Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töölepingu lõppemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja�andja�leping�vaidlus, ülesütlemine, komisjon, rase�tasu, poolse, hüvitis�võime, põhjusel, terviseseisund, koondamise, rasedus, katseaja�suhe, katseajal, tuleneval, terviseseisundi, osalise, vaidlustamine, hagi�vaidluste, maakohtus, hoiatus, erisused�tamist, tähtajad�tukassa, omandaja- töötamise eest ööajal makstakse 1,25 kordset tasu (kui see ei sisaldu töötasus), riigipühadel 2 kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks; - ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5 kordselt Töötaja ja tööandja töösuhtest tulenevad kohustused (E) Esmalt tuleb pooltel töösuhtes käituda teineteist mõistvalt, heas usus ja mõistlikult. Seda põhjusel, et TLS § 4 lg 1 järgi kohaldub töölepingu sõlmimisele VÕS sätted. VÕS § 6 ja 7 sätestavad aga just hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte võlasuhetes. Poolte kohustuste kindlaksmääramisel tuleb esmalt vaadata uuenenud TLS sätteid. Töötaja peamised kohustused on sätestatud TLS § 15-17, on töötajal: - lepingust ja seadusest tulenevad õigused ja kohustused; - vastastikune lojaalsuskohustus;
TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas
Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel
oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. § 76 lõige 2 tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 2. § 6 l 1 -hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. 3. Talle laienes katseaeg, sest see võib olla kuni neli kuud. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 4. Miks ta selle tavaga kaasa läks varem, kui see talle niivõrd ebaõiglane näis. III kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 1.Tegemist on diskrimineerimisega, see töökuulutus on juba suunatud mehele, ehk soolise eelistusega. § 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus
kinnitatud ning tööinspektori poolt kooskõlastatud. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega, paigutades tööreeglid töötajale kättesaadavasse kohta. Samuti peab ta neid tutvustama töötajale tööle asumisel ja töötamise ajal. Tööreeglite nõuete mittetäitmist käsitletakse tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel. Tööandja tutvustab tööreegleid allkirja vastu tööreeglite esmakordsel kehtestamisel ning samuti igale uuele töötajale, kes tööle asub. Töökorralduse reeglid sisaldavad kõige tähtsamat nagu: Töötaja tööle võtmist, tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu
isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval.
Töötajale teatati ette töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Etteteatamisperioodil ta haigestus ja haigus kestis üle nelja kuu. Pärast nelja kuu möödumist, haiguse ajal, teatati talle uuesti ette, et teda vallandatakse, kuid § 86 p 9 alusel. Seda aga ei jõutud teha, sest enne kahe nädala möödumist teisest hoiatamisest töövõimetusleht lõpetati ja töötaja asus tööle. Siis aga vallandati ta TLS § 86 p3 alusel. · Kas koondamise kohta varem tehtud etteteatamine on jõus või on töötajal õigus nõuda hüvitist nagu ette hoiatamata jätmisel TLS § 87 lg 2 alusel? · Kas vallandamine oli seaduslik? (Vastu on võetud uus töölepingu seadus ja ülesandes esitatud vanad paragraafid ei ole õiged.) Eeldame, et tegemist oli täistöölepinguga, kuna küsimuses räägitakse koondamisest. Kuna toimus koondamine, võib eeldada, et töölepingu ülesütlemine oli majanduslikel põhjustel: § 89
NB! Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe on eelduslikult ruumiliselt piiritletud Eestiga. Lisanõuded pärast lepingu lõppemist - pärast töölepingu lõppemist on piirang kehtiv kui: 1. selle kohta on kirjalik kokkulepesee 2. kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest 3. tööandja maksab selle eest pärast lepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist; 4. hüvitis peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (3-2-1-14-05) Piirangu ülesütlemine - tööandja võib piirangu üles öelda vähemalt 30-päevase etteteatamisegatöötaja võib piirangu üles öelda vähemalt 15-päevase etteteatamisega, kui:tööandja huvi ei ole enam mõistlikta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Töötaja vastutus - pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei katatööandja ei saa töötajale makstud hüvitist
2). Töötajale saab pakkuda vaid seda tööd, mis vastab tema võimetele. Teise töö pakkumine on tööandja kohustus, kuid töötaja ei pea pakutud tööd vastu võtma. Tööandja peab enne töötasu vähendamist informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast. 21. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötajal on õigus töötasu vähendamise põhjusel tööleping üles öelda. Ta peab ette teatama 5 tööpäeva. 22. Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. 23. Tööandja peab töövõimelisele töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd
lühendamises. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja- tööandja-töö vastastikust sobivust. Töötajal on tavapärane õiguslik seisund. Töölepingu ülesütlemine katseajal lihtsustatud korras. Kui tekib vaidlus, siis peab tööandja põhjendama, miks töötaja katseaega ei läbinud ehk millised puudused esinesid. 12. Töötaja saladuse hoidmise kohustus: sisu, kohaldamise tingimused ning töötaja vastutus (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas. Abistav materjal: Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4)
sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei' kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 10. TL ülesütlemine katseajal /§ 86; § 96/ Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest
Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (TLS § 91 lg 3). Töötaja peab erakorralise ülesütlemise põhjused kirjalikult avalduses välja tooma. Viimasel tööloleku päeval peab tööandja tasuma töötajale lõpparve, mille hulka kuulub välja teenitud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. 2
Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT- alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? 1. Õiguslik probleem Kaasuses vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on tööleping või KÄSUNDUSLEPING ning kas selle lepingu ülesütlemine OÜ poolt on vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 2 õigustatud. ------- Enne kaasuse lahendamist tuleb metoodika järgi kõigepealt normid ka välja tuua enne analüüsi. TLS § 1 lg 1,2,4 + TLS § 33 lg 1 + VÕS § 619 + TLS § 88 lg 1 p 2 + TLS § 109 lg 1 + TLS § 107 lg-d 1 ja 2 (hüvitis) + TLS § 104 lg 1 (seadusest tuleneva aluseta ülesütlemine on tühine). ------- K nõue: 1. Tunnistada K ja OÜ vahel sõlmitud lepingut töölepinguks vastavalt TLS
tingimustes. Lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tuhine, v.a. kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud. (TLS § 2) Töölepingu andmed kui tüüptingimused Tuuptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis: on eelnevalt välja töötatud tuuplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tuuptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu VÕS-i tuuptingimuste regulatsioon kehtib ka töölepingule, töötaja on VÕS § 42 lg 3 mõttes tarbija (3-2-1-39-11), st nad on samas seisus. (VÕS § 35 lg 1, § 42 lg 3) Tuuptingimus on tuhine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist teisele tööle üleviimist haiguse tõttu või raseduse ajal. Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Mõlemal juhul peab töötajal olema vastav arsti otsus. Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad
(millises ulatuses ja millise teabe osas). Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. See kohustus võib olla nii töösuhte ajal kui ka pärast töösuhte lõppemist. Saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole vajalik TA-l lisatasu maksta. Võidakse poolte vahel kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmine. Olulise rikkumise korral on võimalik ka töölepingu erakorraline ülesütlemine. 4) konkurentsipiirangu kokkulepe. Selline piirang tuleb kokku leppida ja see on õigustatud vaid juhul kui see on TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks 7 töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad TA oluliselt kahjustada piirang on mõistlikult ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt piiritletud töötaja saab selle sisust aru, s
....................................................................................................... 54 § 22. Saladuse hoidmise kohustus............................................................................ 56 § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe........................................................................ 58 § 24. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist........... 60 § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine................................................. 62 § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel..................................... 64 § 27. Teatamiskohustus............................................................................................. 65 § 28. Tööandja kohustused....................................................................................... 65
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. ■ Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine ( TLS § 25) ■ Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. * Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 9. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused * Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. * Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud
teadmiste põhjal. Ülejäänud küsimused vastasin kursuse omandatud teadmiste ja esitatud materjalide põhjal. III OSA. ÜLESANDED 3.1. Mida peab tegema töötaja, kes soovib lõpetada töötamise kehtiva tähtajatu töölepingu alusel, sest soovib asuda tööle teise tööandja juures? Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva.Kuid kui ta tahaks seda erakorraliselt üles õelda, põhjusel, et kiiremini uue tööandja juurde tööle minna, siis see ei ole seaduse järgi mõjuv põhjus tähtaajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlesmiseks. Kui uus tööandja on õelnud, et töötaja ei saa tema juurde tööle kui ta ei asu tööle vähem kui 30 päeva jooksul, siis on töötajal ainuke võimalus lühema aja jooksul töölt lahkuda tööandjaga kokkuleppel (muidugi oleks tal ka võimalus tööl mingi jama kokku keerata, nii et tööandja ise
8.Töölepingu lõppemine. Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga. Lõppemise alused. - Kokkuleppel lõpetamine (§ 79). - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3). - Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111). - Lõppemine ülesütlemisega (§ 83). Töölepingu ülesütlemine. - Töölepingu ühepoolne lõpetamine toimub töölepingu ülesütlemise teel. Mõiste tuleb VÕS-st. - Eristatakse korralist ja erakorralist ülesütlemist. - Korralise ülesütlemise korral tuleb lepingu lõpetamisest teisele poolele ette teatada, ülesütlemiseks ei ole vaja õigustava põhjuse olemasolu. - Erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik mõjuva põhjuse esinemine, teatud juhtudel saab lepingu lõpetada päeva pealt.
I., kes oli töötanud AS-is raamatupidajana ning tegutsenud vahepeal paar aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kutsuti alates 01.09.2016 AS-i tööle tagasi. Kuna I. vahetu ülemus tundis teda varasemast ajast, siis lepiti kokku, et I. suhtes katseaega ei kohaldata. Kirjalik tööleping lubati I.-ga sõlmida septembri lõpuks. Kui I. oli AS-is kaks nädalat tööd teinud, ütles tööandja tema töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles (TLS § 86 lg 1), põhjusel et I. ei osanud kasutada tarkvara, mille AS oli hiljuti kasutusele võtnud. I. leidis, et AS ei saanud tema töölepingut üles öelda, kuna tema suhtes katseaega ei kohaldatud. Mida saab I. oma õiguste kaitseks ette võtta? 13. M. asus 1. septembril OÜ-sse tööle klienditeenindajana. Septembri lõpus M. haigestus ning oli 1.-21. oktoobrini töövõimetuslehel. Kuna M.-il oli sügiseti tavaks käia perega puhkamas,
Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused (1) Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. (2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 11 8.Töölepingu lõppemine. Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga. Lõppemise alused. - Kokkuleppel lõpetamine (§ 79). - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3). - Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111). - Lõppemine ülesütlemisega (§ 83). Töölepingu ülesütlemine. - Töölepingu ühepoolne lõpetamine toimub töölepingu ülesütlemise teel. Mõiste tuleb VÕS-st. - Eristatakse korralist ja erakorralist ülesütlemist. - Korralise ülesütlemise korral tuleb lepingu lõpetamisest teisele poolele ette teatada, ülesütlemiseks ei ole vaja õigustava põhjuse olemasolu. - Erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik mõjuva põhjuse esinemine, teatud juhtudel saab lepingu lõpetada päeva pealt.
Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja kokkulepe olulistes tingimustes on olemas. 11. Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused). Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: · tehtava töö ja selle keerukusastme kohta; · tööaja kohta; · töötasu kohta; · töö tegemise asukoha kohta; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; · tööle asumise aja kohta. 12. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Seadusliku katseaja kestus on esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka
möödumist, loetakse leping tähtajatuks, kui tööandja ei avaldanud teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.; 3).Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu üles majanduslikel põhjustel, maksab ta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine: 1). Töötaja saab lepingu üles öelda kas korraliselt või erakorraliselt; 2). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3). Ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik; 4). Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötajapoolne korraline ülesütlemine: 1). Tähtajatu töölepingu ja teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalise töölepingu lõpetamiseks etteteatamise tähtaeg
jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (3: §86, §96) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist
rohkem kui 2 kuud. Tingimused, mil võib sõlmida: · teatud töö tegemise ajaks · ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks · tööde mahu ajutiselt suurenemisel · hooajatööde tegemiseks · kui töölepingus nähtakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja 5 loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõtttu jms) · seadusega, samuti vabariigi valitsuse määratusega ettenähtud juhtudel. 11. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund -töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks -seadusjärgne katseaeg on 4 kuud -alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest -pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud
laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel: o naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; o mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; o vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last, – lapse koolivaheajal; o koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Puhkuse ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul.
· Töölepingu lõpetamine kokkuleppel · Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel · Töölepingu lõppemine töötaja surmaga · Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
annaabi.ee 
