Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tooleht 11 01 21". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, vitamiinid, ülenurme, vitamin, klassid, inimorganism, allikaid, poisse, küsitluse, neljanda, kooliastme, köögiviljad, vastuste, 2019, students, noormehed, toitumis, grade, gymnasium, niatsiin, bioloogia, aastaringselt, köögiviljadest, talitluseks, vanusest, õlid, väsimus, hüpotees, käesolev, maksas, 2017, marjad, know, sourcesRakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT.....................................................................................................................
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
raamatut loevad ühes kuus need neiud, kes vastasid, et lisaks kohustuslikule kirjandusele loevad nad muid raamatuid mitu korda nädalas. 20 12. Kas Sulle meeldib lugeda? Joonis 15. Lugemise meeldivus klasside järgi. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Jooniselt 19 võib välja lugeda, et 10. klassis on 54% poisse ja 31% tüdrukuid, kellele meeldib lugeda. 46% on poisse ja 69% on tüdrukuid, kellele lugemine ei meeldi. 12. klassis on 60% neid noormehi, kellele meeldib lugeda, neiusid vastavalt 83%. Vähem on neid noormehi ja neiusid, kellele lugemine ei meeldi, vastavalt 40% ja 17%. Põhjenduseks, miks ei meeldi raamatuid lugeda, toodi välja, et see on aja raiskamine ja raamatuid lugeda on igav. Õpilased, kellele meeldib lugeda, tõid välja, et see on hea
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
sokolaad, roheline tee. Antioksüdantidena tegutsevad ka fenoolid, mitmed antioksüdantsed ensüümid, mineraalainetest seleen, koensüüm Q10 jt. (3) Kahjuks ei ole eriti levinud vitamiinide tarvitamine noorte seas, sest minu uurimusest selgus, et ainult 10% õpilastest tarvitab mingit vitamiini. See on väga madal tulemus, sest ükski inimene ei saa kõike vajalikke toitaineid toidust kätte ja selleks ongi olemas vitamiinid. 5. UURITAV OBJEKT 7 Uurisin õpilaste toitumisharjumusi ja tervislikke eluviise, sest see teema on mind juba ammu huvitanud, kuidas noored toituvad ja mida nad üldse tervislikust eluviisist arvavad. Mina isiklikult ei vaata eriti, mida söön. Samas olen teadlik, mida teeb rämpstoit ja igasugused energia joogid tervisele. Arvan, et iga tervislikke eluviise pooldav inimene peaks
Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine
takistab antioksüdantide toimet ja põhjustab kudede kahjustumist. (Munchnick 2004: 343) Järgneva töö eesmärk on otsida tõendeid toitumise rolli kohta haiguste ennetamisel ja tagada see, et optometristid hakkaksid soovitama toidulisandite kasutamist silmahaiguste arengu pidurdamiseks. 2. TOIDULISANDITEST Termin „toidulisand“ tähendab produkti, mis on ette nähtud toitumise täiendamiseks ning sisaldab mõnda järgmistest koostisosadest: Vitamiin Mineraal Ravimtaim või muu botaaniline Aminohape Kontsentraat, ekstrakt või kombinatsioon eespool väljatoodud ainetest. Aine, mis on ajalooliselt kasutatud toidu rikastamiseks. Lisaks peab toidulisand vastama järgmistele kriteeriumitele: mõeldud manustamiseks pilli, tableti, kapsli, pulbri või vedelal kujul. Toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist. (Dietary Supplement... 1994: §3)
· Laminiit on mastiitide kõrval üks suuremaid tervise probleeme meie karjades. · Laminiidi üheks põhjuseks peetakse söötmist, kuigi väga hästi pole nende vaheline otsene seos tõestatud. Põhiliseks söötmisest tingitud laminiidi põhjuseks peetakse vatsaatsidoosi. Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud vitamiinid: - A-vitamiin KAUDNE - D-vitamiin MÕJU - E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti. Neid võib leida igas söödatootmise faasis vilja
.....................................................................................13 2.1.5. Puuviljad.................................................................................................................13 2.2. Reageering aknele..........................................................................................................13 2.3. Neerud, maks ja käärsool...............................................................................................14 2.4. Vitamiinid.......................................................................................................................15 2.5. Mineraalid......................................................................................................................15 3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA......17 3.1. Uurimismetoodika..........................................................................................................17 3.2. Nahahooldus...................
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
aminohapetest, mis mõningatest vitamiinidest (eriti D12, rauast). 4. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus. Liipiidide funktsioon on: energeetiline – 1 g annab 9 kilokalorit osa lipiide nagu fosfolipiidid kuuluvad raku membraanide koositsesse, seega on neil ehituslik funktsioon kolesterool on lähteaineks mitmesugustele hormoonidele, mida kutsutakse steroidhormoonideks ja geeniliselt steroidhormoonid on suguhormoonid, neerupealekoorekormoonid, vitamin D3 hormoon ehk kaltsitriool. Lipiidide vajadus ööpäevasest kavoraašist on 25-30% üldisest kavoraašist. Lipiidide lõhustamine algab täiskasvanul peensooles kõhunäärme-lipaasi ja sapi koosmõjul. Imikul ja väikelapsel algab aga maos. Mao-lipaas lõhustam emulgeelitud lipiide, ja nendeks on emapiimas ja lehmapiimas leiduvad lipiidid. enamus lipiide on emulgeerimata ja sellepärast on vaja .. Vajavad enne emulgeerimist ja seda teeb sapp.
3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud......................................................................................................... 6 1.3.3 Lipiidid......................................................................................................... 6 1.3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained......
võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks
..............................................................................17 Võilill......................................................................................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid...................................................................................................................................20 Vitamiin A.............................................................................................................................. 20 Vitamiin B.............................................................................................................................. 21 Vitamiin C.....................................................
........................................................................................ 5 2.1 Mesi............................................................................................................................5 2.2 Uni..............................................................................................................................5 2.2.1 Taimed................................................................................................................ 5 3 VITAMIINID....................................................................................................................6 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine.............................................................................6 4 KEHALINE TREENING................................................................................................. 8 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile...........................................................................8 4.1
Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast. Suurenenud energiavajadus raseduse ja laktatsiooni ajal tuleb katta peamiselt süsivesikutega
........................................................................................................ 20 2.4.5 Aaloe........................................................................................................................ 20 2.4.6 Pärnaõied..................................................................................................................21 3 KEEMILISED TAASTUSRAVIVAHENDID......................................................................22 3.1 Vitamiinid....................................................................................................................... 22 3.1.1 Vitamiin A................................................................................................................22 3.1.2 Vitamiin B................................................................................................................22 3.1.3 Vitamiin C..................................................................................
Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja
Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? Kõige rohkem esindatud on B-rühma vitamiinid ( veel on esindatud E ja karotiin) 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Isekuumenemine Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks,
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
arengu. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. 3 Mn-Mangaan-Mangaani on vaja rinnapiima normaalseks eritumiseks, karbamiidi, kilpnäärme hormoonide, rasvhapete ja kolesterooli sünteesiks. Mangaan soodustab biotiini, tiamiini ja vitamiin C aktiivsust organismis ning tugevdab ka insuliini toimet. Kudede tasandil soodustab mangaan vereloomet, side- ja luukoe moodustumist. Co-Koobalt- vajalik erütrotsüütide(punaverelibled, südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk) talitluseks ja vereloomeks. soodustab raua imendumist ning rauasisalduse tõusu erütrotsüütides I-jood-vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks
..................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud..................................................................................................................... 6 2.2.2 Süsivesikud............................................................................................................. 6 2.2.3 Vitamiinid................................................................................................................. 6 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest.................................................................................. 7 3 kOKKUVÕTE....................................................................................................................... 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
tavapärase ravi kasutamine. Samas ei andnud mesi erilisi tulemusi rebenenud haavade, lõikehaavade ja säärel olevate haavade ravis. ASTELPAJU · Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. · Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust.
Iga toiduaine portsjoni hulk lähtub konkreetse inimese energiavajadusest (1: 30). Toidupüramiidi aluseks on liikumine, kusjuures igal täiskasvanul soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus koosneb teraviljasaadustest ning kartulist, teine aga puu-ja köögiviljadest ning marjadest. Toidupüramiidi kolmanda korruse moodustavad piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljanda korruse moodustavad lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned. Püramiidi tipus asetsevad mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ning mahlajoogid. Oluline osa toidupüramiidi juures on ka joogiveel, mis ei anna organismile küll toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks (13). 9 Joonis 1. Toidupüramiid (13). 10 3. TOITUMINE
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt.
mis on nende täpsem efekt nägemisele. 3. AEDPORGAND 3.1 Üldiseloomustus Aedporgandi ladinakeelne nimetus on Daucus carota subsp. Sativus. Porgandi maa-alune osa, juur, sisaldab mitmeid karotenoide. Sealhulgas alfa-, beeta- ja gamma-karoteeni, (1)(2) lükopeeni, luteiini. Erinevate teaduslike uurimuste ning rahvameditsiinist pärit teadmiste kohaselt aitab porgand taastada kudesid ja parandada haavu. Karoteenidest sünteesitakse organismis vitamiin A-d. Seega peaks porgandit tarvitama A vitamiinipuuduse korral. Samuti omistatakse A vitamiinile nägemist parandavat toimet ning topeltnägemise vähendamist. Profülaktiliselt aitab porgand pikemal kasutamisel ära hoida südame- ja veresoonkonnaga (2) seotud haigusi. Karoteenid on rasvlahustuvad, seega soodustab juurvilja kuum- ja (3)
- happed (põhiosas sorbiinhape) ja - parkained. Bioflavonoidsete ühendirühmade (katehhoolid, flavoonid, antotsüaanid jne) poolest on aroonia puuviljaaias esikohal. Bioflavonoidid on looduslikud antioksüdandid. Neutraliseerivad liigsete vabade radikaalide kahjulikku mõju organismis. Vitamiinidest leidub marjades: A-provitamiini karotiini, C-, B1-, B2-, D- ja PP-vitamiini. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on koondunud seemnetesse. Taimeriigis ei ole arooniale võrdväärset P-vitamiini sisalduse poolest, (eri andmeil 20004977 mg%). Mineraalainetest leidub: - kaltsiumi, - molübdeeni, - mangaani, - vaske, - rauda, - boori. - joodi (eriti rohkesti). Arooniamarjade korjamisega ei maksa kiirustada. Tuleks oodata nende täisküpsuseni. Aeg parandab märgatavalt marjade maitset.
annaabi.ee 
