Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolmefaasilise vahelduvvoolu küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb põhiline erinevus ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori vahel?
  • Mis asi on faasimähis?
  • Mis on neutraaljuhe?
  • Mis on generaatori faasipinge?
  • Mis on liinipinge?
  • Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa?
  • Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel?
  • Mis on pöördmagnetväli?
  • Mis on vaseskadu?
  • Mis on rauaskadu teraseskadu?
  • Mis on ventilatsioonikadu?
  • Mis on hõõrdekadu?
  • Mida näitab elektrimasina kasutegur?
  • Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli?
  • Mis asi on libistus?
  • Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
  • Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator?
  • Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment?
  • Milleks kasutatakse transformaatoreid trafosid?
  • Milleks kasutatakse jõutrafosid?
  • Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
  • Milles seisneb põhiline erinevus ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori vahel?
    Mähiseid on ühe asemel kolm, nad on 120º nihutatud ja neid nim. faasimähisteks.
  • Mis asi on faasimähis?
    Kolmefaasilise generaatori mähis
  • Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised tähtlülituse korral?
    Generaatori mähiste tähtühendusel ühendatakse faasimähiste algused liinijuhtmetega. Faasimähiste lõpud ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt.
  • Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral?
    Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle lõpp kolmanda mähise algusega ja kolmanda lõpp esimese mähise algusega.
  • Mis on neutraaljuhe ?
    Ühendatakse neutraalpunktiga.
  • Mis on generaatori faasipinge?
    Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks.
  • Mis on liinipinge ?
    Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks.
  • Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa?
    Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga.
  • Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel?
    120º
  • Mis on pöördmagnetväli?
    Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem.
  • Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära?
    Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites.
  • Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära?
    Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega.
    1. Mis on vaseskadu ?
    Voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus , nim. vaseskaoks.
    2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)?
    Magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena eralduvat energiat nim. rauaskaoks.
    3. Mis on ventilatsioonikadu ?
    Masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest tingitud kadu.
    4. Mis on hõõrdekadu?
    Kadu mis tekib hõõrdest laagrites.
    5. Mida näitab elektrimasina kasutegur?
    Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet. η =P2/P1
    6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli?
    Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis.
    7. Mis asi on libistus ?
    Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus.
    8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
    Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet.
    9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka?
    Tähtühendusega saame suuremat võimsust.
    10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator ?
    Käivituse hõlbustamiseks?
    11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment?
    Käivitusmähise abiga.
  • Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)?
    Kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks.
  • Milleks kasutatakse jõutrafosid?
    Kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal.
  • Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda?
    Muutes faaside järjekorda.
  • Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda.
  • Kolmefaasilise vahelduvvoolu küsimused #1 Kolmefaasilise vahelduvvoolu küsimused #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helari Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused
    4
    docx

    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused

    Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on

    Elektriajamid
    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK-1 2
    4
    docx

    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2)

    Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on

    Elektrotehnika
    elektrotehnika-eksami-küsimused
    15
    pdf

    elektrotehnika-eksami-küs imused

    Ülejäänud kolm on gravitatsioon, nõrk vastasmõju ja tugev vastasmõju. Elektromagnetiline vastasmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud hoiab näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema abil luuakse keemilised sidemed molekulides. 14. Ferromagnetmaterjalid Vask, Raud, raudoksiidid, 15. Kuidas Te kujutate endale ette vahelduvallikpinge ja vahelduvvoolu saamist? Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge. Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga 16. Vahelduvvoolu hetk-, efektiiv,- amplituudväärtused ja nende vahelised seosed siinuselise vahelduvvoolu puhul. Muutuva suuruse väärtust mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja tähistatakse väikese

    Elektrotehnika ja elektroonika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = .

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    käivitusaja juhtimiseks sobib hästi sujuvkäiviti (soft starter). Kui on vaja ka reguleerida kiirust, siis lahendab kõik probleemid sagedusmuundur. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemm- karbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = .

    Masinatehnika
    Kontrollküsimused
    27
    doc

    Kontrollküsimused

    suurus? 7. Mida nimetatakse aheldusvooks? 8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse? 32.Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks. 1. Mida nimetatakse generaatoriks? 2. Millisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö, milleks teda kasutatakse? 3. Lihtsaima generaatori ehitus, kuidas ta töötab? 4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist alalisvoolu? 5. Mida nimetatakse kommutaatoriks? 6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu? 7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia generaatoreid? 8. Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks? Kuidas generaatori elektromotoorset jõudu mõõdetakse? 9. Kuidas arvutada generaatori sisetakistus? Kirjutada valem. 10.Miks tuleb generaatori ekspluateerimisel kinni pidada lubatavast voolust? 11.Mida nimetatakse elektriliseks kasuteguriks, mis tähega tähistatakse? 12.Milline on tänapäeva generaatorite kasutegur? 33

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad IV KT
    32
    pdf

    Elektrimasinad IV KT

    Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne. Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale ­ staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse

    Füüsika
    Elektrotehnika alused
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6

    Mehhatroonika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun