Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TOMAT taimekaitse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tomat, kasvuhoone, ?tomat, viljad, viirus, lehetäid, taimekaitse, kasvuhoones, õhuniiskus, mädanik, seen, seeme, õuna, ruugehallitus, sorte, seemet, puhastada, viirushaiguse, vastsed, kollased, katmikalal, helelaiksus, pruunid, taimeosad, targu, kasvutingimused, järgimine, desinfitseerimine, leherootsud, valmikud, vilju, seenhaigused, pruunmädanikTaimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemili
Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink)
saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid näiteks repellendid, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimisvedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. Atraktandid on aga repellendide vastandid, need on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma kindel lõhn, mis meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda.
sugu- ja toiduatraktandid); · Feromoonid bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist (nt. sugu-, kogunemis-, häire- ja jäljeferomoonid); · Repellendid on keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet; 5. Taimedest valmistatud pritsimisvedelikud, mida kasutatakse kahjurite vastu nt. küüslauk, sibul, võilill, tomat, nõges jne. Keemiline tõrje - Keemilist tõrjet kasutatakse siis, kui ükski teine tõrje ei toimi. Pestitsiidid - putukate tõrje. Herbitsiit - umbrohutõrje Fungitsiidid seenhaiguste tõrjevahendid. 6 Insektitsiidid putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kasutatakse seda mõistet aga kõikide loomse päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetusena;
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab ka
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helm
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje.................................................................................................. 10 6. Sojaoa tervislik mõju in
Suguferomoone kasutatakse feromoonpreparaatides koos püünistega, et püüda loodusest välja isased putukad ja tekitada nende vaakum. Feromoonpüünised on kasutust leidnud näiteks hernemähkuri tõrjel. *Repellendid keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimis-vedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne. 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted · Seemnete puhastamine ja sorteerimine hoitakse ära umbrohuseemnete levik külvisega. Oluline on vältida võõrumbrohtude sissetoomist ja levitamist külvisega kuna nad on raskemini tõrjutavad ja võivad olla ka konkurentsivõimelisemad kui kohalikud liigid. · Optimaalne külvisenormi, mis surub alla umbrohtumust. Pole liiga tihe, mis soodustab taimehaiguste teket. · Õige külvi aeg
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad
Täielikud vastused kõigile taimekasvatuse eksamiks vaja minevatele kordamisküsimustele.
Kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks. Köögivilja külvikorrad Vastavalt sellele kui suur on toitainete tarbimine saame külvikorrad köögiviljade puhul paika panna. Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik
Ilupuude hooldusjuhend
kõik vajalik materjal aineks taimekasvatus
taimerühmade jaotus (lehtpuud, okaspuud, lehtpõõsad) [...] HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas “marjas” on kaks luuseemet. Vilju peetakse natuke mürgiseks (Sander, 2010). [....] Hooldus Hariliku lumimarja lõigatakse suvel, kohe peale õitsemist. Sügiseks arenevad tugevad oksad uute õitepungadega. Harvendatakse varakevadel 2-3 aasta tagant või ainult liiga tihedaks muutunud põõsaid. Õitsevad rikkalikult aastaid ka ilma lõikamata (Kärner ja KO). Põõsas talub hästi pügamist, kuid vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas õitseb ja viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 4–5 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). [....]
Ilutaimede hooldusjuhend
ja vastused
see on bioloogia õpiku kokkuvõte
Eesti metsad
Evelin Saarva konspekt.Metsa kasvukoha tüübid
loengukonspekt teemal: Öko ja keskkonnakaitse. Konspektis on palju kasulikke mõisteid.
Kogu gümnaasiumi bioloogia üldkonspekt
Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse (maastikukaitse- ja hoolduse) baka komplekseksami küsimused ja vastused. Küsimused pärit kodulehelt. Eksam sooritatud A-le.
Logistika õpik
annaabi.ee 
