produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. · Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt lähedased mineraalõlidele, kuid neil on paremad määrivad omadused ja nende viskoossus sõltub rõhust vähem kui mineraalõlidel. Samal ajal on madalatel temperatuuridel nende omadused nigelamad võrreldes mineraalõlidega. Nad on keskkonnasõbralikumad. · hüdrovedelikud. Mittesüttivaid hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule- ja plahvatusohtlikes ruumides. Mittesüttivate vedelike omadused on muutuvad suurtes piirides ja nende tihedus on suurem, kui õlidele baseeruvatel vedelikel.
on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt lähedased mineraalõlidele, kuid neil on paremad määrivad omadused ja nende viskoossus sõltub rõhust vähem kui mineraalõlidel. Samal ajal on madalatel temperatuuridel nende omadused nigelamad võrreldes mineraalõlidega. Nad on keskkonnasõbralikumad. Mittesüttivad hüdrovedelikud. Mittesüttivaid hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule- ja plahvatusohtlikes ruumides. Mittesüttivate vedelike omadused on muutuvad suurtes piirides ja nende tihedus on suurem, kui õlidele baseeruvatel vedelikel.
test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus Sele 2.12 Vedelikusamba kõrguse - vedeliku voolukiirus sõltuvus rõhust - vedeliku viskoossus Hõõrdekaod ja rõhulangus torustikus Vedelike voolamise tüübid Seni oleme vaadelnud loodusseadusi Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine
· oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad · töövedeliku minimaalne ja kasutamiseks hüdrosüsteemides. maksimaalne viskoossus · paigaldus (torustike ühendus jne.) · tööorgani tüüp · oletuslik tööiga · maksimaalne müratase · hoolduse lihtsus · lõplik oletuslik maksimaalne hind 39 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4.2 Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Hammasrataspump (välihambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- rataste ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h×
= tihedus [Ns2/m4] U = voolamiskoefitsient, mis A = takistuse ristlõikepindala sõltub takistuse tüübist U = takistuse pikkus (0,6 0,9) Võrrandist 1 ilmneb, et konstantse koefitsient arvestab erinevaid mõju- vooluhulga korral võime suurendada tegureid, nagu, hõõrdumine, viskoossus, takistuse ristlõikepindala, sõltuvalt piiramise moodus. Seda võib rakendada sellest mida väiksema rõhulanguse me takistitele ja düüsidele. valime, võimaldades sellega vähendada 1 ventiili ummistumise ohtu. = Voolu takistamine sõltub põhiliselt takistamise viisist ja ristlõikepindala
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v�
Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele; · Torustiku purunemise oht kõrgetel rõhkudel, mis nõuab torustiku pidevat hooldamist; · Tundlikkus keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest vedeliku viskoossus on sõltuv temperatuurist; · Suhteliselt madal kasutegur; · Tsentraalse varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis; · Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites
lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele min. mustrisügavus 1,6mm Talverehvidele 3 Õlid jagunevad: MIneraalõli, poolsünt, täissünt. Ükski tuntud firma ei valmista mittekvaliteetset õli, kuid vahe on siiski olemas. Õlid sobivad vastavalt valmistamisele erinevatesse kohtadesse. Õlinõul on näiteks sellised nrid: SAE5W-40. SAE õli viskoossuse näit. Viskoossus on mootoriõli voolavuse mõõt määr. Kui õli voolab kiiresti, on selle viskoossus väike e. madal. Antud juhul on tegemist aastaringse õliga, see tähendab et talvel on õli viskoossus 5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatuse temperatuur on -30kraadi. APISJ/CE Levinuim kvaliteedinäitaja on API Täht S õli sobib benamootorile. C diiselmootorile. Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A'st. Mida kaugemal see teine täht on A'st, seda kvaliteetsem on õli.
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
Tänapäeva autotehnika puhul pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, vähenevad õli kogused agregaatides ja tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Õlide füüsikalis keemilised omadused: 1. Tihedus aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 ) mootoriõlidel 820 ... 950 kg/m3 Erikaal aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). 1 cSt = 1 mm2/s Mõõdetakse +100 oC juures. Kui kinemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga
Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel PUUDUSED: tuleohtlik töövedelik, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, madal kasutegur ASÜNKROONMOOTORID Vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina,
muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32
· pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1. Tihedus - aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 );mootoriõlidel on see 820 ... 950 kg/m3 Erikaal - aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI -süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi
c) Tahked (puit ja kivisüsi) d) Elekter (alalisvool ja vahelduvvool). Generaator Vahelduvvool; Aku Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis:
aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel laialdast kasutamist. 1.2 Suruõhu omadused Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks? Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal.
aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50. aastatel, on suruõhul töötavad seadmed leidnud automatiseerimisel laialdast kasutamist. 1.2 Suruõhu omadused Võib tunduda üllatav, et lühikese ajaga on võetud suruõhk kasutusele väga paljudes valdkondades. Seda saab seletada asjaoluga, et paljudel juhtudel on raske leida sobivamat energiakandjat. Millised siis on need head omadused, mis on teinud suruõhu kasutamise nii populaarseks? Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal.
Naftast keeb kuni (450-500)oC 80% proovi mahust, harvem (560-580)oC 90-95%. Aviobensiinide keemistemperatuuride vahemik (40 - 160..180)oC Diislikütusel (180...360)oC Reaktiivpetroolil (140...250)oC Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud.
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise
Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub
1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis(s) tööd üks džaul(J) 5.Kuidas muutuvad vee(vedelik) füüsikalised omadus nagu tihedus ja viskoossus kui vedeliku temperatuur muutub? Vesi saavutab oma kõige suurema tiheduse (999,9720kg/m3) +4 kraadi juures . pärast seda hakkab tihedus vähenema .Toatemperatuurist (25’C) ülespoole kuumutamisel samuti tihedus väheneb , ehk toatemperatuurist kuni +4 kraadi on vee tihedus kõige suurem . 25’C --> 4’ C kasvab . Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja vastupidi . 6.Kuidas muutuvad õhu(gaasi füüsikalised omadused nagu tihedus ja viskoossus kui gaasi
Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ......................................................................................
pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted. Viskoossus- vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (η(eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s). Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus Dünaamilise viskoossusepöördväärtus on voolavus. Kinemaatiline viskoossusn (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega v = η / ρ 41. Pindpinevus
kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest- võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Nt FeS 2. 68. Amorfne aine on üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Neil puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja võivad võtta suvalise kuju. Nt silikaat, orgaaniline klaas, polümeerid. Tugevad, hea elektrijuhtivusega isotoobid. Ei voola, ei oma kindlat kuju, pole kindlat sulamistemp.-i. Soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedeliku omadused tugevnevad. 69.Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega; Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega; Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega. 70. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näited: -HgI2-127oC -HgI2 punane(Tetragonaalne)hõõrumiselkollane(rombiline).
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,
selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus ja läbimõõt, oluliseks näitajaks on voolu kiirus. Soojuslikud protsessid liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe, takistuseks on soojusjuhtivus (kütte pind), kihi paksus ja viskoossus, oluliseks näitajaks on temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide vahe, takistuseks on osakeste suurus, voolu kiirus ja kihi paksus, olulisemaks näitajaks on kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid liikumapanevaks jõuks on mehaaniline jõud (nt: survejõud jne), takistuseks on viskoossus, segamine, temperatuur ja peenestamine. 4
· Silitsiidikeraamika jt. · Kermised Segakeraamika Elektrokeraamika · Oksinitriidikeraamika · Dielektrikud · Oksikarbiidikeraamika jt. · Pooljuhid · Ülijuhid · Raadiotehniline keraamika Pulbermetallurgia Referaadi sisu: 1. Keevitamise ülesanne, otstarve 2.Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub 3.Kasutatavad moodused ja seadmed 4.Valitud teema lühike tutvustus: - kasutatavad seadmed - materjalide, keevitusvoolu, gaasi jne. valikute põhimõtted - liikumised keevitusel - kvaliteedi kontrolli vajadus ja võimalusi Teretulnud on lisaks tekstile ka pildid, skeemid Keevitamine Keevitamine Gaas- ja plasmakeevitus Kütuste tekkimine Maal Nafta NAFTA OMADUSED Nafta on iseloomuliku lõhnaga maapõues leiduv pruunikas õline vedelik. Harvemini leidub heledat,
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ..........
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted ............................................
15. Komposiitide mõiste, näited. Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele
Voolavus vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, · Ei pruugi seguneda omavahel, · Väga vähe kokkusurutavad. Viskoossus vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel.