Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töö-ökonoomika 30 valikvastustega test kombineeritud küsimustega 1 ja 2 testist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tootlikkus, bulgaaria, rumeenia, island, töötaja, baasaastal, maksud, luxemburg, bruto, osakaalu, ajanorm, renditulu, töötasu, pension, ettevõtlusest, elukestva, eurostat, paindlikkus, orienteeritus, tööandja, kvalifikatsioon, rahasumma, vabatahtlikud, töövõime, kapitaluurendamine, tükitöö, transver, gini, lähenemine, ajanormi, kriteeriumKüsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,0
umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult 10. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 11. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a
sisseseadele ning uusehitustele; kodamajapidamiste kulutused uuselamuehitustele; muutused ettevõtete kaubavarudes) 17. SKP deflaator on Paasche hinnaindeks, mis kasutab muutuvat ostukorvi 18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust
d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga; · SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit;
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda valmistatud lõpp toodete ja -teenuste vtitirtus turuhinnad. Õige 12
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. EKSAMIL : St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: tootmisressursside hinnad; tehnoloogia tase; tootjate ootused; tootjate arv; maksud. Kõverate kujunemine ja põhimõte 2.3 Turu tasakaalu joonis Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
Mare Randveer, TTÜ PAKKUMINE: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus) PAKUTAV KOGUS kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa PAKUTAV KOGUS ja HIND on VÕRDELISELT SEOTUD PAKKUMISE MÕJURID 1. tehnoloogia tase 2. vajalike ressursside hinnad 3. alternatiivkaupade hinnad 4. tootjate ootused 5. tootjate arv 6. maksud ja subsiidiumid NB!!! PAKUTAVA KOGUSE muutus kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Seda põhjustab hüvise hinna muutus PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus TURU ÜLEJÄÄK: suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse TASAKAALUHIND: hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad TASAKAALUKOGUS: nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
Tootmisfunktsioon-tootmisisendite (määrab ära tootmistehnoloogia) ja tootmismahu seos. Selle abil on võimalik leida MP- teguri piirtoodang. Piirtoodang MP- näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed. Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis efekti ei ole. Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Suured ettevõtted ja tasub tootmist suurendada
5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2) ja 3) punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1)Vasakult paremale allapoole langev
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
Joonisel 1 kajastab tulude voogu joonise alumine osa. Tulude voo baasil arvutatakse SKP väärtust kahel erineval meetodil: sissetulekute meetodil ja tootmismeetodil. Kuna SKP mõõdab toodetud toodete ja teenuste turuväärtust, siis üks võimalus selline väärtus leida on liita kokku kõik tootmisprotsessis tekkivad tulud: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud (2) Valemis (2) näidatakse, et suurema osa lisandväärtusest moodustavad kulutused tootmistegurite ostmiseks. Teiselt poolt on need kulud tootmistegurite müüjate jaoks tulud. Seetõttu nimetataksegi seda meetodit tulumeetodiks. Kuid lisaks tuludele on võrrandis (3) ka amortisatsioon ja kaudsed maksud. Miks? SKP arvutamisel on eesmärgiks leida väärtus, mida firmad on toodetud kaupadele ja teenustele lisanud.
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks
suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). immigratsioon — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
· hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I · imikusurm -- kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. · immigrant -- isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). · immigratsioon -- isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. · impordikvoot teatud kauba lubatud impordi maht aastas
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja.
6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia Holland Kreeka Iirimaa Taani
6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav
Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.
LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil
54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h
muutumise protsess) --- Noorsootöö lähtekoht - suhtumine Laissez faire ja patriarhaalne suhtumine perekonda Riiklik paternalism ja lastekaitse tähtsustamine Sünniperekonna ja vanemate õiguste kaitse Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991) ---- Noorsootöö sihtgrupid: Noored EL-s 15-24 a. (Eestis 7-26.a.) Sünnist-25/30 a. (austria, belgia, saksamaa, soome) Algkoolist- 25 a. (iirimaa, holland, lux) 11/13-25 a. (prantsusmaa, island, norra, inglismaa) Põhikooli lõpetamisest –25/30 a. (hispaania, kreeka, portugal, rootsi) Eesmärgid: Mitteformaalne haridus (eelduseks juurdepääs spordirajatistele, kultuuriobjektidele jne) Initsiatiivikuse, loovuse, ettevõtlikkuse arendamine Sotsiaalne haaratus Osalus Mobiilsus Tööhõive Juhtimine: Regionaalne ja kohalik tasand Põhjamaades – politika vastutust kannab rahvas (mtü-d). Riik sekkub siis, kui mtü-d võimetud asju korraldama
annaabi.ee 
