Tartu Ülikool Pärnu kolledź Ettevõtluse osakond Toode: pesugeel Sensitive Referaat Juhendaja: lektor Kadi Elmeste Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1 1. Toode....................................................................................................... 4 Jagunemine........................................................................................... 5 Elutsükkel............................................................................................. 6 ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus,
· Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5. Milliseid tasuvusnäitajaid mõjutavad järgmised olukorrad: tootmiskulude optimeerimine ja tootlikkuse kasv (samade sisendite ratsionaalsem kasutamine, mida on põhjustanud ettevõtja teadmiste kasv)? 6
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil
2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab kauba üleandmisel, siis võiks Ostja huvide kaitseks lisada ka punkti, et kauba üleandmisega viivitamisel maksab Müüja Ostjale leppetrahvi ____ krooni. 3.) Punkt 3, kus on kirjas ainult kauba üleandmise koht, aga pole kirjas, kuidas kaup üle antakse. Ostja huvides peaks olema kirjas näiteks, et müüja kohustub toodangu markeerima ja pakkima viisil, mis tagab toodangu säilimise transportimise käigus. Niisiis võimaldaks sellise punkti olemasolu transportida kaup sihtkohta suure tõenäosusega tervelt. 4.) Punkt 5.1 asemel võiks kohe sanktsioonid kirja panna, mida toob kaasa lepingu rikkumine. Näiteks Ostja seisukohalt võiks lisada, et mittekvaliteetseks või lepingu tingimustele mittevastavaks tunnistatud toodangu on müüja kohustatud ostja nõudmisel, kas vahetama
· Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks. Toodangu pakkumine varieerub. · Nõudluse mitteelastne olemus. Inimesed ei saa toiduta elad, nõudlus ei mõjuta hinda. · Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid
on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13. Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse) 14. Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17
väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja)
täiendavaid muutuvressursside muutuvressursside ühikuid; ühikuid; b) on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline; c) on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga; d) on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 15. On teada: Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 • Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: • kuues töötaja; • neljas töötaja; • kolmas kolmastöötaja; töötaja; • teine töötaja. 16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirprodukt: a) 180 ühikut; b) 30 ühikut; 15ühikut; c) 15 ühikut; d) negatiivne 17. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud:
tootlikkus oli kõrge, tehas hilines tohutult kõigi oma tellimustega, uuendused aitasid aga tehase jalule ja panid ta kasumit tootma. Uuendused ei oleks ilmselt teoks saanudki, kui tehast ei oleks ähvardatud sulgeda, sest seetõttu ei olnud Alex´il midagi kaotada ja ta oli vastuvõtlik kõigile ideedele. Alex´it ümbritses väga koostööaldis personal, mis samuti aitas tema tööle kaasa. Vanad majandustegelased pidasid tähtsaks suurt toodangu mahtu, väikesi tootmiskulusid, ressursside täielikku ärakasutamist ja suurt laoseisu. Seadme seismist või töölise tööta olemist tuli alati vältida, kasvõi riiulisse tootes. Nüüd aga leiti, et üleliigne toodang mõjub tehasele halvasti- üleliigne laoseis on kahjulik. Enne jälgiti tähtsuse järjekorras: TEGEVUSKULUD, LAOSEIS ja TULU, nüüd aga: TULU, LAOSEIS ja TEGEVUSKULUD. See tähendab seda, et kui enne peeti tähtsaks madalaid tegevuskulusid, siis nüüd seati
kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend) • mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s.o. töö efektiivsust Tootmisprotsessi iseloom määratakse ära ettevõtte tehnilis-tehnoloogilise seisundi poolt Tootmisvõimaluste rada- moodustavad toodangu valmistamise potentsiaalsed väljundid, näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess ja väärtust lisandav alus on tööjõud • elavtööd mõõdetakse töötundides, ajastatud tööd rahas Turuväärtusteooria- kõik tootmise sisendid väärtust loovad ehk võtavad osa lisandväärtuse
kulutati? Kuluobjekt ja kulukäitur: KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi . KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad
ruumitemperatuur 7°C...12°C Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis Keedusool, lisa- ja maitseained maitseainete ruumist Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis Termiline töötlemine universaalkambris Kerres: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Wemag: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Toodangu jahutamine jahutusruumis, ruumitemperatuur 2°C...6°C Valmistoodangu säilitamine suitsulihatoodete hoiuruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C Pakendamine, märgistamine ruumitemperatuur 2°C...6°C Toodangu lühiajaline hoidmine toodangu komplekteerimisruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C Kaubapartiide väljastamine ruumitemperatuur 6°C...10°C
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada.
14. Vastavalt kahanevate tulude seadusele a) piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursside ühikuid; b) on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline; c) on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga; d) on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 15. On teada: Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 1. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: a) kuues töötaja; b) neljas töötaja; c) kolmas töötaja; d) teine töötaja. 16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirtoodang: a) 180 ühikut; b) 30 ühikut; c) 15 ühikut; d) negatiivne 17. Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud: a) kuus töötajat b) viis töötajat; c) kolm töötajat; d) kaks töötajat. 18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 vastavalt:
väike väärtus. - Teenuse või funktsiooni kuluarvestus - Üksiktoote kuluarvestus Toote kuluarvestus- protsess, mille käigus kogutakse, liigitatakse ja jaotatakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud väljundiks olevatele kuluobjektidele. Kuluarvestuse eesmärkide püstitamine: Üldised- strateegilised, taktikalised, lühiajalised Spetsiifilised- toodangu ja teenuste oma -ja müügihinna kalkuleerimine; ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks
f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate lõikepunkt ongi AVC miinimumpunkt, siis väide on täiesti õige; g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5.d; hinnavõtjast täielikult konkureerivad firmad TKF saavad lühiperioodil valida optimaalse toodangu koguse kooskõlas kuldreegliga, turuhinda üksik firma mõjutada aga ei saa (seda tähendabki ,,hinnavõtmine"); 6.b; normaalkasum on selline kasumi tase, mille korral firmal on mõtet antud tegevusvaldkonnas edasi tegutseda, kuna mujal teenitavaid tulusid näitavad kaudsed kulud; seega normaalkasum = kaudsed kulud; 7. d; täieliku konkurentsi turul tegutseva üksiku firma e TKF-i korral on P=MR=A(T)R, sellele viitab ka
Õiged lahendused 1. Ettevõttes puudus augustikuus 8% töölistest , toodangu maht oli 180 000 kr. Kui suur oleks toodangu maht olnud , kui töölt oleks puudunud 2% töölistest? 100% - 8% = 92 % ( alguses kui puudus 8% töölistest , siis 92 % oli tööl) 100% - 2% = 98% (teisel juhul puudus 2% ja tööl oli 98% töölistest ) 92% - 180 000 ( tehakse ristkorrutis leidmaks summat , mida teeniti siis kui tööl 98% - X oli 98 % töölistest) X = ( 98 *180 000 ) : 92 = 191 739 , kr Vastus: kui töölt puudus 2 % , siis oli toodangu maht 191 739 , kr 2
Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on: toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kulutustega.(õige, majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest) Mida ei eelda tarbija valikuteooria? Tarbijate sissetulekutele ei seata piire. Mis alljärgnevast on õige? EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Mis on järgnevate asjade alternatiiv- e. loobumiskulu
jaanuarit: https://www.energia.ee/et/elektrituru-toimimine 10 OLIGOPOOLNE TURG vähe osalejaid toodang diferentseeritud või ühesugune turule tulek raskendatud, kuna konkurendid suured ja tugevad tugev konkurents nii hinna osas kui koha eest turul näited: arvutid, teras, bensiin 11 OLIGOPOOLSE TURU VORMID TOODANGU JÄRGI Puhas oligopol firmad toodavad ühesuguseid tooteid nt. tsement, suhkur, teras, kemikaalid, alumiinium Diferentseeritud oligopol firmad toodavad väheste eristustega tooteid nt. karastusjoogid, arvutid, autod, pesupulber, sigaretid, aspiriini tabletid 12 OLIGOPOOLSE TURU VORMID KOOSTÖÖ JÄRGI Kokkuleppeline oligopol firmad teevad omavahel hinna ja/või toodangu määramisel koostööd (nt. OPEC)
& Lõokene, 2001, lk 33). Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on varadega toimuvate bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35). Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8) Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011). Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogiliseks varaks on ettevõttes kasutatavad elus ja
Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada; Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. LOENG 3 Tellimuspõhine kuluarvestus Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus
AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 11. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: a. Mastaabisäästu kahanemist b. Kulusid antud ressurside kulude korral c. Mastaabitulu d. Mastaabieffekti 12. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: a. Tulumaks b. Tootmistöötajate otsepalk c. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised d. Firmas valmistatava toodangu omahind 13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b. Alternatiivkulusid c. Otseseid kulusid d. Ei kaudseid ega otseseid kulusid 14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum
sisendite ja väljundite vahelisi seoseid. Leontiefi mudel on sisendi väljundi mudel. Leontiefi mudeli järgi on kogu majandus jaotatud kindlaks hulgaks tootmisharudeks, mis on omavahel põimunud, sest ühe haru toodandu valmistamiseks kulub paljude teiste harude toodangut ning tootmistehnoloogia peab jääma muutumatuks (erinevate harude toodangut kasutatakse tootmisteguritena kogu aeg samas vahekorras). Maatriksbilanss kirjeldab toodangu liikumist erinevate harude vahel. Maatriksiblansi koostamisel on võimalik kirjeldada seoseid ja toodangu liikumist kahel viisil: 1. lähtuvalt tootvast harust - ühe haru toodangut kasutatakse peale lõpptarbimise paljudes teistes harudes tootmisprotsessi sisendina. Kogutoodang jaguneb erinevate harude tarbimiseks ja lõpptoodanguks. Selle seose võib kirja panna üldvõrrandina, 1
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on
sätestatud äriühing (AS, OÜ, tulundusühistu). Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad; või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või kes toodavad rohkem kui kindlaksmääratud toodangu kogus. Põllumajandustootja- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, kaasa arvatud mittepõllumajanduslikud tegevused (metsandus, taluturism). Nad erinevad tootmissuuna, suuruse, juhtimisstruktuuri, ettevõtte eesmärki poolest. 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA Efektiivsusteooria- õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: tegevust, s.o ressursside kasutamist; tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive.
ARVESTUSTEST 7.1 (Turu mittetäiuslikkus. Riigi osa majanduses) 1. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui: a
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d
Uus kasum = 129,5 - 10 = 119,5 Optimaalne lahend säilib kuna muutus jääb lubatud piiridesse! 2. Kui pähklitega ja kookoshelvestega toodete kasumid tõusevad 0,25 -ni, teised jäävad samaks, siis: A) võrreldes esialgse optimaalse lahendiga toodetakse pähklikooke rohkem kui varem; B) võrreldes esialgse optimaalse lahendiga jäävad toodangu mahud ja kasum samaks; C) kasumi suuruseks kujuneb 131,75 . D) ülesanne tuleb uuesti lahendada enne kui otsustada, millised muutused optimaalses lahendis toimuvad. E) mitte ükski nendest. Põhjendus stabiilsuse analüüsi tabeli põhjal: Optimaalne lahend säilib kuna pähklite ja kookoshelveste hindade tõus jääb lubatud piiresse ning muutuste summa on väiksem kui 100%
keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille
mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500
maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M maa Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. NT tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma et sellega kaasneks mõne teise tootmismahu alanemine . NIM ka Pareto efektiivsuseks. Sotsiaalne efektiivsus- on tuletatud suurus. Vaba aeg , mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvesse kui tootmisressurssi . Kaudselt mõõdetavad , mitte otseselt määratavad.
väljund (toodang), milles tuntakse: 1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid. Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas. Põllumaj on kasutusel näitaja töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta. See iseloomustab toodangu töömahukust. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud
d. piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 6 Küsimuse tekst Firma maksimiseerib:: Vali üks: a. turuosaga b. kogukasum c. Kasumi väljundi ühikule d. kogutulu Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist ressursside kombinatsiooni, mille puhul isokulu joon on isokvandi puutujaks, kuna: Vali üks: a. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): Vali üks: a. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu c
suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske d. töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus Küsimus 5 Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: Vali üks: a. kõik ülejäänud variandid on õiged ÕIGE b. kõikidel turgudel üheaegselt hinnad tasakaalustavad nõudluse ja pakkumise VALE c. kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki VALE d. saavutatakse pareto-efektiivsus VALE Küsimus 6 V Ühiskondlikke kaupu pakutakse:
hea kättesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu; tööhõive suurendamine, kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul, kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota; energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda. odavam, kui teised taastuva energia allikad (energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia) Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus; reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas; reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse fluktuatsioonide silumiseks selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub,
Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
· Hinnavõtja üksiktarbija või tootja, kes peab leppima olemasoleva turuhinnaga ning kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. · Homogeenne kaup kaup, mis on alati ühesugune · Piirtulu ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu · Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu · Loomulik monopol- esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma · Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad
vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
niiskust). 3) Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad, väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus) Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal. 4) Erosioon-tuul ja vooluveed põhjustavad mulla ja setete ärakandmist. Kuna kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavaid ja peenemad mineraalosad, siis väheneb mulla viljakus. 5) Ekstensiivne põllumajandus-toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Esineb Lõuna riikides, kus käsitöö osatähtsus on suur ja kasutatakse vähe tehnikat. Intensiivne põllumajandus-toodangu kasv
viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumite lühike iseloomustus (tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral. Tehnilise efektiivsuse sellise määratluse korral ei arvestata sisendite (ka väljundite) hindu. [P (toodangu väärtus) /K (kapital), T (tööjõud), M (maa)] Majanduslik efektiivsus ehk majanduslik tootlikkus on tehnilisest efektiivsusest üldisem mõiste, kusjuures ta on erinevate valikute edukuse mõõt. Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta. Majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Tehniline ja majanduslik tootlikkus on koos käsitletavad kompleksmõiste all tulemuslikkus.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p.
50. Põhivara kasutamise näitajad. Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas. 51. Põhivara efektiivsuse näitajad. põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel).
sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. • muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis olulisuse vahemiku piires kasvavad või kahanevad proportsionaalselt koos toodangu mahu muutumisega. • püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, nad eksisteerivad ka siis, kui toodang (või tegevuste hulk) kõnealusel perioodil on null. KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU Tinglikult püsivad kulud kui Tinglikult püsivad kulud üldistatuna Astmelised püsikulud muutuvate kuludena
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma
kümneks aastaks. Need on kaugemad eesmärgid, kuhu ettevõtja kavatseb oma tootmistegevusega jõuda. Eesmärgiks võib olla näiteks lüpsikarja suurendamine, külvipinna laiendamine või hoopis üleminek ühelt tootmisharult teisele. Taktikaline tasand (koonuse keskosa) määrab plaanid järgnevaks paariks aastaks. Juba sügisel otsustab ettevqtja, millist kultuuri ja kui suurel pinnal järgmisel aastal kasvatada. Samuti kavandab ta karja optimaalse suuruse ja võimalused toodangu realiseerimiseks. Operatiivne tasand (koonuse põhi) see on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid. Enamus ettevqtjatest teab, mida on vaja ühel või teisel päeval ja paljudel neist on olemas ettekujutus oma tegevuse kaugematest eesmärkidest. Planeerimise taktikaline tasand on vahelüliks, et leida võimalikult ökonoomne tee lähimate ja kaugemate eesmärkide vahel. Eelarvete koostamisel rakendatakse kattetulu arvestamise põhimõtet.
annaabi.ee 
