Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÖÖSTUSOMAND". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööstusomand, topoloogia, patendi, leiutis, leiutise, patendiamet, taotlus, patendiameti, kaubamärk, arvutivõrgus, patent, riigiteataja, registrisse, kaubamärgiseadus, kukrus, kurisoo, kaur, intellektuaalne, kaubamärgil, registreerimisega, registreerimine, apellatsioon, kombinatsioon, äripäev, taotlemise, asjaolud, kaubamärgid, märkidekspole kaitstav).............................................................................................................................15 16. Variandi ja komplekti mõiste..............................................................................................16 17. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivuse tähtaeg, kehtivuse pikendamine...............16 18. Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise võimalused............................... 17 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama.............................................................................. 17 20. Objektid, mis ei ole leiutised...............................................................................................18 21. Mittekaitstavad leiutised..................................................................................................... 19 22
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk,
· autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, · nn tööstusomand.2 1 RT II 1993, 25, 55. 2 Pisuke, H. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 15. 6 Intellektuaalomandi õigused tekivad olenevalt liigist, kas läbi registreerimise või kasutamise- loomise tulemusena. Kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, geograafilise tähise ning mikrolülituse topoloogiale tekib õigus nende registreerimisega st. õigused tekkivad tunnustuse andmisega. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused tekivad teose loomisest, mille puhul omandi registreerimist ei toimu. Intellektuaalsele omandile on iseloomulik territoriaalsus, mis tähendab, et intellektuaalomandi kaitse on piiratud riigiga, kus see õigus tekkis
varasema kaubamärgiga. c. Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad? Varasem kaubamärk on mainekas kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine. 28. Mis on leiutis? Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod, aine. 29. 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus) · uus - Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud. · omab leiutustaset - Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.
Saab kaitsta registreerimise teel, selleks tuleb esitada registreerimistaotlus ning selle esitamisel on oluline teada, et tööstusdisainilahenduse registreerimine ei anna kaitset toote tehnilisele lahendusel, tootes peituvale ideele ega selle teostamise või kasutamise viisile, kaitse saab vaid toote väliskujundus. 13. Leiutiste õiguskaitse, patent ja kasulik mudel (mis on nende erinevus). Leiutis on tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon. Leiutisteks ei loeta avastusi, korralduslikke ega äriideid. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Igal leiutisel on autor (füüsiline isik). Kuna leiutise loomise hetke on raske tuvastada, on ülemaailmset tunnustust leidnud patenditaotluse esmase esitamise printsiip. Selle kohaselt
Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 3. Patentsuse kriteeriumid - Leiutis on patentne, kui see on uus (erinev tehnika tasemest või olemasoleva leiutise edasiarendus), omab leiutustaset (endastmõistvalt ei tulene tehnika tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4) Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav
Isiklukud õigused (AutÕS §12): Puudutab autori nime ja nimega seotuvaid õigusi, autorluse õigused. Õigus autori au ja väärikusele. Autorilon õigus tagasi võtta, tingimusel et kulud peab ise hüvitama. Praktika puudub. Millised õigused on aegumatud? Tööstusdisainilahenduse autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi autori mittevaraliste õiguste küsimustes. Patentsuse kriteeriumid. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris Patendinõudlus. Sisaldab ühte või mitut nõudluspunkti. Võivad olla sõltumatud või sõltuvad. Mida rohkem on nõudluses tunnuseid, seda väiksem kaitse ulatus ja vastupidi. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste kohtulik vaidlustamine. Asjast huvitatud isik võib esitada hagi
kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum. Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
Tööstusomandi õiguse omandamiseks tuleb esitada vastav taotlus Patendiametile. Tööstusomand Autoriõigusega kaitstakse õigusi. Tööstusomandi õigusega kaitstakse asja. Tööstusomand Tööstusomandi sisuks on omaniku ainuõiguste tunnustamine ja kaitse. 43 5.05.2016 Tööstusomand Liigid: - patent - kasulik mudel - mikrolülituste topoloogia - kaubamärgid - tööstusdisainilahendused Tööstusomand Patent – dokument , mis väljastatakse patendiameti poolt peale leiutise kandmist patendiregistrisse. Tööstusomand Leiutise objektiks saavad olla: - seade - meetod - aine 44 5.05.2016 Tööstusomand Leiutise objektiks ei ole: - avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod
Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt arusaadav ega ei tulene tehnika tasemest. Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Eesti Patendiseadus lähtub kahest printsiibist: "First to file" ehk esimese esitaja põhimõte (kes esimesena tuli, on ka tegelik autor) ning ekspertiisisüsteemi kasutamine. Patendi omanik on isik, kellel on ainuõigus patendi üle. Patendiomanikul on järgmised õigused: vallata, kasutada või käsutada patenti; valmistada, kasutada, levitada, müüa või müügiks pakkuda patendiga kaitstud tooteid või omandada sh. importida eelpool toodud eesmärkidel;.valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente; kasutada, levitada või pakkuda müügiks kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet.
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab. Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uurida, kuidas need kolm n
Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad automaatselt üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kasulik mudel/patent: kui leiutis on loodud tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
oma loomingule. Patent on leiutaja ainuõigus oma uudsele, tööstuslikult kasutatavale tehnilisele seadmele, meetodile, materjalile või nende kombinatsioonile. Tööstusdisainilahendusena mõistetakse uudse, originaalset esteetilist lahendust tööstustootele, millel on tähtis osa toote maine kujundamisel ning mis määrab tööstustoote välimuse. Neid õigusi antakse piiratud ajaks, mis variaarub kahekümnest aastast patendi puhul autoriõiguste puhul valdaja eluea + 50 aastani pärast tema surma. Kauba- või teenindusmärgina mõistetakse kindla kauba või teenusega seotud visuaalselt tajutavat kujutist, mille järgi ühe tootja kaupu on võimalik teiste omast eristada. Päritolutähiseks on kauba tootmiskohta märkiv viide. Näiteks võib Champagne tähist kanda vaid Prantsusmaal Champagne' maakonnas toodetud vahuvein. Intellektuaalomandi loata kasutamise näol on tegemist õigusrikkumisega, kuna
kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. 38. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga
muudetud, levitamise, edastamise, üldsusele suunamise, üldsusele kättesaadavaks tegemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni (AutÕS § 81² lg 2).88 Karistusseadustiku 14 peatükk §§ 219- 230 käsitlevad intellektuaalse omandi vastaseid süütegusid. Kui süüteod on toimepannud juriidiline isik on teda võimalik karistada rahalise karistusega.89 Füüsilise isiku kriminaalvastutus · Võõra teose, teose esituse, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia oma nimel üldsusele teatavaks tegemise või autori või teose esitaja isiklike õiguste muu rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 219 lg 1).90 · Teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest - karistatakse
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajat
40/1994/EÜ Ühenduse kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 011, 14.01.1994, lk 136) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 22.05.2002 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004 - Patendiseadus - Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 16.03.1994 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011013 7 - Mõõteseadus - Käesoleva seadusega sätestatakse: 1) rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine;
......................................................................3 2. KAUBAMÄRGI KAITSMINE JA VÄÄRTUS...............................................................................5 2.1. Kaubamärgi kaitsmine...............................................................................................................5 2.2. Kaubamärgi väärtus...................................................................................................................5 2.3. Kõige tulusam kaubamärk.........................................................................................................6 3. ÜLESANNE.....................................................................................................................................7 3.1. Logod.........................................................................................................................................7 3.2. Küsimused.............................................................................
registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 2. Kaubamärgi valik ja kontroll Oma teenuste ja toodete eristamiseks konkurentide omast on teil kasulik registreerida Patendiametis ka kaubamärgid, kuid see ei ole kohustuslik. Kaubamärgid peavad olema selgelt erinevad ja eristatavad teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Seda, kas teie poolt soovitav kaubamärk on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Patendiameti andmebaasist. Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, millega saate märgi kasutamise ainuõigused. Kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse rahvusvaheliselt määratud kauba- või teenuseklassi teie kaubamärk kuulub. Registreerimise protsessid Eestis ja välismaal on erinevad. Lisaks ärinimele on igal ettevõttel õigus registreerida enda nimele ka kaubamärke, mis aitavad teie ettevõttel ning pakutavatel teenustel/toodetel eristuda konkurentide omast.
........5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.........................................................................................8 1.5 Kaubamärgi kaitse......................................................................................................9 2 KAUBAMÄRK RAKVERE..........................................................................................10 1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng.........................................................................11 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine....................................................13 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik...............................................................................14 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted:...............................................................................14 2.2.2 Roavalmistus tooted:.....................
Nt. Sony, Philips,Kanal 2 - Kujutlusmärgid - esindusfunktsioon on kujutlusel - Kombineeritud märgid - hübriid kahes eelnenust, esindusfunktsioon on nii sõnal kui pildil. Nt: Kalevil - Ruumilised kujundid - kolmemõõtmeline tekst või kujundus. - Helimärgid - kindlad meloodiad, mida lastakse radios või teles. - Liikuvad mrgid- märgid, mille tekst või kujundus ajas muutub. - Lõhnamärgid. 18. Kuidas toimub kaubamärkide õiguslik kaitsmine? Registreeritud kaubamärk annab selle omanikule märgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda ebaausa konkurendi eest, olles samal ajal ka omaladne visiitkaart ja reklaam. Turul ringlevate sadade samaliigiliste kaupade hulgast valikut tehes lähtub ostja sagely talle tuntud või ülituntud hea mainega kaubamärgist, sest see äratab usaldust. Tootele tunnustust koguda ja seda reklaamida võib ka registreerimata mark, ent õiguskaitset pakub vaid patendiametis riiklikus kaubamärkide registries registreeritud kaubamärk
..................................17 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................18 SISSEJUHATUS Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast. Oma töös kasutasin mitmeid allikaid, enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut ,,Maailma toiduainete
x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid
6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. 46. Millised on Reklaamiseaduses sätestatud põhinõuded reklaamile? (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.(2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.(3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 45. Mis on frantsiisileping ja selle sisu? Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi alla võivad kuuluda nii ärinimi, kaubamärk, tootmistehnoloogia, müügi- ja esindusõigus kui ka väljaõppemetoodika. Frantsiisivõtja on seejuures ettevõtja, kes ostab frantsiisiõiguse ja kelle tegutsemine on piiratud frantsiisilepinguga. Frantsiisiandja on teine lepingupool ehk ettevõte, mis annab enda väljatöötatud ärikontseptsiooni teatud tasu eest üle. Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest
raskemaks. 3 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 2. KAUBAMÄRK Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. Inglise keeles on kaubamärk trade mark. Mark on toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms, ka toote firma-, kaubanimetus vms. Tehniliselt on tegemist kaubamärgiga, mis hõlmab nime, logot, sageli ka tunnuslauset (moto) ja pakendi kujundus, kuid sisuliselt tähendab kindlate omaduste ja kvaliteediga toote/kauba tagamist ostjale. Inglise keeles brand.
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud reg
annaabi.ee 
