Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööturg ja hõivepoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, haridus, tööpuudus, kapital, rahvastik, töötaja, väliskaubandus, eksport, maksud, toimetulek, välismajandus, väärtpaber, hõivepoliitika, seisun, tööandja, hariduspoliitika, import, väljavedu, kauplemise, tollimaks, regionaalpoliitika, tööjõud, nõudlus, struktuurne, kodutute, pensionikindlustus, abiraha, käibemaks, aktsiisMajandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima
Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust.SKP annab ülevaate,kui
vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e
1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu tööotsimisest loobunud. 2) Tööpuuduse põhjused,mõju,leevendamine. Tööpuudus on seotud inimese oskuste ja haridusega. Tööpuudust põhjustab
saadaval. On hüviseid, mida võib pidada tasuta hüvisteks, sest nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk mida inimesed soovivad (nt õhk ja merevesi). Samas muutuvad ka need aja jooksul piiratud hüvisteks (nt puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüvised on need, mis pole majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea, sest keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus, tasuta parkimine). Viisi järgi, kuidas ühiskond eespool nimetatud küsimustele vastab, võib eristada tava-, käsu-, turu- ja segamajandussüsteemi. Selle põhjal, millist ühiskonnasfääri majandustegevus hõlmab, eristatakse avalikku ja eramajandust. Tavamajandus Tavamajandussüsteeme leidub maakera kõige vaesemates ja tööstuslikult vähem arenenud piirkondades. Neis süsteemides toodetakse sääraseid kaupu ja teenuseid, mida
Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. 3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate
korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10
võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber
Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused.
alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka) Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik. Tööturu seisukohalt on oluline elanikkonna struktuur: Tööeast nooremad Tööealised(15-69a) Tööeast vanemad Tööealine elanikkond jaguneb: aktiivne rahvastik( Tööjõud) Mitteaktiivne rahvastik Tööjõud omakorda jaguneb: töötajad ja töötud.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
_ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu
_ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu
_ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu
_ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu
· EL territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike töötingimused · Riikide rahaline panus uute töökohtade loomisesse Amsterdami leping 1997 Rooma lepingule lisati uus tööpoliitikat käsitlev peatükk: · Uus ettevõtluskultuur luua uusi ja paremaid töökohti · Töölerakendamise uus kultuur (täiendõppe võimalused töötule 12 kuu jooksul; noortöötule 6 kuu jooksul) · Uute tingimustega kohanemise uus kultuur- sotsiaalne partnerlus, paindlik töötaja paindlikul tööturul, tööjõu kaasajastamine · Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur - M ja N võrdsed palgad võrdse töö eest, naisettevõtluse toetamine Lissaboni strateegia 2000 10 aasta reformikava · EL-st peab 2010. aastaks saama kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmispõhine majanduspiirkond maailmas, kus on: · jätkusuutlik majanduskasv · rohkem paremaid töökohti · suurem sotsiaalne sidusus (ühiskonna, regionaalne jm.)
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: kaupade, teenuste, kapita
rakendamine (nt julgeolekupoliitika staatuse andmise ametisse põhiseaduslikkus puudujääkide konkurentsipoliiti *Politsei- ning *Otsustab kõige kinnitamine / e järelvalve fn) osas ka, õigusalane koostöö põhimõttelised laialisaatmine; *Esitab väliskaubandus julge ja Järelpärimised aruandeid *Algatab eelarve välispoliitika Komisjonile, Euroopa Liidu eelnõu küsimused Nõukogule ja Nõukogule ja
inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all
toimuvaid arenguid. Taolise vahelüli kasutamine poliitiliste kaudu. See õigus reeglite kehtestamiseks on kergendab voliniku tööd, kuna paljurahvuselise komisjonile delegeeritud nõukogu poolt art 202 alusel. ametnikkonnaga suhtlemine pole alguses sugugi lihtne, Juhul, kui otsusel on poliitiline tähendus, kasutab büroo koosneb aga valdavalt voliniku enda komisjoni komiteede abi. rahvuskaaslastest (ehkki vähemalt üks töötaja lubatud kuuest peab olema mõnest muust kodakondsusest). 3) Liikmeriikide organite poolt rakendatava poliitikad Büroo koosseisust umbes pool moodustub komisjoni kontrollimine komisjon on ka "lepingute valvur", st ametnikest, kes töötavad ajutiselt voliniku heaks, ning tema ülesanne on jälgida seda, et liikmesriigid teine pool koosneb vastava riigi ametnikest või täidaksid EL reegleid ja rakendaksid poliitikaid erasektori esindajatest
TÖÖTAJAD TÖÖOTSIJAD Palgatöölised Töötud, kes soovivad Pensioniealised, leida tööd õpilased, heitunud (töötud, kes on kaotanud usu leida tööd) Majanduses esineb kaks olukorda: Tööpuudus (kui tööturul puudub töökohti) ja Tööjõupuudus (kui tööturul puudub spetsialiseerinud inimesed). Eksisteerib ka tööränne ehk töömigratsioon, mis on rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki. Positiivne (tööpuuduse vähenemine, töökogemuste omandamine, välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled (struktuurne tööpuudus [inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle
kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit tegeletakse põhjustega Meetmed tööpuuduse vastu: 1)töökohtade loomine maksupoliitika ning
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad
TULETATUD PÕHIMÕTTED PÕHIÕIGUSED JA VABADUSED inimõigused, poliitilised õigused; majanduslikud vabadused. Vaba liikumise põhimõtted EL ning nende järgimine 4 VABADUST Isikute; Teenuste; Kaupade ja kapitali vaba liikumine; Konkurentsivabadus. EUROOPA PIIRID ? Euroopa kujutab endast ühtedel ja samadel alustaladel põhinevat kultuuriruumi, mis on seotud ühise ajalooga. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Euroopa Ühenduse neli vaba liikumist - kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine - on omavahel seotud. Isikute vaba liikumise acquis Isikute vaba liikumise peatüki all reguleeritakse alljärgnevaid valdkondi: kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine, kodanikuõigused, tööjõu vaba liikumine, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
annaabi.ee 
