Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda
ja puhast valgust, mis meenutab hommikust päikesevalgust ja seetõttu täiendab halogeenlamp sobivalt moodsaid heledaid inerjööre. Sädelev valgus on võimalik tänu halogeeni sisaldusele hõõglambi gaasides. Madalapinge halogeenlamp on jahedam, energiasäästlikum ja odavam kui tavaline hõõglamp. Tavapingel töötavad halogeenlambid Need väiksed pirnid ja torud võtavad elektrit otse vooluvõrgust ega vaja trafosid. Neid on saadaval erineva võimsusega ning nende valgustugevsut saab reostaadiga reguleerida. Sarnaselt hõõglambiga tekitab ka halogeenlamp suurel hulgal soojust. Need lambid sobivad suurepäraselt toruvalgusstile ning lakke või põrandasse süvistatud valgustitele. Madalapinge halogeenlambid Need kompaktsed lambipirnid, tihti sisemiste reflektoritega annavad heledad ja säravat suunatud valgust. Erinevalt tavalisest halogeenlamist ei
• Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike: - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks. - eritrafod mitmesuguste eriseadmete, nagu alaldid, elekterkeevitusaparatuur jm toitmiseks. - autotrafod ehk säästetrafod. - mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod). Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks.
Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA. Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ±2×2,5%. Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib reguleerimisastmeid olla rohkem. Näiteks 110 kV trafol on võimalik pinget reguleerida vahemikus ± 9 × 1,78 % . Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad, jaotustrafod aga mitte. Selliste trafode pingeastet saab muuta vaid väljalülitatud olukorras. Keskpingevõrkudesse ülesseatavate uute trafode nimi- ja nimitalitluspinged on 6 – 6,3 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 10 – 10,5 ± 2×2,5 % / 0,410 kV
Madalpinge elektri tarbijad ja paigaldised 19. TRAFODE VALIK Trafode arv sõltub tarbijate ja paigaldiste elektrivarustuse katekooriatest (I eri 3 trafot; I 2 trafot; II 1 või 2 trafot; III 1 trafo. Trafode võimsuse valikul tuleb lähtuda seisukohalt, et erinevate standartsete võimsusega trafode arv oleks minimaalne. See kergendab rikkis trafode väljavahetamist ning nõuab väiksemat laoreservi. Soovitav on kasutada ühesuguse võimsusega trafosid. 20. TÖÖSTUSETTEVÕTTE TRAFOAAJAAMAD 1 avatud trafoalajaam, kus 1 kasutatakse õhkjahutusega trafosid 2 suletud trafoalajaam, kus kasut 2
Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb (veeber)Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduv...
saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge. Samas on ta ka põhiline voolu vastuvõtja. toiteploki ülesseehitus Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda trafosid vaid nad kiirgavad kõrgsagedussignaale. Aruvti Toiteplokk Click to edit Master text styles Omab lülitit, mille abil Second level Third level saab energia Fourth level Fifth level sissenemist arvutisse katsekstada. Jagunemine(1)
toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Tähtühendusega saame suuremat võimsust. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Käivituse hõlbustamiseks? 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Käivitusmähise abiga. 13. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 14. Milleks kasutatakse jõutrafosid? Kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 15. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda. 16. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda.
Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4) mis on lühis ja elektrikaitse? (lk. 39,40) Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on
Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528)
8. Takistuse liigid. Induktiivtakistus- on põhjustatud sellest, et vahelduvvoolu korral hakkab juht toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. 9. Mis on aktiivvõimsus ja kuidas seda välja arvutada? Aktiivvõimsus on elektriseadme keskmine võimsus, mis näitab kui palju tööd tehakse keskmiselt ajaühikus. 10.Mis on trafo ja kirjelda selle ehitust, kus kasutatakse ja miks? Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid kasutatakse elektrienergia ülekandel. 11. Mis on võnkering ja kirjelda seal toimuvat? Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli
on reeglina aktiivne, kogu võrgust saadav energia eraldub soojusena. c) Seadmed mis sisaldavad elektrimootorit (külmkapp, pesumasin) 10.Mida näitab vahelduvvoolu võimsus? +valem Elektrivoolu poolt tehtud tööd ehk tarbitud elektrienergia hulka N=UIcos , U-pinge , I- voolutugevus , cos- võimsustegur 11.Mis on ja kus kasutatakse trafot? Miks? On seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid sisaldavad ka majapidamises kasutatavad elektriseadmed, mis vajavad tööks madalamat või kohati kõrgemat pinget kui 220V. 12.Mis on võnkering? Kirjelda seal toimuvat. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil. Kondensaator omandab elektrivälja energia, kui kondensaator on laetud ühendatakse pooliga mille tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13
vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolusuunda raami mähises. 15.Mis on elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetiline induktsioon seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. 16.Mis on voolugeneraator ja mis põhimõttel töötab? Voolugeneraatoris muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Selle töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. 17.Mis on ja milleks kasutatakse trafosid? Trafo abil tõstetakse ja alandatakse vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust. Trafo töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil 18.Mis on magneetumine ja kuidas saab magnetit demagneetida? Magneetumine on magnetiliste omaduste saamine. Magnetit saab demagneetuda, kui seda tugevasti koputada või kõrgel temperatuuril kuumutada.
generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 10. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Kelvin T = 273 + °C Celsius t = °C 273 11. kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 12. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t - t) 13. Ideaalne gaas? + võrrand?
3. Iga alajaam ja ka elektrijaam peab olema ühendatud vähemalt 2 elektriliiniga (n-1). 4. Koostada plaani alusel elektrivõrgu elektriline skeem. 5. Skeemi koostamise käigus määrata trafode suurus ja arv, eeldusel et trafole on lubatud 10% ülekoormus. Trafode puhul peab olema täidetud tingimus n-1. 6. Koostada alajaamade ja liinide tabelid. 7. Sisestada elektrivõrk arvutusmudelisse. Lihtsustusena viime koormused ülempinge poolele ja trafosid ei sisesta mudelisse. 8. Mudelil teha järgmised katsed: a) Kontrollida kõikide sõlmepingete kvaliteeti (lubatud U=330±10%). b) Kontrollida n-1 kriteeriumi täitmist (lubatud U=330±15%). c) Leida igale sõlmele maksimaalselt võimalik koormus (lubatud U=330±10%). d) Kontrollida võrgu toimimist minimaalsetel koormustel (kõik koormused 50%) ja (lubatud U=330±10%).
arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust. Tänapäeval asendatud ITI-information technology industry council kõveratega. CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20. Pingehälvete ja väreluse tagajärjed 21. Pingelohkude tagajärjed 22. Toitekatkestuste tagajärjed 23. Liigpingete tagajärjed 24. Pinge asümmeetria tagajärjed 25. Harmoonikute tagajärjed Mõjutavad eriti kondensaatorpatareisid, mootoreid, trafosid, aga ka VL-sid (soovimatu väljalülimine), kaableid (täiendavad kaod), arvutite talitlust ning jõuelektroonika lainekujust tingitud probleeme. 26. Elektri kvaliteedi mõõturid Teisaldatavad, analüsaatorid, integreeritud mõõturid. Mõõdetud tulemused töödeldakse programmiga mis esitab kvaliteediraporti. Need on osa seiresüsteemist. 27. Elektri kvaliteedi seiresüsteem -::- 28. Pingelohkude mõju vähendamise võimalused
Seda toodetakse 11.Elektrienergia ülekandmise põhimõtted. inkutsioonigeneraatoriga. Selle põhiosaks on Elektrijaamade generaatorid toodavad pinget 11- traatraam, mis pöörleb homogeenses magnetväljas. 15kV. Selleks, et vähendada ülekande liinides Muutuv magnetväli tekitab induktsiooni soojuskadusid, tõstetakse elektrijaamde juures elektromotoorjõu, mille suurus sõltub magnetvoo pinget. Pinge tõstmiseks kasutatakse trafosid. muutumise kiirusest. Φ=B*S*cosα B-magnetiline Tarbijate läheduses toimub pinge alandamine trafode induktsioon, S-vastava raami pindala. 1. Muuta abil. Pinget madalatakse astmeliselt. Soojuskaod magnetvälja tugevust, 2. Muuta kontuuri pindala, 3. sõltuvad voolutugevusest. Mida suurem on Muuta nurk α – raam pannakse magnetväljas voolutugevus, seda suurem on soojuskadu. Q=IRt pöörlema 12
4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5. Keevitus- Põhiline keevitusmaterjal on Keevitamiseks on vaja traati, mis on materjalide ja sulav elektrood, mis on tehtud keevitatava materjaliga ligilähedase kaitsegaaside koostiselt keevitatava mater- koostisega. Lisaks vajatakse kaitse- vajadus jaliga ligilähedasest materjalist gaase, milleks on üldiselt süsihappe- ning ka elektroodi kate
materjali. Magnetahelaks nimetatakse seadmete ja keskondade kogumit, mille kaudu sulguvad magnetvälja jõujooned. Magnetahelad on hargnevad ja mittehargnevad. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse samuti magnetvalja moju kaitseks magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite käsitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks. Trafot kasutatakse juhtmete soojenemisest tekkivate kadude vähendamiseks elektrienergia ülekande liinides, muutes elektrienergiat ühelt pingetasemelt teisele pingetasemele magnetvälja mõjul. 11
(B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5. Toorikute ettevalmistamine Antud töös tuleb valmistada I-tala kahest detailist. Kuna detaili paksus on väga suur 25 mm siis kindlasti tuleb detaili nurgad maha freesida mõlemalt poolt, et tagada läbikeevitatavus
Primaarmähis: N1 keerdu 1 emj Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge Trafo valem: Trafo ülekandetegur (-suhe): K K= K>1, siis trafo alandab pinget (primaarmähisel rohkem keerde) K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja.
- Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5% Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV 15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV 20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV - Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad
Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka. Kui ϕ = 1cos , on tegemist puhta aktiivenergiaga ning reaktiivenergia edastamist liinis ei toimu. Kui ϕ < 1cos , suureneb ahela vool reaktiivenergia ümberlaadimise tõttu. 13)Miks on vajalik süsteemi ülekandeliin – tarbija võimsusteguri parandamine? Võimsusteguri parandamine võimaldab kasutada väiksemaid trafosid, lülitusseadmeid ja kaableid, vähendab võimsuskadusid, pingelangu ja elektriarvet . 14)Mida iseloomustab vahelduvvooluahelas aktiiv-,ja reaktiivvõimsus? Võimsuskolmnurk. Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult QL
Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 13. Milleks kasutatakse jõutrafosid? kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. 14. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? 15. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Kolmefaasiline vahelduvvool
liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi
päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 11 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast Joon. 21 Keevitustrafo annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on
Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 13. Milleks kasutatakse jõutrafosid? kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. 14. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? 15. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Kolmefaasiline vahelduvvool
kasutavad seadmed (nt elektripliit ja veekeetja). Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 32. Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 33. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Raadiolained – infoedastus, optiline kiirgus – infravalgus, röntgenkiirgus - meditsiin. 35. Mida näitab temperatuur? Kuidas on seotud osakeste liikumise kiirus kineetilise energiaga? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 36. Erinevad temperatuuriskaalad. Kelvin T = 273 + °C
suhtega. U 2 n2 = U1 n1 Voolutugevuse suhe trafos võrdub vastavate mähiste keerdude arvude pöördsuhtega. I1 n2 = I 2 n1 Trafo rakendusi. Elektrienergia ülekandel rakendatakse laialdaselt trafosid. Elektrivoolu töö valemi A = I U t kohaselt kulgeb kõrge pinge U korral liinis suhteliselt nõrk vool I. Joule'i Lenzi seaduse Q = I2 R t põhjal on siis suhteliselt väikesed ka soojuslikud energiakaod.
8. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? 9. Kirjelda generaatori ehitust ja tööd. 10. Mis tekitab induktiivtakistuse ja kuidas seda takistust arvutada? 11. Mis tekitab mahtuvusliku takistuse ja kuidas seda arvutada? 12. Selgita vóimsuse arvutamise valemit, mida kasutatakse vahelduvvoolu korral. 13. Selgita pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuste móisteid. 14. Milline on transformaatori ehitus ja töö póhimóte? 15. Kuidas arvutada trafo kasutegurit? 16. Kus ja milleks trafosid kasutatakse? 17. Selgita kuidas toimub elektrienergia ülekanne ja póhjenda sellise ülekande otstarbekust. 18. Mida kujutab endast vónkering ja kuidas see töötab? 19. Vórdle vedrupendli vónkumisi elektromagnetiliste vónkumistega, mis tekivad vónkeringis. 20. Kuidas arvutada vónkumiste perioodi ja sagedust vónkeringis? Selgita tähiste tähendust. 21. Mida nimetatakse elektromagnetvónkumisteks? 22. Mida mõeldakse elektromagnetvälja all? 23
nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga. 52. Millist tarbijate ühendust nimetatakse kolmnurkühenduseks? 53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks? 54. Milline on sümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 56. 8.3.1 Milleks kasutatakse trafosid? Trafot kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks vahelduvvoolu sagedust muutmata. Kasutatakse elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha, kuna vool on siis väiksem, millest tulenevalt on ka liinikaod väiksemad. 57. 8.3.2 Mis on trafo põhiosad? Trafo põhiosadeks on vähemalt kaks mähist, mis on mähitud ühisele terassüdamikule. 58. 8.3.3 Millises tööolukorras määratakse trafo ülekandetegur? Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus
Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon. Kaarkeevitusel kasutatakse trafosid sellise sekundaarpingega, mis kindlustav kaare kindla süttimise ja stabiilse põlemise. Käsikaarkeevitusel kasutatakse trafosid tühijooksupingega 60..75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev väliskarakteristik U2=f(I2) keevitusahelas aga tunduv induktiivsus (cos=0.4...0.5). keevitusvoolu suuruse reguleerimiseks peab trafo induktiivsus olema reguleeritav.
võrreldes sellega, kui ülekanne toimuks tarviti pingel. Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
võrreldes sellega, kui ülekanne toimuks tarviti pingel. Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
Arvutite ja kontorimasinate tootjatel hakkas müük kahanema juba 2007. aasta viimases kvartalis. 2008. aastal oli suurimaks elektri- ja optikaseadmete ekspordi sihtturuks jätkuvalt Rootsi, kuhu läks 40% kogu ekspordist. Soome osatähtsus langes 27%ni, tingituna sideseadmete ekspordi olulisest kahanemisest. Taani tõusis kolmandaks sihtriigiks. Eksporti Saksamaale kasvatasid voolugeneraatorid, lisaks võib nimetada voolujaotusseadmeid, trafosid ja meditsiiniaparatuuri. Ekspordis Hollandisse olid suurema osatähtsusega isoleeritud elektrijuhtmed. (Lisa 4, Joonis 4) Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest
Joon. 20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt Joon. 21 Keevitustrafo
20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 9. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Joon. 21 Keevitustrafo Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon
valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Nurkliiteid (Joon. 14) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutatav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15- 500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 15) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon. 16) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit. See annab võimaluse keevitamiseks kohtades kus puudub võrguvool
Praktikat teostades, lähtusin ma mulle antud ülesannetest. 2 ETTEVÕTTEST Trafox Eesti OÜ kuulub Muuntosähkö - Trafox gruppi, haldab Muuntosähkö Oy Viljandi tehast ja järgib Muuntosähkö Oy põhimõtteid. 3 Muuntosähkö Oy on loodud aastal 1947 perefirmana ning on püsinud perefirmana tänase päevani. 2003. aastast juhib ettevõtet Jyri Taskinen. Muuntosähkö Oy toodab erineva suurusega trafosid ja reaktoreid, nii omatooteid kui ka klientide tooteid. Trafox Eesti OÜ on registreeritud 2000. aastal, eesmärgiga luua Joensuu kõrvale teine konkurentsivõimeline tootmisüksus. Tootmisega alustati 2001. aastal ja on sellest ajast peale tegutsenud erinevates paikades Viljandis ja Viljandi lähiümbruses. Tootmise sisseseade ja tootmispõhimõtted toodi üle Joensuust. Aastast 2009 toimub Trafox Eesti tootmistegevus aadressil Reinu tee 44, Viljandi. Ettevõtte struktuur
Neid kasutatakse väljas või spetsiaalses ruumis. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 8 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kuivtrafod on kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvõimalused on halvemad ja lubatav voolutihedus väiksem, kuid tuleohtlikkus väiksem. Sünteetiliste jahutusvedelikuga trafosid kasutatakse suurema tuleohutuse tagamiseks. Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on võimalik reguleerida ±5% nimipinge suhtes, astmete arv tavaliselt 5
suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod); · pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod); · tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod) 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks.
19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav aktiivvõimsus P 1=U1I1cosφ 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. a)Autotrafod ehk säästetrafod on transformaatori variant, milles primaarmähis ja sekundaarmähis on otstest ühendatud, mistõttu ühine mähis omab nii elektromagnetilist kui ka elektrilist seost. See trafo võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Selliseid trafosid kasutatakse elektrimootorite käivituspinge reguleerimisel või laboriseadmetes pinge sujuval reguleerimisel. b)Keevitustrafod – tingimused kaarkeevitamisel kasutatavatele trafodele:1)Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise. 2)Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühisel. c) Kolmefaasiline trafo on trafo, mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamiseks. Kolmefaasilisel
keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2.1 Kaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 2) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Joon. 2 Keevitustrafo Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon
sagedust sagedus langeb. 51. Kuidas reguleeritakse põhiliselt pinget ning kui suur on pinge koduses elektrivõrgus? · Pingelisa muutmine: · generaatorite reguleerimisega elektrijaamade generaatorite pinged on tavaliselt ilma aktiivvõimsust piiramata reguleeritavad piirides ± 5% · trafode ülekandesuhete muutmisega kasutades kas pingevabalt või koormatavalt reguleeritavaid trafosid. · Pingekao reguleerimine võrgu elementide takistuste või koormuste muutmise teel. · Koduses majapidamises on pinge 230V. 52. Kuidas juhitakse energiasüsteemi ning milliste ülesannetega seal igapäevaselt tegeletakse? · Energiasüsteemi juhtimine (operatiivdispetsijuhtimine, dispetserjuhtimine, operatiivjuhtimine) toimub tsentraliseeritult vastava juhtimiskeskuse poolt, millele
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1. Ülekande- või jaotusvõrgu suletud elektrikäiduala koos jaotlate ja/või trafodega (EVS-HD 637 S1:2002 järgi). 2. Elektrivõrgu osa, mis paikneb piiretega ümbritsetud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande- või jaotusliini otsi, lülitus- ja juhtimisseadmestikku, trafosid või ka muid muundusseadmeid ning hooneid. Alajaamas asub tavaliselt ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 3. Mõnikord võivad jaotlad ja trafod paikneda väljaspool suletud elektrikäiduala. Alajaamade liigitus vastavalt ülempingevõrguga ühendamise iseloomule: Ülempingevõrgu sõlm Ülempingeliin Sõlmalajaam Läbivalajaam
Näide: kõrgepingeliinide pikikompensatsioon. Joonis 6.14 Pikikompenseeritud liini lühis Pikimahtuvusega kompenseeritakse osaliselt liini induktiivtakistust, millega parandatakse liini ülekandevõimet. Kui tekib lühis mahtuvuse "taga" ning induktiivsuse ja mahtuvuse omavõnkesagedus läheneb 50 Hz-le, tekib liinis resonants. Resonantsi tagajärjel kasvab liini vool I ja kondensaatorile rakenduv pinge UC 81. Ferroresonants Ferroresonants tekib elektrimasinaid ja/või trafosid sisaldavates ahelates, kus erinevatel põhjustel võivad nende magnetahelad küllastuda. Magneetimisahelate karakteristikud on oluliselt ebalineaarsed. Magneetimisvoolu Ija pinge Uvaheline seos on joonisel 6.15. Joonis 6.15 Trafo magneetimiskõver 82. Siseliigpingete piiramise põhimõtted Siseliigpingete piiramise põhimõtted: · selliste talitluste arvu piiramine, mis võivad põhjustada liigpingeid
induktiivpooli induktiivsusest. Peale selle sõltub induktiivpooli induktiivtakistus ka pulsatsiooni sagedusest ja seetõttu toimib LC-filter seda paremini, mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus. Pulsatsioonisagedus on poolperioodalaldil 50Hz täisperioodalaldil 100Hz. 2.5 Pinget kordistavad alaldid Kõrgemaid alaldatud pingeid on võimalik saada kahel viisil: 1. Kasutades pinget tõstvaid trafosid 2. Kasutades pinget kordistavaid alaldeid (joonis1 26.10.06) Pingekordisti lülitusi on kaks paraleelkordisti ja järjestkikordisti. Paraleelkordistis laetakse kondensaatorid erinevatel poolperioodidel nii, et kondensaatorid on laadimise ajal alaldatava pinge suhtes paraleelselt. Tarbija suhtes jäävad, aga laetud kondensaatorid järjestiku ja nii saab tarbija kahekordse pinge. (joonis 2) Järjestikkordisti töötsükel algab negatiivsest poolperioodist, kui trafomähise
võimalust: ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 16 Rein Oidram _____________________________________________________________________ - võimsuslülitid paigutatakse ühte ritta ühele poole kogumislatte vastavalt joonisele 5.5. Sel juhul on liine ja trafosid mugav ühendada ühes suunas väljuvatena, kuid vastassuunas väljumiseks tuleb ühendus teha üle kogumislattide, - võimsuslülitid paigutatakse kahte ritta kahele poole kogumislatte. Ühed kogumislatid võib ehitada U-kujuliselt ümber teiste lattide (vt jn 5.6). I s II s
mingi kõrge, enamasti positiivne pingenivoo +U NT: Kui signaalipinge u(t) väärtused on ainult ühe polaarsusega, nimetatakse taolist liinikoodi unipolaarseks • Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, eralduskondenaatoreid jms. Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.) Kui andmetele vastava signaalipinge väärtus võib olla nii positiivne kui negatiivne,
annaabi.ee 
