Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tootmine ja tootlikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tootlikkus, püsikulu, püsikulud, mastaabisääst, arengufond, müügikoht, mahus, veeru, reklaam, turundussuhtlus, mahust, veerus, vaste, veergu, turuväärtus, tööjaotus, koguprodukt, investeering, toorainete, laovarude, tehnoloogia, valikvastused, segmenteerimine, turunduses, ressursid, samade, majandusteadlase, organiseerimine, vahetatakse9. PEATÜKK. Tootmine ja tootlikkus Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. A B __f_ 1. Elatustase A. Teatud ajaperioodil riigi piires toodetud ja turule jõudnud toodete ning teenuste turuväärtus. __e_ 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. _j__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. __a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __i_ 6. Kahanev tootlikkus F
9. PEATÜKK. Tootmine ja tootlikkus Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. A B _F__ 1. Elatustase A. Teatud ajaperioodil riigi piires toodetud ja turule jõudnud toodete ning teenuste turuväärtus. _E__ 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. _J__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. _A__ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __C_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __I_ 6. Kahanev tootlikkus F
Mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Pika perioodi vältel veel ei toimu põhimõttelisi muudatusi tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see:
Ettevõtte põhivara on ettevõtte kasutatavad varad.(pikaajaline) 11. Mis on ettevõtte käibevara? Ettevõtte käibevara on ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. (lühiajalised) 12. Mis on likviidsus? 2 Likviidsus a)näitab, kui kiiresti saab varasid muuta rahaks. b) on ettevõtte võime täita oma maksekohustusi. 13. Millised on püsikulud? Too näited Püsikulud on kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumatu toodangu mahust. Näiteks: maamaks, hoonemaks, juhtkonna töötasu, rendimaksed, regulaarsed reklaamikulud jne 14. Millised on muutuvkulud? Too näited. Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1)
e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid;
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele. Heaolu: ehk mis on see mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks. Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk
Kasvav mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil.
o Suureneb, kui hind tõuseb. o Väheneb, kui hind tõuseb o Suureneb, kui nõutav kogus kasvab o Jääb konstantseks. · Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsent on 3, siis üheprotsendiline tõus: o Vähendab pakutavat kogust 3% võrra o Suurendab pakutavat kogust 3% võrra o Suurendab pakutavat kogust 1% võrra o Kolmekordistab pakutava koguse. · Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele, kui: o Pakkumine on ühikuelastne o Nõudlus on ühikuelastne o Nõudlus on elastne o Nõudlus on täielikult mitteelastne. · · Lahenda! · Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastuskoefitsent kahe punkti vahel, kus q1=10 q2=5 p1=5 ja p2=10 krooni. · · Nõudlus on ühikuelastne. · Täienda tabelit, kasutades kaarelastsuse valemit:
Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.) Monopol saab küll hinda kujundada, kuid liiga kõrge hinna korral ei leidu ostjaid ja monopol saab kahjumit. Üldiselt monopol laiendab tootmist niikaua kui tehtud kulutused ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks on saadavast tulust väiksemad. Tulu- kulu= kasum. Monopolist laiendab tootmist niikaua kuni kasum suureneb. Monopol saab küsida erinevalt tarbijalt erinevat hinda
kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM= TULUD KULUD Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras kasutada. Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest tootmisteguritest
kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste - meedia sõltub reklaamist Millele mõelda, kui - ohutus plaanid säästa - tulumäär - likviidsus Ohutus Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta.
ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 5 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod?
muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem 4 hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus
Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? eesmärkide korrigeerimine Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul? Ettevõtte põhi- ja käibevahendite analüüs Kas on tagatud kvaliteet hangete puhul? Oma- ja hangitavate toodete analüüs Millised on muutuv- ja püsikulud hangete puhul? Tootmise ja hangete kogukulude võrdlemine Mõlemate alternatiivide muutuv- ja püsikulude Millised on tootmise ja hangete jääktulud? arvutamine Milline on otsuse mõju personalile? Töökohtade säilitamine, personali kvalifikatsioon
kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude määratlemise ja nende mahu hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude (eelkõige tootmislike) jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestus- objektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemusi, näiteks toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. 2.2. Kululiikide arvestus
Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? eesmärkide korrigeerimine Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul? Ettevõtte põhi- ja käibevahendite analüüs Kas on tagatud kvaliteet hangete puhul? Oma- ja hangitavate toodete analüüs Millised on muutuv- ja püsikulud hangete puhul? Tootmise ja hangete kogukulude võrdlemine Mõlemate alternatiivide muutuv- ja püsikulude Millised on tootmise ja hangete jääktulud? arvutamine Milline on otsuse mõju personalile? Töökohtade säilitamine, personali kvalifikatsioon
nõudlust ja asenduskauba hinna langus vähendab antud kauba nõudlust. *tarbijate ootused – kauba nõudlust mõjutavad ka tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. *tarbijate arv – tarbijate arv mõjutab turunõudlust ja seega tarbijate arvu kasv suurendab nõudlust ja vähenemine surub nõudluse alla. *tarbijate maitse ja eelistused – eelistuste ja maitse muutused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam. 4.Pakkumisseadus Pakkumisseadus – väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1)Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2)Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine
Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel) Majanduslike arvutuste mudel, mille abil on võimalik välja arvutada ettevõtte kolm olulist majanduslikku näitajat - kasumimarginal, kapitali ringlemissagedus ja nende baasil kapitali tootlikkus DWT (Deadweight) Laeva kandevõime ehk lasti, kütuse, varustuse, isikute ja ladude maksimaalne kogukaal. DWT varieerub erinevates tingimustes (näiteks talvel, suvel, troopikas, magevees vms). Ebakindlus logistikas Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele. Heaolu: ehk mis on see, mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks. Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda, mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi.
Sulgemispunktis MC = AVC min KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid. TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver MONOPOLI MR < p NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2
mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid. Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel. KULUD Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga,
esialgsele plaanile vastab · Probleemide raportid: vead, hilinemised, normi ületav praak, füüsiliste ja arvestuslike laosaldode erinevused. MRP-II - MRP järgmine arenguetapp 1980/90ndatel. Esialgse MRP üks puudusi oli tagasiside puudumine. MRP II manufacturing resource planning MRP edasiarendus, kuhu on integreeritud finants, turundus ja logistika. Tarkvara annab tagasisidet! Kui tootmiskava ei võimalda toota vajalikus mahus, siis kohaldatakse müügiplaani vms. MRP II näol on tegemist tagasisidestatud süsteemiga, mis võimaldab tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kus mingi mooduli jõudlus osutub väiksemaks vajadustest. Näiteks: kui plaanitud tarneajaga tarned ei ole hetkel realistlikud, kohandatakse tootmisplaani. Kuna MRP ühendab müüki ja ostu, saab kavandada ka rahavoogu. Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe
Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: tootmisseadmete rent kommunaalkulud maamaks kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Vali üks:
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
3 4 SISSEJUHATUS Põllumajandusettevõte, sealhulgas talu on äriettevõte kui tema tegevuse põhieesmärgiks on tootlikkuse suurendamise läbi kasumi teenimine. Seetõttu tuleb põllumajandusettevõtete tegevuse kavandamisel ja analüüsimisel rakendada kõiki muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine,
annaabi.ee 
