti on ainus koht kus protestid toimuvad. Eesti on just üks nendest maadest kus see väga levinud pole. Kuulsamad protestid Eestis on näiteks ACTA, õpetajate streik, Pühajärve kooli allesjätmine jne. Maailmas on tuntuimad praegu päevakorras olev protest Ukrainas. Varasemalt on tuntud ka Wall Streetil (Ameerikas) toimunud protest, protestid Monsanto ( on üks maailma juhitavamaid geenmuundatud seemnete tootjaid) vastu jne. Praegu mõjub väga kodanikuühiskonnale meedia. See puudutab väga palju noori. Kodanikuühiskonnas osaleb tunduvalt rohkem noori kui aastaid tagasi, aga seda on ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori
kaugusel. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46] (8.03.2008) Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele Glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid ilmusid turule esmakordselt 1970-nendate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis. Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne
nimetatud teadlane katsetas mädapaisete vastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusse 1981 ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. Ametlikult lubati aspartaam kuivainetesse lisandina kasutusse juba 26 juulil 1974, kuid arstide ja tarbijakaitse juristide vastuväited ning samuti G.D. Searle uuringupraktika läbiviimise puudulikkus sundisid USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) aspartaami kasutusloa väljaandmise peatama 5 detsembril 1974. 1985 aastal ostis kurikuulus Monsanto monopol G.D. Searle ja asutas Searle Pharmaceuticals ja The NutraSweet Company kahe eraldioleva üksusena. Aspartaam on turul olevatest toidule lisatavatest ainetest kõige ohtlikum. Aspartaami arvele on USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) poolt kantud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Paljud neist kahjustustest on lõppenud surmaga, nagu nähtub 1994 aasta Tervise ja Inimeste Teenistuse Osakonna raportist.
Ajaloost Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow. Sisuliselt monopoliseeritud Nende seas on kõige tuntum ja agressiivsem USA-s paiknev firma Monsanto, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. Põllumajanduslike kultuuride seemnete kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets
Kanada. Aastal 2004 kasvas GM kultuure 17 riigis (USA, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Hiina, Paraguay, India, LAV, Uruguay, Austraalia, Mehhiko, Rumeenia, Filipiinid, Hispaania, Colombia, Honduras, Saksamaa) ning aastal 2005 oli neid riike juba 21 (eeltoodud riikidega liitusid Iraan, Portugal, Prantsusmaa, Tsehhi). (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Geneetiliselt muundatud kultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane vaid suurtele agrotööstusfirmadele. Monsanto ja DuPont on kaks juhtivat GM kultuure loovat seemnekompaniid ning globaalse seemneturu peamist mõjutajat. Monsanto on kõige tuntum USA-s paiknev firma, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5
pisut maad eemal Bt-maisi põllul ei ole pesukarupoegagi. Isegi hiired loobuvad GM- toidust, kui neil on muud süüa. Vahest teavad nad instinktiivselt midagi sellist, millest enamus meist eelistab mööda vaadata?" 3) Kogu see töö on äärmiselt kallis ning on olnud võimalik üksnes suurtel agrotööstusfirmadel. 98% geneetiliselt muundatud kultuure haldab 6 korporatsiooni (Syngenta, Bayer-Aventis, Monsanto, DuPont, BASF, Dow), kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb USA ja Kanada tootjatel tasuda ka nn hektarimaksu. Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe- ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede
(loeng 7) Putukaresistentsed taimed - Toksiin: Bt-valk, mis on eraldatud Bacillus thuringiensis bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad) Kahetiivalised (diptera) (kärbsed, sääsed) Mardikalised (coleoptera) (mardikad) Põllumajanduslik tähtsus: varreleedik, maisi juure uss ja puuvilla kuprauss Toksiini toime: seob putuka seedeelundkonna retseptoreid Tekitab poore plasma membraani Glyphosate (RoundupTM; Monsanto) blokeerib aminohapete sünteesi. Glüfosaat blokeerib ära ühe ensüümi (EPSP süntaas). Mõned EPSP süntaasid on resistentsed glüfosaadile Roundup-readyTM puuvillal ja sojal on ekstra EPSP ensüüm (loeng 7) Epigeneetika - Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s, mitte järjestuses, vaid DNA või kromatiini struktuuri muutusi. Praktikas epigeneetika
kallis ja ohtlik. Harvade õnnestumiste kõrval on need siiani sisaldanud palju rohkem ebaõnnestumisi, kusjuures isegi, kui loode on hakanud arenema, on sündinud kas surnud või tõsiste arenguhäiretega loomad. (Truve 2003) GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF ja Dow. (Homutov 2011) 1.1. Kuidas luuakse geneetiliselt muundatud organisme? Joonis 1. Eesti Loodus 2004 nr2, autor Kaarel Tamme. (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1094243/GMO+raamat+eesti+2008.p df lk3) GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi
transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud. Bt valgud on algselt inaktiivsed, aga lõigatakse rööviku kõhus väiksemaks ja seega aktiveeritakse. Tekitab kõhu siseseintesse auke ja tapab rööviku. 2. Herbitsiiditaluvus. Transgeenne taim lagundab umbrohumürgi ära. Umbrohi sureb, transgeenne taim kasvab edasi. Kõige levinum on RoundUp mida toodab Monsanto. 3. Toitaineterikkamaks tegemine. Näiteks kuldne riis (Golden rice) sisaldab 3 transgeeni, mille abil riisi endosperm (söödav osa) sünteesib -karoteeni, ehk A-vitamiini eellast. Lisaks on tehtud kõrgenenud soolataluvusega, terminaator-geenidega (paljunemisvõimetu taim) jpt. 20. Kus on ookeanide produktiivsus kõrgeim, miks? Troopilistes piirkondades kipub ookean olema püsivalt kihistunud: soojem ja hõredam vesi üleval ning külm ja tihedam vesi all
See sõltub ristumiseks sobivate liikide lähedusest. 6. Taimedele täiendava viirusresistentsuse andmine geenitehnoloogilisel teel - põhimõte, sisseviidavate järjestuste liigid. Viirushaiguste eest kaitsmiseks viiakse taime tavaliselt mõni viiruse enda geen, sageli kattevalgu geen, mis muudab taime selle viiruse suhtes resistentseks. Võib saada ka mitmese viirukaitsega taimi (vt. 2-5A süsteem). (Loomset 2-5A süntetaasi ekspresseeriv kartul. Monsanto viirusresistnente magus kartul, mis jõudis põllukatsetsse 2001. aastal.) Bakteriaalsete haiguste vastu võitlemiseks viiakse vastavasse taime mõne muu liigi geen, mis on võimeline tootma bakteritsiidset valku. 7. Taimedele stressitaluvuse omaduste lisamine geenitehnoloogilisel teel tooge vähemalt kolm näidet, kirjeldage. Eelkõige püütakse luua transgeenseid taimi, mis suudaksid kasvada vähese niiskusega mullas (väheneb niisutavatate maade pindala)
#419 Fairfax Financial Canada $65 B #420 China Yangtze Power China $47.3 B #421 Abbott Laboratories United States $70.9 B #421 Marriott International United States $24.5 B #423 Bouygues France $43000 M #424 Fifth Third Bancorp United States $141.5 B #425 Biogen United States $26.1 B #425 SSE United Kingdom $30 B #427 Monsanto United States $22.7 B #428 Cheung Kong Property HoldingsHong Kong $58 B #429 Andeavor United States $28.8 B #430 Erste Group Bank Austria $282.9 B #431 AmerisourceBergen United States $38.4 B #431 Vivendi France $41.2 B #433 SEB AB Sweden $346.7 B #434 Shin-Etsu Chemical Japan $27.3 B
turistile mõndagi põnevat ja vaatamisväärset. Linna on Euroopa põnevamaid ja samas hinnatasemelt soodsamaid. Lissaboni vanim osa on Alfama, mida kroonib Püha Georgi kindlus. Linnasüdamest Baixast leiate parimad kauplused ja hotellid. Trendikad baarid ja restoranid on koondunud Bairro Altosse. Linnale annab maalilisust asukoht ookeani rannikul Tagose (Tejo) jõe suudmes. Lissaboni lääneosa katab Monsanto Rahvuspark, mis on suurim linnapark maailmas. Ajavahe: Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga. Raha: Portugalis on kasutusel euro. Majutus Linnaga tutvumiseks on kõige parem muidugi elada keskuses Alfama või Bairro Alto linnaosas. Kahjuks pole siin väga palju hotelle ja mõned neist pole ka väga heatasemelised. Linnakeskuses leidub ka arvukalt odavaid võõrastemaju (pensaos). Vanalinna ja linna turismikeskuse piirilt leiab suuri rahvusvahelistele kettidele kuuluvaid hotelle (näit
annaabi.ee 
