Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töökeskkond ja ergonoomika - Tunnikontroll 6". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, töökeskkond, ergonoomika, meeleorganid, ergonoomilised, teeks, lugedes, soovitav, kasutamisel, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, kõrvad, silmadega, kontrast, kirjapildis, osasidMillised on inimese meeleorganid ? Inimene võtab informatsiooni vastu oma meeleelundite abil. Nendeks on: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? Infot võtame me vastu kõige rohkem nägemismeele abil. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? Inimesel endal tuleb olla õiges asendis, ei tohi teha valesid liigutusi, ei tohi olla müras ega stressis. Informatsioon peab olema loetav. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? Trükitähtetega pikk tekst ei ole soovitav. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? Jah, värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ?
................................................................ 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine................................................................................................................................... 6 8 Taju........................................................................................................................................... 7 9 Tähelepanu................................................................................................................................ 7
Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib.
ülekannet mis on seotud valu tundmisega. Kuid valuaistinguid saab vähendada ka väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria järgi peab valuaisting ajuni jõudmiseks läbima närvi "värava", valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis takistavad notsitseptorite poolt edastatud signaale ja neid ei edastata ajusse. Näitena: nõela puhul võib tekitada enne torget nahale survet siis läheb nn väravkontrolli survehaistingu signaal ja valuhaisting jääb väikeseks. Lisaks on inimesi, kes ei tunne valu (mutatsioon) või ei tunne valikuliselt. Näiteks mina ei tunne mesilaste ja herilaste nõelamisi samas sääse torget tunnen. 3. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite
sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg
· Keegi ei tea miks abort on tehtud või mida inimene tegelikult tunneb · Alaealine peab tegema aborti ( Vt. Tabel nr.8) Abordi tegija vajab põlgust 3 vastanu arvates ja põhjenduseks toodi, et kui naine jäi rasedaks üheöösuhtest. (Vt. Tabel nr. 9) 43 vastanut pole üritanud rasedust katkestada, kuid 1 tüdruk on võtnud sos-pille. (Vt. Tabel nr. 10) Kui jääda rasedaks üheöösuhtest, siis 18 vastanut teeks aborti, 13 tüdrukut jätaksid lapse endale, 5 vastanut tõid põhjenduseks, et oleneb asjaoludest. (Vt. Tabel nr. 11) Naistel, keda on 7 vägistatud peaks 43 vastanu arvates abort tasuta olema, 1 tüdruk oli vastu, kuna vägistamist ei saa tõestada ja igaüks ütleks, et teda vägistati, et tasuta abort saada. (Vt. Tabel nr.12)
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?.....................................................................................................
.....9 Jalgadele maandumine..............................................................................................................................9 LIHASED JA KÜÜNISED....................................................................................................................................9 Lõvi sisemus............................................................................................................................................10 NÄGEMINE JA KUULMINE..............................................................................................................................10 Kasukahooldus........................................................................................................................................11 HUVITAVAD FAKTID..................................................................................................................................12 KOKKUVÕTE......................................................
Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel
üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele
näited, käitumise täpseid kirjeldused) 4. Parem on infot anda järk-järgult ning väga selgelt rõhutada 5. Arenguvestlus peab lõppema kokkulepetega lapse arendamise osas, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult. KUULMISPUUE 1. Mõisted: Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga (raske astme vaegkuulmise korral on kuulmislangus 50-70db, need lapsed õpivad tavaliselt erikoolis; keskmine aste on 20-50db, kerge aste 15-20db), nürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegi kuulmisaparaadi abil), on tegemist kurdiga (kuulmislangust üle 70-80db) 2
H 20. Ülesanne võimaldab veel kord kogu peatüki sõnavara korrata ja suulises jutustuses seda kasutada. Enesekontrolli test nr 1 135aastane; 2last; 3hooldustöötajana; 4hooldustöötajaks; 5jälgimine; 6 õendusplaan; 7roll; 8vererõhku; 9hommikusöögi; 10söögiisu. 2. INIMESE ANATOOMIA Dialoog 1 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient. Trrrr! Trrrr! Trrrr! Puldist kostab signaal. Õde: Kiira! Ole hea ja mine vaata, mis kolmandas palatis juhtus. Kiira: Kes sealt 3. palatist abi vajab? Õde: 33 vilgub. Kiira: Mis 33? Õde: 33 tähendab 3. palati 3. koht. See asub vasakul pool akna all. Kiira: Hästi. Kohe lähen! Sammud. Kiira: Mis juhtus? Miks Te väljakutse nupule vajutasite? Patsient: Kulla laps! Aita mind! Mul kõik luud ja kondid valutavad. Ma ei jaksa enam!
kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole.
Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e
a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid b) On palju liigeseid c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. TOOMELA TEINE KT: 1 keel ja kõne- kuna täpseid küsimusi ma ei tea.. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) ) Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärgi kasutamisel. Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus, mis on välja kujunenud inimühiskonnaga. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne (keele suuline kasutamine) abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. Keel formeerib isiksust, kujunevad teadmised ja eneseteadvus, vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Keel tagab inimliku kvaliteedi. Tegeliku eseme, protsessi, seisundi jne kohta on olemas kindel märk (signaal)- sõna. Et
Daltoni järgi. Inimene ei suuda eristada punast ja rohelist värvi, näivad ühtviisi hallikatena. Ka daltonismi puhul on häiritud kolvikeste töö. Värvipimedust uuritakse testide abil. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed
KONTAKT Edukas suhtlemine algab kontaktivõtmisest. Tahtes, et triikraud hakkaks tööle, ühendad pistiku kontakti. Sama mudel toimib ka suhtlemisel. Ilma kontakti võtmiseta kaob osa infot, vastastikune tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Idamaades kulub kontakti võtmisele ja partneri uurimisele/tajumisele eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse
Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3
Neid tuleb parandada töötajate ja juhtkonna tihedas koostöös. On tähtis, et neid olulisi heaoluvõimalusi kasutataks sihipäraselt. Seda aitab kindlustada nende planeerimine ja parandamine koos töötajatega. Soovitav on luua töötajatel piisavalt head hügieeni-, söömis-, joomisvõimalues ning parandada töökoha heaoluvõimalusi koos töötajatega. Samas on ka tähtis, et oleks olemas korralikud nõupidamis ja koolituseks sobivad ruumid. Soovitav oleks ka kindlaks määrata vastutus igapäevase puhastamise ja hoolduse eest. Hästi hooldatud pesemis- ja tualettruumid ning lukustavad kapid on töötajate oluliseks vajaduseks. Need võimalused esindavad ettevõtte ,,Nägu". Sobivalt paidutatud pesemiskohad aitavad ära hoida kemikaalide neeldumist naha kaudu ja sissevõtmist toitudega- Mustus on ebameeldiv ja võib põhjustada haigusi. Need soovitused aitavad kaasa hea tööõhkkonna loomisele ning aiitavad palju kaasa
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke. Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soe- kollane värv 2. Inimese meeled ja meeleelundid. · Nägemine - silmad · Kuulmine - kõrvad · Maitsmine - keel · Haistmine - nina · Kompamine - nahk 3. Maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanismid. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset
Kolledzhi õpilaste hulgas läbiviidud uurimustest selgus, et see omakorda jagunes järgmiselt: 52.5 % kuulamine, 16.3 % rääkimine, 17.3 % lugemine ja 13.9 % kirjutamine. /3/ Seega on kuulamine sagedamini kasutatav suhtlemise viis. Uurimused on ka näidanud, et inimesed peavad aktiivse kuulamise oskust üheks tähtsaimaks elemendiks suhtlemisel, kuid sellele vaatamata oskavad seda hästi vaid suhteliselt vähesed. /10/ Seega, küsimus on: "Miks on inimesed nii halvad kuulajad?" Kuulmine pole veel kuulamine. Kuulmine on passiivne tegevus. Teisalt aga kuulamine on oskus, õpitud käitumine. Kuulamine nõuab aktiivset osalemist, oskusi ning motivatsiooni neid kasutada. /4/ 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus Kuulamine on keeruline protsess: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine. Sõnumi vastuvõtmine Sõnumi vastuvõtmine sisaldab endas kaks poolt: nägemise ja kuulmise.
kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Kehakeel eri kultuurides Igaüks meist teab, kuidas kehaosasid kasutades sõnumeid saata, kuid paljud meist ei mõista, et inimesed erinevates maailma osades "räägivad" erinevaid kehakeeli. Signaal "jah" ühes kultuuris võib tähendada "ei" teises; žesti "hüvasti" ühes kultuuris võib tõlgendada kui "tule siia" teises. Kehakeele väärkasutamine võib olla ebameeldiv või isegi ohtlik kogemus. Siinkohal võib tuua mitmesuguseid näiteid: 1) Aastal 1988 astusid kaks aasia-ameeriklast Los Angeleses baari, kus laulja, kes oli samuti Aasiast , lõbustas üht klienti. Mehed istusid vabadele kohtadele otse laulja nina alla. Pärast baar sulgemist jälitas laulja mehi parklasse, kus nad
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine). Kui oleme üksi, ei pruugi me oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama
Kasutajakeskse toote loomine Ei tähenda ainult kasutajale suunatud loomist – vaid loomine koos kasutajatega (Kontoglannis&Embrey 1997) Tähendab tagasisidet kasutajaga (Koivunen,1994) Kui toode/süsteem/keskkond on mõeldud inimesele, siis selle loomisel peaks arvestama inimesega (characteristic) (Pheasant 1996) Toote kasutatavus Kasutatavus on defineeritud kindla eesmärgi korral kui toote kasutatavus saavutamaks tõhususe ning toimivuse ning rahuolu selle kasutamisel EN ISO 9241-11 Ergonomic requirements for office work with VDTs. Part 11: guidance on usability Ergonoomia Selleks, et saavutada tööülesande täitmisel kõige tõhusamat koostööd toote ja tema kasutajate vahel (Pheasat, 1996) Kasutajasõbraliku mudeli arendamine on: Füüsilise ülekoormuse vähendamine Luu- ja lihaskonna ning kardiovaskulaarsete sümptomite vältimine Teha töötamine lihtsamaks ja kiiremaks Parandada kvaliteeti
annaabi.ee 
