Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööstusomand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leiutis, litsents, patendi, leiutise, kaubamärk, kujutatav, kaubamärgid, eristatav, leiutisteks, riigilõiv, ulatuse, objektidest, omanikku, registreerimisega, patendiamet, ebapüsiv, tagavara, vastuolus, kaitsefunktsioon, otstarbel, asjatundja, kasutamisel, kaubast, õiguseks, hilisemates, tasapinnaline, väliskujundus, konfiguratsioon, ornamentpõllumajandustootmisele ja maapõuevarade kaevandamisele ning kõigile toodetele nii toodetavatele kui ka looduslikele, näiteks: veinid, teravili, tubakatooted, puuviljad, kariloomad, mineraalid, mineraalveed, õlu, lilled, jahu1. Seega ei ole võimalik määratleda täpset tööstusomandi definitsiooni. Tööstusomandit võib pidada õiguste kogumiks, mis kaasneb tööstusomandi objektiga. Tööstusomandi objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia. 1.1 Kaubamärk Kaubamärgiks on lühidalt öeldes kaubal või pakendil olev sõna, fraas, sümblol, kujunudus või siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. Kaubamärk on seega tähis, millega on võimalik
pole kaitstav).............................................................................................................................15 16. Variandi ja komplekti mõiste..............................................................................................16 17. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivuse tähtaeg, kehtivuse pikendamine...............16 18. Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise võimalused............................... 17 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama.............................................................................. 17 20. Objektid, mis ei ole leiutised...............................................................................................18 21. Mittekaitstavad leiutised..................................................................................................... 19 22
Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 3. Patentsuse kriteeriumid - Leiutis on patentne, kui see on uus (erinev tehnika tasemest või olemasoleva leiutise edasiarendus), omab leiutustaset (endastmõistvalt ei tulene tehnika tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4)
müügiks ettevalmistaja või teenuse osutaja, selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba teenuste pärioluriigi pädev ametiasutus. Registeerimis taotlus esitatakse Patendiameti vastuvõtuosakonnale. Registeerimistaotlus võib sisaldada ainult ühte geograafilist tähist. 7. Kaubamärgi mõiste ja õiguse tekkimine Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Õiguskaitse saab: 1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse tähenduses. 2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk); 3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. 8. Absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud Absolutsed õiguskaitset välistavad asjaolud Õiguskaitset ei saa tähis:
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
14. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. + · Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku, · Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist
Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum.
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
4) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 5) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus) 1) Identsed tähised ja identsed kaubad? ● õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on idente varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. 2) Sarnased tähised ja sarnased kaubad? õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on
Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
legaalse tootmise, võrdse konkurentsi ja vältida monopoli teket, mis on teatavasti kõigi majandust reguleerivate seaduste ja rahvusvahelise kaubanduskokkulepete üks põhieesmärk. Patendiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutisie õiguskaitsega Eesti Vabariigis ja sellega kaitstakse mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi (seaded, masinad, aparaadid, tööriistad, meetodid, ained jne). Seaduse § 8 sätestab patentsuse kriteeriumid: leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult 4 kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil.
kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. 38. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga
Tööstusomandi õigusega kaitstakse asja. Tööstusomand Tööstusomandi sisuks on omaniku ainuõiguste tunnustamine ja kaitse. 43 5.05.2016 Tööstusomand Liigid: - patent - kasulik mudel - mikrolülituste topoloogia - kaubamärgid - tööstusdisainilahendused Tööstusomand Patent – dokument , mis väljastatakse patendiameti poolt peale leiutise kandmist patendiregistrisse. Tööstusomand Leiutise objektiks saavad olla: - seade - meetod - aine 44 5.05.2016 Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole: - avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod - majandus- ja mõttetegevuse plaan reegel, eeskiri ja meetod Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole:
oma loomingule. Patent on leiutaja ainuõigus oma uudsele, tööstuslikult kasutatavale tehnilisele seadmele, meetodile, materjalile või nende kombinatsioonile. Tööstusdisainilahendusena mõistetakse uudse, originaalset esteetilist lahendust tööstustootele, millel on tähtis osa toote maine kujundamisel ning mis määrab tööstustoote välimuse. Neid õigusi antakse piiratud ajaks, mis variaarub kahekümnest aastast patendi puhul autoriõiguste puhul valdaja eluea + 50 aastani pärast tema surma. Kauba- või teenindusmärgina mõistetakse kindla kauba või teenusega seotud visuaalselt tajutavat kujutist, mille järgi ühe tootja kaupu on võimalik teiste omast eristada. Päritolutähiseks on kauba tootmiskohta märkiv viide. Näiteks võib Champagne tähist kanda vaid Prantsusmaal Champagne' maakonnas toodetud vahuvein. Intellektuaalomandi loata kasutamise näol on tegemist õigusrikkumisega, kuna
arendusse. Seega on nanotehnoloogia üks prioriteetsem teadusharu 21. sajandil, mis võib pooldajate arvates tipneda puhta energia, jäätmeteta tootmise, odavate kosmosereiside ja isegi surematusega.1 Uute ja teaduskesksete leiutiste patenteerimisel tekivad aga mitmed väljakutsed, esiteks kuidas innovaatiline ja põhjalikult uurimata tehnoloogia kehtivasse patendirägastikku mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru, seda eelkõige võrreldes biotehnoloogia või informatsiooni-tehnoloogiga, kus viimaste
Nt. Sony, Philips,Kanal 2 - Kujutlusmärgid - esindusfunktsioon on kujutlusel - Kombineeritud märgid - hübriid kahes eelnenust, esindusfunktsioon on nii sõnal kui pildil. Nt: Kalevil - Ruumilised kujundid - kolmemõõtmeline tekst või kujundus. - Helimärgid - kindlad meloodiad, mida lastakse radios või teles. - Liikuvad mrgid- märgid, mille tekst või kujundus ajas muutub. - Lõhnamärgid. 18. Kuidas toimub kaubamärkide õiguslik kaitsmine? Registreeritud kaubamärk annab selle omanikule märgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda ebaausa konkurendi eest, olles samal ajal ka omaladne visiitkaart ja reklaam. Turul ringlevate sadade samaliigiliste kaupade hulgast valikut tehes lähtub ostja sagely talle tuntud või ülituntud hea mainega kaubamärgist, sest see äratab usaldust. Tootele tunnustust koguda ja seda reklaamida võib ka registreerimata mark, ent õiguskaitset pakub vaid patendiametis riiklikus kaubamärkide registries registreeritud kaubamärk
........5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.........................................................................................8 1.5 Kaubamärgi kaitse......................................................................................................9 2 KAUBAMÄRK RAKVERE..........................................................................................10 1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng.........................................................................11 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine....................................................13 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik...............................................................................14 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted:...............................................................................14 2.2.2 Roavalmistus tooted:.....................
x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid
5) märgistust kauba müügipakendil. Müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks. Müügipakendit käsitatakse pakendiseaduse tähenduses; [RT I 2009, 38, 255 - jõust. 18.07.2009] 6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. 46. Millised on Reklaamiseaduses sätestatud põhinõuded reklaamile? (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.(2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.(3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi:
arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja videote valmistamine ning nendega kauplemine turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites. Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-, kunsti- ja muusikateosed, arvutitarkvara jms) kui ka tööstusomandi seadustega kaitstavad objektid (leiutised, kasulikud mudelid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused). Seega kuuluvad õiguskaitse alla võrdselt näiteks nii maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi populaarne teos ,,De Deum" kui ka mõne leiutaja patendiga kaitstud leiutis, kaubamärk jms. Kõiki neid objekte kaitstakse vastavate seadusega.39 Analüüsides piraatlusparadiisi tekkimise põhjuseid Eestis, tuleb kõigepealt märkida üldist rasket majanduslikku olukorda, mis on tingitud sõdadest ja võõrvõimu pikaajalisest koloniaalpoliitikast.
kasutatud kirjanduse loetelu. 1 KAUBAMÄRK Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. (Kaubamärgiseadus § 3) Kaubamärk tähendab tavaliselt muutumatut kvaliteeti ning on hinnast parem kvaliteedinäitaja. Märk vähendab tarbijal ostuotsuse riski. Kindel märk sümboliseerib konkreetset kvaliteeti, mis teeb valiku kergemaks. (Siimon, 2009, lk 145) Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. (Patendiamet, 2014) Enne kaubamärgi registreerimist tuleb taotlejal teha otsing Eesti Patendiameti
...................................................................................6 2SALVEST.....................................................................................................................8 1Ajalugu.....................................................................................................................8 2.1Ettevõtte tutvustus.................................................................................................9 2.2Põnn kaubamärk..................................................................................................10 2.3Tooted..................................................................................................................11 2.4Eritoit...................................................................................................................13 2.5Märgistamise nõuded...........................................................................................14 2
sätestatud korras. 34. Kindlustus *Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud. 35. Kaubamärk Kaubamärk on registreeritud sõna(d), sümbol(id) ja/või kujutis(ed), mis identifitseerivad toodet või majandusüksust, eristades seda teistest. *Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab
kirjalike märgetena. Tekstiilitoodete märgistusnõuded: Tekstiilitoodeteks loetakse igasugu töötlemata, osaliselt või täielikult töödeldud tooteid, pooltooteid, valmistooteid, poolvalmis või valmis õmblustooteid, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist. Tarbijatele pakutavate või müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete märgistuses peab sisalduma vähemalt: 1) tootja või tema volitatud esindaja või importija nimi või kaubamärk või ärinimi; 2) toote nimetus ja mudeli nimetus või number; 3) rõiva suurustähistus või toote mõõtmed; 4) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel); 5) juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus). Keskonnasõbralike toodete ( mahetooted) märgitusnõuded: Vastava toote märgistamisel ning reklaamimisel kasutada selliseid termineid nagu ,,mahe-" ja ,,öko-" kas eraldi või kombineerituna
Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. 2 TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 2.1 AS Kalev AS Kalev on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.Ettevõtte põhitegevuseks on sokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalev tooteid ka eritellimuste alusel, töötades koostöös kliendiga välja kliendi sõnumiga tooteid.Kalev toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas.Enamik, s.o. ca 88% Kalevi
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
· Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). · Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) · Leia ja lahenda probleem · Täida lünk turul 21. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. · Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. · Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. · Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
annaabi.ee 
