Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas. (Parts 2000:15) Arengumaade mahajäämuse üheks põhjuseks on ebapiisav varustatus tootmisteguritega. Loodusressursid, inim- ja füüsiline kapital ning tehnoloogia on üheks olulisemaks tootmisteguriteks, mis on omavahel suurima majanduskasvu arengutempo saavutamiseks seotud. Teiseks põhjuseks on arengu astmelisus. Arenguteooria põhiseisukohaselt toimub areng teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest ja arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras ning see tähendab, et iga järgmine etapp nõuab eelmise läbimist
_d__ 4. Riigi tootlikkust mõjutab otseselt a. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase. b. tema masinate efektiivsus. c. tema juhtimisstrateegiate efektiivsus. d. kõik eeltoodu. __c_ 5. Majandusteadlase seisukohalt on töö a. ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. b. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. c. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. d. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6. Üks reaalse SKT puudusi majanduskasvu mõõtmisel on see, et a. ta ei sisalda toodetud, aga müümata kaupade väärtust. b. ta sisaldab ebaseaduslikult kaubeldud kaupade ja teenuste väärtust. c. teda ei ole inflatsiooniga korrigeeritud. d. ta ei arvesta puhaseksporti. _c__ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c
_d__ 4. Riigi tootlikkust mõjutab otseselt a. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase. b. tema masinate efektiivsus. c. tema juhtimisstrateegiate efektiivsus. d. kõik eeltoodu. __c_ 5. Majandusteadlase seisukohalt on töö ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. a. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. b. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. c. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6. Üks reaalse SKT puudusi majanduskasvu mõõtmisel on see, et a. ta ei sisalda toodetud, aga müümata kaupade väärtust. b. ta sisaldab ebaseaduslikult kaubeldud kaupade ja teenuste väärtust. c. teda ei ole inflatsiooniga korrigeeritud. d. ta ei arvesta puhaseksporti. __c_ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c
A. tema tööjõuliste elanike tervis ja haridustase; B. tema masinate efektiivsus; C. tema juhtimisstrateegiate efektiivsus. D. Kõik eeltoodu. C 5. Majandusteadlase seisukohalt on töö A. ettevõtte organiseerimine ja juhtimine; B. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu; C. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks; D. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. A 6. Klassikalised turundusmeetmed on A. avalikud suhted, toode, reklaam, müügikoht; B. toode, hind, müügikoht, turundussuhtlus; C. hind, turu-uuring, turundussuhtlus, müügikoht D. toode, personalitöö, hind, reklaam C 7. Mastaabisääst saavutatakse A. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga; B. väikeste kapitalimahutustega; C
Liites kokku eelpooltoodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil ehk kogukulutused. 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). 21. Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l? · Nominaalne SKP on selline, milleväärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). · Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
(b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada: EI, see on nn. second-hand müük (kajastunud varasema (oma valmimise) aasta SKP-s).
● Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. ● Rahvamajanduse koguprodukt( RKP) – mõõdab kõigi antud riigi residentide(elanike) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s? Näide 1: Klient maksab restoranis lõuna eest. Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Näide 2: Ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada. Ei, see on nn
Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents:
näiteks kaubahall, ärikeskus või ka kohalikku toiduturgu, kus onu kapsast või vanaema kodukootud villaseid sokke müüb. Kuid turu mõiste ja nimetuse all puutume kokku ka teiste turu liikidega, milleks on näiteks väärtpaberibörs, tööturg, välisvaluutaturg ja nii edasi. Ehk siis võib kokkuvõtvalt turu definitsiooniks nimetada, et igal kaubal, teenusel, tootmisteguril on olemas oma turg. Kaupade ning teenustega tegeletakse hüviste turul kui samaaegselt tootmisteguritega hoopiski ressursside turul. [1] Siiski majandusteoorias vaadatakse turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Ehk siis turumajandusest rääkides seostame seda eelkõige majanduselu korraldamise viisiga, millest tulenevalt on turul kindlad nii öelda koostisosad kui ka toimimise loogika. Ehk siis saab väita, et turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad, kuna turu keskseks tunnusjooneks on hind
Kanna samale joonisele pikaajaline keskmise kulu kõver. c) Missuguste tootmismahtude juures on kalameeste ühistu tootmises tegemist mastaabiefektiga. Kasvava mastaabiefektiga on tegemist tootmismahtude 4 kuni 15 juures. Mastaabiefekt mõõdab kõigi tootmissisendite hulga võrdse suurenemisega kaasnevat kogutoodangu suurenemist. Kui kõigi tootmissisendite kasv suurendab võrdeliselt toodangu hulka, siis on tegemist püsiva mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb tootmisteguritega võrreldes kiiremini, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb vähem kui tootmistegurite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabisäästu efektiga. d) Kasuta pikaajalist kulukõverat ja selgita, kui palju ahjusid peaks kalameeste ühistu soetama. Tootmise tase, kus kogukulud on pikaajaliselt minimaalsed, on praegusel juhul tootmismahu 15 juures. Seega oleks kõige efektiivsem toomismaht pikaajaliselt 15 ning kasutama peaks kahte suitsuahju. 7
8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Lk47 51 Suhteline vaesus, Põllumajanduse suur osakaal SKP-s, Primaartoodete eksport, Rahvastiku kasv, Urbaniseerumine, Tulude ebavõrdne jaotus, Tehnoloogia madal areng, Sõltuvus teistest riikidest, kultuurilised vastuolud. Aasia, aafrika, ladina-ameerika, lõuna-euroopa, lähis-ida, araabiamaad. Lk56 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? Ebapiisav varustatus tootmisteguritega (loodusressursid, inim- ja füüsiline kapital, tehnoloogia,kliima). Arengu astmelisus (traditsioonilise ühiskonna muutumine kaasaegseks). Dualistlik majandusstruktuur Rahvusvaheline kaubandus 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut? Lineaarsete astmete teooriad (Rostow, Harrod-Domari) uurivad pikaajalisi muutusi majanduses ning neid iseloomustab kolm põhijoont: _Selgelt eristatavad ajasegmendid, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja
Kasvu taotlemise peapõhjuseks on rahvastiku kasv: me soovime elada sama hästi või paremini kui varem, kuid iga juurdesündiv inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jääb endiseks. Majanduslik kasv sõltub riigis kasutada olevatest ressurssidest. Ressursid omakorda määravad iga riigi ja maailma majanduse loomulikud piirid. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab küll majanduskasvu kestust pikendada kuid piire täielikult kõrvaldada ei ole võimalik. Ebapiisav varustatus tootmisteguritega: Looduslikud ressursid (tähtsamateks põllumajanduslik maa ja energiakandjad); Inimressursid (tähtis rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Arengumaades ülerahvastatus, soodustab vaesuse levikut); Kapital (suurendab töö tootlikkust); Tehnoloogia; Arengu astmelisus; Dualistlik majandusstruktuur; Rahvusvaheline kaubandus 10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit:
Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on, kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). Nominaalne SKP on selline, mille väärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). 1 Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab nindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
kohal maailmas) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige
8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? ARENGUMAADE ÜHISJOONED: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga
tööjõud, materjal, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüvise valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned). Ettevõtlus o neljas tootmistegur maa, töö ja kapitali kõrval, mis seisneb ettevõtete asutamises, käigus hoidmises, arendamises ja laiendamises, kusjuures eesmärgiks on tulu saamine. Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang.
Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu < kulu Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti.
· tehnoloogia madal areng · sõltuvus teistest riikidest · kultuuriline orientatsioon. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? · Ebapiisav varustatus tootmisteguritega Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks.
Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid · Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid · On võimalik kontrollida vaatluste teel Normatiivne analüüs ( on küllaltki palav) · Sisaldab hinnanguid või kriteeriume
· Muudatused ekspordis ja impordis · Muudatused kaubanduspartnerite majanduses · Valuutakursside muutumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalu punktis Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Hüviste kogupakkumine määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. Hüviste kogupakkumine võrdub majanduse koguväljundiga. Majanduse koguväljund on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme Rääkides kogupakkumiskõverast tehakse vahet pika perioodi ja lühiperioodi kogupakkumiskõvera vahel
SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil( tavaliselt 1aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil(tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil(oluline on , kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). Näiteks kui Eesti Vabariigi kodanik töötab teises riigis , siis tema töötasu arvestatakse Eesti RKP-s , aga ei arvestata SKP-s. Kui soovitakse SKP arvestuselt üle minna RKP arvestusele, tuleb lisada 16 välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (see
vastuvõtva riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide majandust. VÄLISKAUBANDUSMUDEL CORDENI JÄRGI ● Max Cordeni järgi on multinatsionaalsete ettevõtete asukohavalikul järgmised olulised kriteeriumid: ● Tootmisfunktsioonid võimaldavad igal maal kohaldada vähemalt kolme tootmistegurit (füüsiline-, teadmis-ja töökapital) ● Füüsiline ja inimkapital on täielikult mobiilsed ● Tootmisfunktsioonid ja tootmisteguritega varustatus on ajas muutumatud ● Tootmine on konstantse mastaabiefektiga ● Puuduvad tollid, maksud jms takistavad tegurid ● Transport ei nõua mingisuguseid kulutusi ● Tootmisfunktsioonid ja tehnoloogia on igal maal ühesugused ● On vaid üks immobiilne tootmistegur - töö FIRMATEOORIA RAHVUSVAHELISES MAJANDUSES ● Ronald Coase firmateooria kaks suunda: ● Transaktsioonikulude teooria: turu kui majanduse koordinatsioonimehhanismi kasutamine on seotud kuludega
kõrged Kogu tootmine Tuleb otsida kulude tuleb üle vaadata alandamise võimalusi Et tootmine madal oleks edukas kõrge Kvaliteet · tuleb seda sihipäraselt kujundada s.t. tuleb planeerida- planeerimine on ettevõtete valulaps praegu Tuleb planeerida järgmisi valdkondi · tootmisprogramm- mida üldse tegema hakata · tootmisprotsess- paika panna kuidas teha · tootmise varustamine vajalike tootmisteguritega- et tootmine oleks varustatud (lühiajaline aspekt) TOOTMISPROGRAMMI PLANEERIMINE lk 132 · määratakse kindlaks, missugust liiki hüvesid ja kui palju tuleb teatud ajavahemikus toota- pikemaajapeal ei saa olla nii detailne, kui näiteks aastapeale Planeerimise tasakaaluseadus nõuab, et lühiajaliset planeerimist tuleb alustada ettevõtte kitsaskohast, nn. miinimumsektorist, lk 132 Planeerimise tasakaaluseadus kehtib vaid lühiajalise planeerimise korral.
vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete, teenuste valmistamisse otseses ainelises mõttes või tulu saamist, mis baseerub töötajate füüsilistel ja/või vaimsetel võimetel, oskustel ja vilumustel ning mille eest saadakse palka, honorari, lepingutasusid. Töö(jõud) on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kuigi mõnikord on ,,ettevõtlus" esitatud iseseisva, neljanda tootmistegurina, võib ka ,,töö" sisaldada endas ettevõtlust kui väga spetsiifiliste oskuste, vilumuste tüüpi. Kasutatakse ka tööjõu mõistes, see on inimenergia, kehaline või vaimne, mida inimesed rakendavad kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks. Maa ja töö puhul kasutatakse koondnimetust esmased (e originaarsed või algsed) tootmistegurid (primary factors of production)
Tootmine on kõik see, mis tekitab või muudab inimese vajadusi rahuldavaid hüviseid (kaupu, teenuseid) Tootmine: muudab hüvise kasulikkusastet (millegi valmistamine, teenuse osutamine) paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport) muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused.
Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad
Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab, missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad
Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad? Kuidas
Keskmine muutuvkulu on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. 35 Keskmine produkt kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. Kujutab endast koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatist. Keskmine püsikulu on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulu on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Koguprodukt on firma tootmisteguritega valmistatud kogutoodang teatud ajaperioodil. Koguprodukti suurus sõltub kasutatavate sisendite hulgast. Kogutulu on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Käsumajandus on majandussüsteem, kus ressursside ja toodangu jaotamise
Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit. Väärtpaberid, haridus, maatükk kesklinnas, edukas ettevõte börsil. Hinnamehhanism tervikuna püüab lepitada indiviidide nõudlust kaupade ja teenuste järele ning ettevõtete nõudlust tootmistegurite järele ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja indiviidide pakutavate tootmisteguritega. Kokkuvõttes hinnamehhanism määrab: · mida toota ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota 6. HINNAMEHHANISMI EFFEKTIIVSUS Turumajanduse hinnamehhanism tagab ressursside efektiivseima jaotuse heaolumajanduses. Heaolu tähendab tootmisest ja tarbimisest saadud kasu. Kui on võimalik tõsta kellegi kasu teiste kasu vähendamata suureneb küll kogu heaolu, kuid ressursijaotus ei pruugi olla efektiivseim.
mahtu. Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendikomplektiks ehk tegurikomplektiks, oluline on jällegi nii komplekti koosseis kui ka see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit (hiljem on võimalik saadud tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks
ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse. o Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel. o Kaupade ja teenuste korral see on hüvise ehk toodanguturg. o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab
Kuid turu mõiste on tegelikult palju laiaulatuslikum. Majanduselus puutume kokku näiteks ka selliste turgudega nagu väärtpaberibörs, valuutaturg, krediiditurg, tööturg jne. Praegusel ajal seoses tehnoloogia kiire arenguga räägitakse üha enam internetiturust ehk siis turust, mis asub nn. virtuaalses maailmas. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Kaupade ja teenustega kaubeldakse hüviste turul, tootmisteguritega aga ressursside turul Igal turul on oma spetsiifiline struktuur. Turu struktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni, nagu turul osalejate arv, kauba homogeensus või diferentseeritus, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents).
. Juhul kui tekib tarbijapoolne nõudlus, pakutakse nende tegurite abil teatud teenuseid. Sealjuures peab ettevõte teenuste õigeaegseks osutamiseks oma potentsiaali, s.t. töövahendid ja personali, kogu aeg valmis hoidma. Teenuste osutamiseks peab teenuste osutajal olema eriomased oskused, kas siis kehalised (nt. massöör) või vaimsed (nt. tõlk). Tarbija vajaduste rahuldamiseks on tavaliselt täiendavalt vaja ka esemelisi tootmistegureid. Inimesed ja nende oskused koos esemeliste tootmisteguritega moodustavad teenidusettevõtte potentsiaali, millega peab veel liituma valmisolek osutada teenust õigel ajal ja õiges kohas. Seega iseloomustab teenindusettevõtte valmisolek iga hetk tema kasutada olevat potentsiaali, mille abil teenust osutada. Valmisolekut võib käsitleda kahest aspektist: personali ja tootmisvahendite seisukohalt. 308 Ettevõttesisene tootmistegurite valmisolek on kirjeldatav kui nende eelkombinatsioon. Et eelkombinatsioonist saaks
annaabi.ee 
