Füüsika kordamisküsimused: vahelduvvool, selle amplituud, hetk (0)

1. Mis on vahelduvvool . 
Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi.
2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? 
Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
3. Faasjuhe? Nulljuhe ? Maandusjuhe? 
Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga.
4. Miks kasutatakse kaitsmeid ? kuhu ühendatakse?
Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi).
5. Iseloom. Lühist? 
Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. ( Rike elektrijuhis)
6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe!
Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral.
7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) 
Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega.
8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? 
Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis.
9. Trafo ? miks ja kus kasutatakse 
Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates.
10. Mida näitab temp, erinevad skaalad?
Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit .
Kelvin T = 273 + °C
Celsius t = °C – 273
11. kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga 
Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia.
12. Siseenergia ?
Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t₂ - t₁)
13. Ideaalne gaas ? + võrrand?
Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT
14. millest sõltub töö gaasi paisumisel ?
Rõhust ja ruumala muutusest A=p∆V
15. isoprotsessid ? 
Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu.
Isotermiline – toimub jääval temperatuuril, gaasi rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises sõltuvuses (pV = const )
Isohooriline – toimub jääval ruumalal, gaasi rõhk ja temp on vastavas sõltuvuses
(p/T = const)
Isobaariline – toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const)
16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip
I printsiip – kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastutehtavaks tööks
II printsiip – määrab looduslike protsesside suuna ( soojus ei saa minna külmalt kehalt kuumale ns)
23. Mida nätab entroopia  
Iseloomustab kehade süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem seda suurem entroopia
25. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides
Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele
soojusjuhtivus – soojuse levik keskkonnas kõrema temp piirkonnast madalama tempga piirkonda
sisehõõre – keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis
26. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil 
omandavad anuma kuju, ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, ei pruugi seguneda omavahel, on väga vähe kokkusurutavad. Veemolekulid põrkuvad kokku ja on vabas liikuvuss
27. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega
mittesegunevate keskkondade (tahke ja vedela) faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused – märgumisega kaasnevad imendumisnähtuvused kapillaarides ja poorides
28. Mis on pindpinevus
pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tümbejõududega mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada
29. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes