Uued residentslinnad rajati kompleksselt koos valitseja lossiga, mida ümbritses ristküliku kuju ja korrapärase planeeringuga park, seetõttu sai määravaks ka linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on kolmekorruselised, enamasti viiludega tänava poole pööratud telliskivimajad, mille viilude paraboolid on kaugeks meenutuseks uhkeldavast baroki voluudist.
härjad ja lehmad olla jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka kevadeti on nähtud , kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis.
Kubermanguvalitsuse hoone Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese linnuse ja Toompea eeshoovi vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes. Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920 1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoone oma, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele.
milles eeltoodule lisaks tõestatakse esile hoone ruumipaigutuse otstarbekust, möbleeringu lihtsust ja soliidsust ning ehituse ökonoomsust. Maja ehitati valmis mõne kuuga ja maksma läks vaid 12 500 rubla. Eraldi märgitakse ära saali ja söögitoa vahelist kergesti teisaldavat lükandseina ning interjööri viimistluses õlivärvis toonitud seinte ja lagede ning tumedamas toonis viimistletud uste, akende ja talade abil saavutatud meeldivat tervikmuljet. Ehitise plaanilahenduses on kesksel kohal hoone kogu hoovipoolset risttelge kahe korruse ulatuses läbiv saalimaht, mida fassaadil markeerib suur dekoratiivse raamistusega kaaraken. Saaliga liitusid esimesel korrusel veel sellest lükandseina abil eraldatav söögituba ja väiksemad seltskondlikud ruumid, puhvet ja väike kaminasaal. Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli
Arhiteks näib olevat lähtunud pigem romaani kui gooti stiili eeskujudest, eriti läänefassaadil domineeriva jõulise kaaraava ja polügonaalsete külgmiste trepitornide käsitluses. Siiski on tegu ,,tellisstiilile" tüüpilise stiilide kombinatsiooniga. Peafassaadi keskosa rõhutab vertikaalsus, moodustades astmelise ülemineku torniosale. Massiivsete vormidega on rõhutatud hoone tugevuse ja staatilisuse muljet. Plaanilahenduses on pööratud tähelepanu ruumistruktuuri terviklikkusele. Külglöövid on lahendatud kolmekorruselistena, puitkontsruktsioonis galeriidega kahel ülemisel tasandil, mis omakorda on ühendatud hoone neljas nurgas paiknevate trepitornidega. Interjööris annavad tooni tahutud puitpilastrite ja gootipärase saelõikeornamendiga dekoreeritud puitkonstruktsioonid.18 Peetri kirik on neogooti stiilis telliskirik Ülejõel Emajõe ürgoru nõlval. Ehitatud 1868-
1495. a toimus Charles VIII (1407-1498) sõjakäik Itaaliasse Napoli kuningriiki. See ei lõppenud küll eriti edukalt, ent siit saab alguse renessansi tulek Prantsusmaale. Charles võttis oma kaaskonnas Prantsusmaale kaasa mitmeid nimekaid kunstnikke, arhitekte ja aiakunstnikke, kellele andis eluaseme Amboise' lossis. Samas hakkas ta lossi uute ideede järgi ümber kujundama, ehkki need muutused avaldusid selle lossi puhul üksnes dekooris, mitte konstruktsioonis ega plaanilahenduses (need olid endiselt gootipärased). Kuningas tõi Itaaliast kaasa arhitektuuriraamatuid, skulptuure, vaipu jt sisustuselemente, samuti mitmeid materjalinäiteid ja marmorit lossi viimistlemiseks. Amboise'ga saab alguse rea losside ümberehitus, mis Loire'i jõe orus ja hiljem kogu prantsuse renessansile iseloomulikuks said. Kuni 15. saj keskpaigani oli sõja tõttu olnud vajalik kindlusetüüpi ehitis tornide, bastionide ja
annaabi.ee 
