1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5
Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale
d. talude päritav kasutamisõigus c.kodukariõigus e. õigus kaevata mõisniku peale lisaks muudele koormistele pearahamaks Kaubandus Teraviljaeksport Teraviljaeksport Teraviljaeksport Narva kaubanduse õitseaeg Tollipiir Venemaa Tollipiir kaotatakse Väliskaubandus koondub sisekubermangudega välismaalaste kätte Konkurendiks Peterburi Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg...
Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära,
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi
Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine
ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada. 1. Nimetage kaks Balti erikorra tunnust. 2. Kas Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga või Venemaaga? Valige enda arvates õige väide ja põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. 1. Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. 2. Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga. Balti erikord võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu.
ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid. Taoline pugemis viis andis aadlikele poliitilisi ning majanduslikke eesõigusi. Samuti kaitses see neid väljast saabunud uustulnukate eest.
Prantsusmaa vahel? Millisest ideest lähtus Pan-Germani Liit Saksa keelt kõnelevad inimesed tuli oma tegevuses? Kuidas mõjutas see koondada ühte riiki. Hitler viis seda ideoloogia Saksamaa ja maailma ajalugu poliitikat ellu ja vallutas mitmeid riike. 20.sajandil? Nimeta maailmakuulsaid Henrik Ibsen, Knut Hamsun, August Skandinaaviamaade kirjanikke! Strindberg. Miks võime öelda, et Soome jaoks oli Oma raha ja tollipiir, polnud kuulumine Vene Impeeriumi koosseisu sõjaväekohustust, umbes 100 aastat ei kasulik? osaletud üheski sõjas. Miks nimetati Balkani poolsaart Rahvuste ja uskude vahelised vastuolud, Euroopa ,,püssirohutünniks"? riik oli poliitiliselt ebastabiilne. Milliseid olulisi muudatusi viis ellu Pakkus välja rahuplaani sõja president Willson USA-s? lõpetamiseks. Milles seisnes 17
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765
1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli
Tähtsamad olid Eesti- ja Liivimaa oma, üks keskusega Tallinnas, teine Riias. Rüütelkonda ei kuulund mitte kõik aadlikud ega aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev , kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liimeil. Nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd igal rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian von Roseni ajal. Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada
• Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks
Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid
a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti
Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik, sest tänu sellele jäi ära Eesti ala venestamine, mis omakorda tähendab seda, et säilis siinne
Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi
Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid
Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks muutunud nad said tagasi suurema osa oma endistest valdustest ning ka suurema võimu, kuna venelased ise tegelesid kohalike asjaajamistega äärmiselt vähe.
Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED:
kohtuvõim lahususe põhimõte Kuulsamad lossid Prantsumaa:Versailles, Louvre (Pariisis), Saksamaa:Sanssouci (Potsdam/Berliin) Venemaa.Talvepalee( ehk Ermitaaz Peterburis) Austria:Schönbrunn (Viin) Eesti:Kadrioru loss Põhjasõjas osalenud riigid Venemaa,Rootsi,Saksi-Poola,Taani Balti erikorra iseloomulikud 1.ametikeeleks saksa keel, 2.luteri usk, 3.tollipiir jooned (18.-19.saj.) Venemaaga, 4.säilisid endised saksa seadused Pärast Viini kongressi 1.legitiimsus (vanad valitsejad tagasi) valitsenud reaktsiooni 2.tasakaal (ükski riik ei tohi muutuda liiga tugevaks) põhimõtted (Metternichi 3.julgeolek (eraldada Prantsusmaa teistest vaheriikidega süsteem) (nt.Madalmaade kuningriik,et ,,pahad" ideed ei leviks) Arvestustöö tuleb: 8b-24.5. 8a-25.5
nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna.Püüdis Balti erkorda kaotada
Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone)
Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, millega muudeti Balti provintside valitsemine sarnaseks Venemaa omaga. Kaotati tollipiir Eesti-Liivimaa ja Venemaa vahel. Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle
ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada Vana-Liivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120-140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1) asjaajamine kuluks jäi saksa keel 2) usk luteri 3) tollipiir Venemaaga jäi püsima 4) Baltisaksa mõisnike õigused jäid püsima
Läti valitsusele ei olnud Eesti seisukohad vastuvõetavad ja lätlased otsustasid veebruari lõpul piirikomisjoni töö lõpetada. Ähvardati ka sõja alustamisega. 12. märtsil saatis kindral J. Laidoner diviisiülematele telegrammi, milles olid järgmised juhtnöörid: 1. Jääda rahulikuks 2. Meie ei karda sõda, aga meie ei taha sõda 3. Oleme seisukohal, et piiriküsimus tuleb lahendada rahulikul teel 4. Meie ajutine tollipiir on sisseseatud meie rahvusvahelisel piiril ja kohati vaidluse all oleval maaribal ja sellele liinile jäävad meie sõjaväed kuni piir Eesti ja Läti Vabariigi vahel saab lõplikult kindlaks määratud Tegelikult ei olnud Läti valitsus ja sõjavägede ülemjuhatus nii sõjakalt meelestatud kui välja lasti paista. Lõpuks lepiti pärast läbirääkimisi kokku, et piirijoone määrab kindlaks erikomisjon, mille eesotsas seisab erapooletu Briti alam
Jüriöö ülestõus 1343-45, ülestõus tekkis kuna eestlased tahtsid oma olukorda parandada ja Taani plaanis oma valdused Saksa ordule müüa. Ülestõus sai alguse Harjumaalt. Ülestõusu käigus jäid eestlased ilma oma eliidist ja nende koormisi tõsteti kuna sakslased hakkasid rohkem mõisasid rajama. Balti erikord Aadlite poolehoiu võitmiseks ei piiratud nende õigusi. Jäeti alles senised seadused ja maksekorraldus. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja tollipiir. Omavalitsust teostasid endiselt rüütelkonnad ja linnades raad. 2) Rahulepingud Jam Zapolski Sõlmiti 1582 Vene ja Poola vahel. Poola sai Liivimaa endale. Pljussa Sõlmiti 1583 Vene ja Rootsi vahel. Rootsi sai Põhja-Eesti endale. Altmargi Sõlmiti 1629 Rootsi ja Poola vahel. Kogu mandri Eesti läks Rootsile. Brömsebro Sõlmiti 1645 Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai kogu Eesti endale. Uusikaupunki Sõlmiti 1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja
vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid.
raha riigikassasse saada. See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt. · 1802 1804: talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal. · 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne)
privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle. 1721 Balti erikord. saaremaal 30% aadlike Lisaks eraldas siinne erikord selle maadest, Liivimaal 4/5, seal poolest venemaad ennast, et siin ajati kõige rohkem, sest Johann, asju saksa keeles, oli luteri usk, Reinhold Patkul hakkas selle tollipiir. Säilisid eelised riigistamise vastu mässama. sisserännanute ees, pääs lääne euroopaga suhtlema. Pärast rüütelkondade ja maanõunike laialisaatmist anti mõisnikele üle maa võrdsed õigused. Rüütelkonna tähtus
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord
selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees
Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev.
Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali.
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e
oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p)
Läti olukorda parandada Talupojad said õiguse vallasvarale, mõisakoormisi normeeriti ning püüti vastavusse viia reaalsusega, piirati kodukariõigust (karistamine, peks) Määruse probleemiks oli kontrollmehhanismide puudumine, neid ei rakendatud piisavalt. 1783- kehtestatakse asehalduskord Rüütelkonnad kaotasid oma võimu, võim läheb asehalduri kätte, kelleks osutub Brown isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem. Pearahamaks oli maks, mis võeti iga täiskasvanud mees hinge pealt, hakati läbi viima rahvaloendusi. Linnades purustati keskaegne kord. Raad kõrvaldati, linnavõim koondus linnatuuma e. linnavolinike kätte. Kaotati tsunftid, muudeti Balti kubermangude haldussüsteemi. Tekib 2 uut linna ning 3 uut maakonda. Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn
Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 17301740.a hakati koostama aadlimatrikleid ehk nimekirju
( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu
2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir 3.Jäi kohalik võim 4.Saksa aadlike privileegid 5.Seadused jäävad kehtima 6.Sama maksukorraldus 7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. 2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali 3.Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e
( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine
Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad. · Maapäevade rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused. · Kehtima jäid luteri usk ja saksa keel. · Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel. · Toimis restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. c. Hinnang: · Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel. · Balti erikord pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, säilitas kohaliku eripära. · Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist. 4. Vene võimu kindlustamine baltikumis Katariina II asehalduskord Baltikumi uus halduskorraldus 1783-1796 Vene riigi
· Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud. Aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli Maapäev. Rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. · Balti kubermange eraldas Venemaast tollipiir ja siin kehtis rubla kõrval ka taaler. Kõiki eelpool mainitud kokku ongi Balti eriolukord. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon Balti mõisnikel oli piiramatu võim oma talupoegade üle. 1739. aastal vastas Rosen keisrikojale, et Liivimaa talupojad kuuluvad ihu ja hingega mõisnikele, ning seetõttu kuuluvad mõisnikele ka talupoegade vara. 18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest. Keisrinnad kes valitsesid 18. Sajandil
Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. Eestimaal võisid vaid immatrikuleeritud aadlikud omada rüütlimõisaid ja osaleda maapäeval. Kirik läks rüütelkondade kontrolli alla. Baltisakslased olid mõjukad Peterburi õukonnas. Suur osa Vene ohvitseridest olid sakslased. Vastutasuks oli baltisaksa aadel täiesti tsaaritruu.
provintsid vahivad nagu `hundid metsa poole' 1764 suur ringseis mööda eesti ja liivimaad (tartus katariina maja) venemaa pole valmis muudatusteks, mis ta teha tahab tahab kaotada pärisorjuse? mõisnikud pidid talupõegadele mõndagi jagama, et tööriist ära ei sureks, pärisorjuseta poleks talupojad saanud sellele loota, et mõisnik neid toidab jne "vallutatuil ei tohi olla suuremaid õigusi vallutajaist" 1782 kaotatakse tollipiir et vähendada eesti ja venemaa erisusi et ei saaks eesti oma postisiooni kindlustada 1783 mõisal pärusemandiks + pearahamaks ordumeister andnud armukirja valitseja ei saa lääni tagasi minna ametikult fikseeritud kinnitus BS aadlikud said sellega kindlust juurde Asehalduskord 1783-1796 kubermangureformi laiendatakse 1783 läänemere provintsidesse mujal kehtis varasemalt aadlike positsiooni kärbitakse eesti
annaabi.ee 
