Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööõigus, Kaasus 192 (lahendus)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, hüvitamise, hooletus, purunes, remont, summad, seisak, töötasu, hoolsuse, tööõigus, raamatupidaja, autojuht, kantud, esitamiseks, esinenud, millisest, hoidub, tahtlus, erisus, senist, kahjude, tegevusega, seonduva, nõusolekutanimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17 Hoolsuskohustuse nõude täitmine- §16-Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning
Võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldada töö takistus või tekkimise oht. · Kohustus teavitada tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest. · Kohustus hoiduda tööandja mainet kahjustavatest tegudest. · Kohustus teavitada ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel. Võimaluse korral teatama ka selle kestvusest. · Kohustus täita töötajale määratud kohustusi isiklikult, kui pole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr on sätestatud TLS-s. Konkreetse töötaja määra kindlaks määramisel võetakse arvasse: a.) Tööandja tegevusega seotud tavalisi riske. b.) Töötaja tööga seotud tavalisi riske. c.) Töötaja väljaõpet. d.) Ametialaseid teadmisi, mis on nõutavad antud töö tegemiseks. e.) Töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma. Tööandja korralduse sisu: Töötaja on kohustatud täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
TLS § 68 lg 6 Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 69 lg 3 31. Töötaja vastutuse alused töösuhtes ja töötasu alandamise tingimused Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 72 Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja
takistuse; 9) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 10)hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 11)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr (§ 16). Töötaja täidab oma kohustusi oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt ning tööandja kasu silmas pidades. Nõutav hoolsus tuleneb konkreetsest töösuhtest. Selle mittejärgimine toob kaasa töölepingu töötajapoolse rikkumise. Raseda töötingimuste erisus (§ 18). Terviseseisundile vastav töö või tööst keeldumine. Õigus rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal paranenud töötingimustele. Töö tegemisest keeldumine (§ 19). Vanas seaduses oli töölepingu peatumine.
takistuse; 9) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 10)hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 11)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr (§ 16). Töötaja täidab oma kohustusi oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt ning tööandja kasu silmas pidades. Nõutav hoolsus tuleneb konkreetsest töösuhtest. Selle mittejärgimine toob kaasa töölepingu töötajapoolse rikkumise. Raseda töötingimuste erisus (§ 18). Terviseseisundile vastav töö või tööst keeldumine. Õigus rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal paranenud töötingimustele. Töö tegemisest keeldumine (§ 19). Vanas seaduses oli töölepingu peatumine.
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. TLS § 3 Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. . Töötaja hoolsuskohustus TLS § 16) Töötaja peab täitma töökohustusi; lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2). Tööandja korralduse sisu ( TLS § 17)
Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17 Hoolsuskohustuse nõude täitmine- §16-Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piirat
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 13-1
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest:
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
.. 42 § 13. Töölepingu tühistamise erisused...................................................................... 43 § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed.................................................................... 44 3. peatükk. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED................................................. 45 § 15. Töötaja kohustused.......................................................................................... 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused....................................................................................... 51 § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest...............................
Töölepingut ei tohi üles öelda: rasedaga naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. 25.Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel ehk lepingurikkumise tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused, töölepingu lõpetamise protseduur Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusegatöötaja hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse:tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi risketöötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisitöötaja võimeid ja omadus PÕHJUSED (hoolitusest hoolimata!): 1) töötaja eirab tööandja korraldusi või rikub töökohustusi; 2) viibib tööl joobes; 3) paneb toime varguse, pettuse vms; 4) põhjustab kolmanda isiku (kliendi või partneri) usaldamatuse tööandja vastu; 5) tekitab NB! Olulist
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata?
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
10 usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on põhikohustused, mille oluline rikkumine võib olla TA jaoks töölepingu ülesütlemise aluseks. § 16. Töötaja hoolsuse määr Oma kohustusi peab töötaja täitma TLS § 16 lg 1 kohaselt lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt TA kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega Lojaalsuskohustus – heas usus käitumise kohustus VÕS-s. Hoolsus, mida ta peab rakendama oma asjades, s.t kuidas isik tavaliselt käitub. Hoolsuse määra on vaja hinnata T vastutuse määramisel, mis on oluline TL erakorralise ülesütlemise õiguse kindlaks tegemisel, kahju hüvitamise nõudmisel.
suudab tõendada, et tekitatud kahju ei ole nii suur. Peab tööandja esitama nõude töötajale 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja töölt lahkumisest või tööle mitteilmumisest. Tasaarvestuse korral peab olema tööandjal töötaja eelnev kirjalik nõusolek tekitatud kahju tasaarvestamiseks töötasu arvel. III. Töötaja ja tööandja põhikohustused 16. Töötaja põhikohustused. Töötaja hoolsuse määr Töötaja kõige tähtsam kohustus on teha kokkulepitud tööd ning täita erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust (ei pea isegi kirjas olema, vaid võib üksnes tuleneda töö iseloomust). Peab järgima tööajanormi põhjendus, et töö (näit päevaülesanded) on tehtud ei tähenda veel, et ta võib töölt lahkuda varem. Peab täitma õigeaegselt ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi peab suutma teha
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoius
ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................28 Praeguses majandussurutises on töösuhted tõusnud tähelepanu keskpunkti: ettevõtted muutuvad, struktuurid uuenevad, töökohad kaovad ja tekivad. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv on märgatavalt suurenenud. Sellistes kriitilistes ja keerulistes oludes tuleb töösuhetega seotud otsuste tegemisel korrektselt seadust järgida, et vältida hilisemaid probleeme. Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on sätestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ja kui hästi ta tunneb töökorraldust. 2 Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole
Kohustus hoiduda tööandja mainet kahjustavatest tegudest - TLS $ 15 lg 2 p 9 kohaselt on täätaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või parnerite usaldamatust tööandja vastu. Töötaja kohustus teavitada ajutisest töövõimetusest - TLS $ 15 lg 2 p 10 alusel peab töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja hoolsuse määr - TLS $ 16 lg 1 määrab töökohustuste täitmise hindamise üldpõhimõtted, mille alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega Konkreetse töötaja hoolsuse määra kindlaksmääramisel võetakse arvesse: - Tööandja tegevusega teotud tavalisi riske, - Töötaja tööga seotud tavalisi riske - Töötaja väljaõpet
Kohustus hoiduda tööandja mainet kahjustavatest tegudest - TLS $ 15 lg 2 p 9 kohaselt on täätaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või parnerite usaldamatust tööandja vastu. Töötaja kohustus teavitada ajutisest töövõimetusest - TLS $ 15 lg 2 p 10 alusel peab töötaja teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja hoolsuse määr - TLS $ 16 lg 1 määrab töökohustuste täitmise hindamise üldpõhimõtted, mille alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega Konkreetse töötaja hoolsuse määra kindlaksmääramisel võetakse arvesse: - Tööandja tegevusega teotud tavalisi riske, - Töötaja tööga seotud tavalisi riske - Töötaja väljaõpet
1. Koondamine. 1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb
annaabi.ee 
