Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürkloomade toksiinid meditsiinis (0)

1 Hindamata
Punktid

Raviv hammustus
OTTO KARL NÄRSKA
Miks?
 Meie maailmas on meie kõrval alati eksisteerinud loomad ja iga 
loomal on miljonite aastate jooksul välja kujunenud mingisugused 
eluspüsimise meetodid. Olgu siis nendeks kaitsevärvused, kiired 
jalad või mõni muu asi, et oma vaenlastest parem olla. Aga vast 
kõige erilisem  toksiin  ehk mürk
 Loomadel kes eritavad toksiini on tavaliselt mingi  moodus  kuidas 
seda vaenlase keha sisse saada. Olgu siis selleks mürgised 
hambad või  piisab  ka ainult puudutamisest.
 Aga need toksiinie, mida kasutavad loomad tapmiseks, on 
võimaik ka meie huvides ära kasutada. Näiteks kui muudame 
toksiinis olevaid proteiine on võimalik teha ravimeid nt kasvajate 
ja muude väga ohtlike haiguste vastu
Maailma mürgisemad loomad
Pisi- puukonn
Maailma mürgisem konn
India Taipan 
Maailma mürgisem  madu
Brasiilia Rändämblik
Maailma mürgisem ämblik
Synanceia Verrucosa
Maailma mürgisem kala
Mis on toksiin?
 toksiin (toxinum) on 
bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud
 mürgine aine.
 Toksiini kasutavad organismid enesekaitseks.
  Toksiine  saab liigtada kolmeks:
 1.Hemotoksiline-Kahjustab vereringet
 2.Neurotoksline-Kahjustab närvirakke (enamik mürkmaod)
 3.Tsütotoksiline-Hävitab ja kahjustab rakke
  https://www.youtube.com/watch?annotation_id
=annotation_3841208353&feature=iv&src_vid
=4WvnjCkLbvY&v=VY3Sd1edc8o
Mürkide  uurimine
 Kokku on meie planeedil hinnanguliselt 100 000 mürgist 
loomaliiki
 Hinnanguliselt 20 000 000 toksiini
 Teadusele on  nendest  tuntud ainult 10 000
 Põhjalikult on uuritud 1000 toksiini
MÜRGISAADUSED
 ÄMBLIKUD- Teadlased on ledinud, et äblike toksiinis leidub 
proteiini millega saab leevendada lihaselist düstooniat ja 
Tarantulate toksiinis on leitud aineid mis töötavad kui 
valuvaigistid
 SADAJALGSED-Nende toksiinis leiduvate ainetega on võimalik 
leevendada valu.
 SKORPIONID-Skorpionide toksiin suudab ka leevendada valu. 
Lisaks sellele leiti 2010. aastal tehtud  uuringus , et skorpionide 
toksiin võib aidata ravida ka ajukasvajaid.
  MAOD -Madude toksiiniga on võimalik ära hoida kasvajaid. On 
avastatud, et kesknärvisõsteemi mõjutav toksiin, mida mõned 
maod eritavad, võimaldab ravida Alzheimeri tõbe  ja ennetada 
insulti.
 VIDEO
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Miks?
  • Maailma mürgisemad loomad
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Mis on toksiin?
  • Slide 8
  • Mürkide uurimine
  • MÜRGISAADUSED
  • Slide 11
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Mürkloomade toksiinid meditsiinis #1 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #2 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #3 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #4 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #5 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #6 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #7 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #8 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #9 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #10 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #11 Mürkloomade toksiinid meditsiinis #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ottokarl28 Õppematerjali autor
Räägib mis on toksiinid ja kuidas saab kasutada erinevate loomade toksiine kasutada meditsiinis.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun