Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused (0)

Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2)
1. Mis on alalisvool ?
Alalisvool on elektrivool , mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas.
2. Mis on elektrijuht ?
Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu.
Head elektrijuhid on:

• metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid;
  
• hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid ;
  
• ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid.
  

Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium .
3. Mis on isolaator (dielektrik)?
Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan , parafiin , kummi, õli jt.
4. Mis on pooljuht ?
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus . Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium , räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale .
5. Mis on elektriahel ?
Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende.
6. Mis on suletud elektriahel?
Suletud elektriahel sisaldab elektrienergia allikat ning ühte või rohkemat osist, mille läbi vool kulgeb.
7. Mis on elektrienergia allikas?
Elektienergia allikas on elektriahela osa, mis muudab soojus -, mehaanilist, keemilist või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge.
8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised.
Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel.

• Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks;
  

• Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks;
  

• Termoelektrilised- termoelementides, termo - ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks;
  

• Elektrimehaanilised- turbo - ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks.
  

9. Milles seisneb erinevus galvaanielemendi ja aku vahel?
Galvaanielemendid- ühekordselt kasutatavad, s.t. neist saab tarbida voolu kas pidevalt või vaheaegadega ühekordselt; peale tühjenemist neid ei ole võimalik laadida .
Akud - korduvalt kasutatavad, s.t. peale tühjenemist võib neid laadida elektrivooluga ja seejärel korduvalt kasutada voolu tarbimiseks.
10. Mis on aku mahtuvus ?
Akumulaatori võime salvestada elektrienergiat. Aku mahtuvust mõõdetakse laengu suurusega, mida võib anda laetud aku tühjenemisel.
11. Mis on ampertund ?
Ampertund on aku mahtuvuse ühik. Ah (ampertund) on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 h jooksul, kui voolutugevus on 1 A.
12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus?
kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget
13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus?
kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust
14. Mis on elektriahela passiivosised?

• takistid
  
• induktiivpoolid
  
• kondensaatorid .
  

Alalisvool
1. Mis on vaseskadu ?
On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus.
Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega
2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)?
Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus.
3. Mis on ventilatsioonikadu ?
Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest
4. Mis on hõõrdekadu?
Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest.
5. Mida näitab elektrimasina kasutegur?
Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet η=P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus
6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli?
Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis.
7. Mis asi on libistus ?
On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus.
8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka?
Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka.
10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator ?
Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks.
11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment?
Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit
12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)?
Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks.
13. Milleks kasutatakse jõutrafosid?
kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides.
14. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
15. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
Kolmefaasiline vahelduvvool
Ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori erinevus- Kolmefaasilisel on ühe asemel kolm mähist(faasimähist), mis on omavahel 120 kraadi nihutatud.
Faasimähis- Kolmefaasilise generaatori üks mähis. Üksteise suhtes 120 kraadi nihutatud
3. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised tähtlülituse korral?
Generaatori mähiste tähtühendusel ühendataksefaasimähiste algused U1, V1 ja W1 liinijuhtmetega L1, L2 ja L3. Faasimähiste lõpud U2, V2 ja W3 ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt. Neutraalpunktiga ühendatakse neutraaljuhe N.
4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral?
Kolmnurkühenduseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp U2 teise faasimähise algusega V1, selle lõpp V2 kolmanda mähise algusega W1 ja kolmanda lõpp W2 esimese mähise algusega U1. Generaatori kolm faasimähist moodustavad nüüd väga väikese takistusega kinnise vooluringi.
5. Mis on neutraaljuhe?
Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid,
mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes.
6. Mis on generaatori faasipinge?
Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget
nimetatakse faasipingeks. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge.
7. Mis on liinipinge ?
Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks.
8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa?
Tähtühendusel faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. Kolmnurkühendusel elektromotoorjõudude summa võrdub nulliga.
9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel?
Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi.
10. Mis on pöördmagnetväli?
Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus.
11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära?
Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga.
12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära?
Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool.
Kolmnurkühendusel on koguvõimsus kolm korda suurem kui tähtühendusel.
Ühefaasiline vahelduvvool
Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolu hetkväärtus. Kuna vahelduvvoolu väärtus ajas muutub siis on Vahelduvvoolu hetkväärtus mingil kindlal ajahetkel olev voolutugevuse väärtus amprites.
Vahelduvvoolu maksimaalväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um.