Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, peensool, seedekulgla, meso, toitaine, vitamiin, seeditav, jämesool, signaalid, imendumine, ensüüm, peensooles, toidumass, sapi, rasvad, seedesüsteem, pankrease, soolde, vereringe, leptiin, evolutsioon, toitained, süsivesikud, vitamiinid, seedimise, taimetoit, õlu, neel, sülje, magu, proteolüüs, piimavalgu, niudesool, jämesooles, ioonid1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit
● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge
Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu
Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre,
lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest
Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või
kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes) Diffundeeruvad keemilised signaalid kasutatakse: Parakriinne signalisatsioon – some are local mediators
Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres. Veel tugevam kui hapniku vaegus veres on süsihappegaasi liigne hulk veres. Süsihappegaasi suure sisalduse tõttu tõuseb hingamise kiirus/sagedus. Hingamisekeskust mõjutavad ka lihase ja liigese propriretseptoritelt tulevad signaalid (kehalisel tegevusel). 25. Hingamise muutused kehalisel tööl. Hapnikuvõlg. Lihaste tegevuseks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Lihastegevusega kaasneb alati hapniku tarbimise kasv. Isegi kergel tööl tõuseb hapniku tarbimine puhkeolekuga võrreldes 2-3 korda. Raskel kehalisel tööl võib hapniku tarbimine aga kasvada üle 20-30 korra. Töötamisel muutub suhe erinevate organite poolt kasutatava hapniku hulgas, mis peegeldab
Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. 2. TÖÖ SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid.
) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid.
toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik lõhustamine lõplik lõhustamine toimub aga peensoole enda ensüümide toimel. Need on laktaas, sahhariid… Toidu kiudainetes sisalduvad polüsahhariidid, aga lõhustatakse jämesoole bakterite ensüümide poolt. Monososahhariidide imendumine toimub peensooles, imenduvad verre (glükoos, galaktoos, fruktoos - need on monosahhariidid). Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes 1 endis ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, osa energiat aga kulub keha temperatuuri
Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid.
Niatsiin-Niatsiin on üldnimetus vesilahustuvate vitamiinsete nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta. Suhteliselt püsiv kuumutamise,valguse,õhu, hapete ja aluste suhtes.Niatsiiin on vaja närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. Pantoteenhape-Termostabiilne üõhend. Annab naatriumsooli ja kaltsiumsooli (Ca-pantotenaat).Vajalik süsivesikute, aminohapete,lipiidide, hukleiinhapete metabolismi esüümide tööks. Püridoksiin-laguneb valguse käes. Kobalamiinid-Vähesel määral sinteesib vitamiin B12 jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Foolhape-Laguneb valguse toimel ja kuumutamisel ning on vesilahustuv Kobalamiinid-sünteesib vitamiin jämesoole mokrofloora,kui selle imendumine on tühine. Sisaldavad vaid loomsed produktid. C(askorbiinhape)-on antiskorbuutne vesilahusuv ühend. Redutseerivate omadustega üsna tugev hape, mille bioaktiivsus kaob kuumutamisel, hapniku ja valguse toimel.Inimkehas on 2...5g vitamiin C.Rohkesti on
Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu
Verevoolu reguleerimine: silelihaskihile veresoonte seintes on omane teatud toonus, ehk pinge. Muutused lihastoonuses muudavad veresoone läbimõõtu ja seeläbi voolutakistust. Kui toonus suureneb, siis veresoon aheneb ja voolutakistus suureneb. Veresoone seina toonust kontrollivad sisemised ja välimised faktorid. Sisemised faktorid: Silelihase reaktsioon venitusele, temperatuurile, kudedest vabanevatele keemilistele faktoritele. Välimised faktorid: autonoomne närvisüsteem, hormoonide signaalid. Sisemised faktorid Rõhu suurenemisele vastab silelihas reflektoorselt kontsaktsiooniga. Takistust suurendatakse ning voolukiirus aeglustub. 12 Metavoolne hüpereemia: rakkudest vabanevatel ainevahetusjääkidel (Co2, piimhape) on silelihast lõõgastav toime, ehk verevool kiireneb. Välimised faktorid
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
· luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus · kollane luuüdi peamiselt rasv · punane luuüdi retikulaarne Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema. Lapseeas: kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv.
signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid ·Peptiidhormoonid ·Katehhoolamiinid Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. ·Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. ·Enterokromatiinrakud asuvad difuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases (kõhunäärmes). ·Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Hüpotalamus(HT)
teguritega. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.
annaabi.ee 
