3 Tervislik toitumine Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule,
Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte energiliseks, see on puhas rämps, aga samas ei saa keegi sinna midagi parata, kui puhvetis lihtsalt pole midagi muud müüa. Ma saan aru et kool tahab puhveti pealt kasumit saada ja selline kaup nagu seal praegu on, tõmbab väikeseid ostma, aga nad siiski ei mõtle meie tervisele. Õnneks on meie
See nihe on oluliselt halvendanud ka meie tervist. Oluline tasakaalustatud toidu juures on mõõdukus. See tähendab, et vajame küll lipiide (toidurasvu) ja suhkrut, kuid vähemal hulgal, kui seda himustame. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 12) Enamlevinud tervisliku toitumisealustalad on järgmised: 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt
kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu. 7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12
toidukordade vahel. Toitumise regulaarsuse eeldab korrapärast söömist ehk kindlastel kellaaegadel. JÄTA MEELDE: · Päevamenüü peab koosnema kolmest kuni viiest söögikorrast. · Päevamenüü peab sisaldama rohkesti värskeid puu-ja köögivilju. · Kolme põhisöögikorda peab kindlasti kuuluma kartul, makaronid, riis või tatar. · Päevamenüüsse peab kuuluma vähemalt kolm kuni viis täisteratoodet. · Päevamenüü peab sisaldama vähemalt pool liitrit erinevaid piimatooteid. · Suhkur ja soola tarbimine viia miinimumini. · Suurendada kehalist aktiivsust. 1.3 Mitu söögikorda päevas? Mõned inimesed söövad sisuliselt kogu päeva, teised seevastu ainult paar korda päevas. Aga need mõlemad teevad valesti. Miks? Sest pidevalt sööjad inimesed sunnivad oma magu puhkuseta töötama, aga mittepuhanud magu ei suuda kaua tervena püsida. Samas need kes, paar korda päevas söövad tarbivad tavaliselt korraga suure hulka toitu, mis tekitab mao
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu ja tema tervise alus. Mida sisaldab tervislik toit? Et tervislikult süüa, peab toidus olema piisavalt kõiki põhitoitaineid ning vitamiine ja mineraalaineid. Toit peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud(erinevate toitainete õige suhe), mõõdukas(süüa vastavalt kulutamisele) ja mis kõige tähtsam toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas). Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb
suhkur ise ning selliste toodete "tervislikkus" seisneb vaid vähemas hulgas kalorites. Teine ohugrupp on vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse light-märgistust - kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda
kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad, nid, jahu, kruubid, manna, riis salatikastmed, majonees, purgisupid Suurenda kaaliumi ja kaltsiumi hulka toidus Naised vajavad 3,1 grammi, mehed 3,5 grammi kaaliumi päevas.
Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatooted Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks
Juhul, kui on tegemist väga aktiivse inimesega, sportlase või raske füüsilise tööga, võib kordajaks olla isegi 2,0-2,2 (Toitumissoovitused). Energia vajadusest arvutatakse edasi, kui palju on vaja erinevaid toitaineid nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Uurimuste järgi peetakse sobivaks vahekorraks 55-60% (suhkur 10%), rasvad 25-30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök. Tähtis on arvutamise juures teada ka toitainete energeetilisi väärtusi. Energeetilised väärtused 1 grammi toitaine kohta: süsivesikud 4,1 kcal; rasvad 9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused).
Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1). Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul, leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee)
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS........................................................................
Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka,
Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga. Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid. Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid ei ole tervislik ja tavaliselt lühiajaline. Kuna kehakaalu langetamine on individuaalne, tuleb seda arutada koos perearstiga. Omal käel on soovitatav Erikul 11 nädalaga kaalu langetada kuni 10 kg ja saavutada ideaal kehamassiindeks 24 ning ideaalkaal 78 kg. Kehakaalu langetamine 10% vähendab 30% võrra siseelundite ümbruses olevat rasvkude. Tervislik kehakaalualandamine on 0,5-1 kg nädalas. See tähendaks ka seda, et praeguse kaalu
toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne. Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetest eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4
ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid. Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme. Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps. Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti
magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. magustoite valmistati ,,linnumagusa" (mee) abil, mida toodi esialgselt metsast. Mesi oli talurahvale tähtis toiduaine ja üks tõhusamaid arstirohtusid. [] 20 Tavaliseks muutus ka kohvijoomine. Kuni XX sajandi alguseni oli kohvi tarvitamine peaaegu tundmatu. Kohv oli külaliste tarvis, kuigi vahel keedeti ka pühapäeva hommikul oma pere tarvis. [] Muutusid ka päevased söögiajad. Õhtune peamine söögiaeg toodi nüüd lõunale. Tavaks sai lõunaks keeta korralik soe toit. Suvel ja sügisel söödi varahommikuti oodet. Ka talvel söödi nüüd kahe korra asemel kolm korda. Süüa tehti nüüd tihedamini. [] Üha enam hakati toidukaupa ostma poest. Vähenes kodune silgusoolamine. Silkude ja soolaheeringate ostmine suurenes. Aedadesse toodi uusi aed- ja puuviljasorte (nt tomat).
korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, sellega hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao
nägu. Kassiga on hoopis teised lood. Ta soovib küll natuke, et temaga tegeletakse kuid kindlasti tal pole niisuurt vajadust inimeste läheduses olla kui koeral. Kui inimene elab korteris ja on tööinimene, siis talle sobiks pigem kass kui koer. Koerad tunnevad end väga üksildaselt kohe ja suurem probleem on koeraga väljaskäimisel. Ronniga tuleb vähemalt 4 korda päevas õues käia. Tööpäevadel pole keegi kodus, siis ta viiakse hommikul õuue ja esimene inimene tuleb alles koju kolmest või neljast, siis peab kohe koeraga välja minema ja mõlemat kindlasti toitma. Mõlemal loomal on oma spetsiaalsed toidud, mida nad ainult peavad sööma(autor). 20 8.Uurimustöö kasside kohta Kassid on ühed tähtsamad koduloomad keda kodustatakse. Paljud inimesed küll arvavad, et nad hoolitsevad oma kassikese eest hästi kuid usun, et sellest jääb niimõndagi puudu, mida tegelikult
aktiivses tööeas olevatele inimestele ja pensionäridele. Kuigi allpool toodud soovitused kehtivad kõigi jaoks, toonitaksime siiski erinevatele gruppidele teatud aspekte eriti. Lapseeas pannakse alus hilisemas elus toimivatele toitumisharjumustele, järelikult soodustab järjepidev leiva söömine ka selle positiivse toitumisharjumuse kinnistumist. Soovitused kooliõpilastele: Leib on hea liitsüsivesikute allikas. Hommikul söödud leivaviilud kindlustavad veresuhkru stabiilse nivoo püsimise pika aja jooksul. Arvestades ka seda, et aju energeetilised vajadused kaetakse peamiselt glükoosi arvelt, on leivasöömine õpilase vaimse töövõime realiseerimiseks väga vajalik. Leivast saab õpilase organism väga kaaluka koguse B-rühma vitamiine, mis on samuti vajalikud tema ainevahetuse ja närvisüsteemi häireteta toimeks. Soovitused aktiivses tööeas inimestele: Leivas rikkalikult erinevaid mineraalühendeid
äriideedest. Äriidee Kliendid Tooted/teenused Teeninduse Imago Näited korraldus (mulje, mille jätab teistele) Hotelli- Hotelli kliendid, -Hommikusöök, -Buffet-lauast Hotelli restoran konverentsidest -lõunamenüü, hommikusöök, Radisson osavõtjad, -á la carte -osaline SAS restoran. ärilõunate menüü, teenindus .............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö
Santorini ja ahvatles Avo lennuki peale. "Meile mõlemale tundus, et niisuguste majadega koht tuleb ikka oma silmaga üle vaadata," ütleb Kärt. Ja nii lihtsalt see kõlabki. Olles enamiku inimeste jaoks ületamatult keeruline. Viimasest reisist etteteatamiseks jäi Seppelitel pool päeva. Avo, kellele meeldib varahommikuti büroos joonestamas käia, leidis internetist ülisoodsa Kreeka-reisi, ja Kärt, kes oli hommikul Henri (5) lasteaeda viinud, ei saanudki talle enam õhtul ise järele minna. Siis olid nad juba teel seikluse poole. Just seikluse, sest igal rännakul näevad või kogevad Avo ning Kärt midagi niisugust, mis mõjub nagu vaktsiin abi- ja argielutüdimuse vastu. Kui lahku läheme, siirdub Kärt matkaklubi asutamiskoosolekule ja Avo bridzhi mängima. Tsiviliseeritud ajaveetmise vormid mõlemad. Ega telki Budapesti peatänava äärde enam ikka ei püstitaks? "Aga telki
Ma tegelen sellega, et õpetada inimestele kuidas olla terve. Ma müün tervist. Ma isiklikult tahan, et kõik teeniksid head raha. Tuleb meeles pidada, kui sul pole tervist, pole sul millega seda raha nautida. Mis on lämmastikmonooksiid, mida ta teeb? Mina nimetan lämmastikmonooksiidi elu molekuliks, sest ilma lämmastikmonooksiidita ei 1 saa elu olemas olla. Lämmastikmonooksiid on seotud keha iga funktsiooniga. Täna hommikul oli arstidele kahetunnine loeng. Terves maailmas on lämmastikmonooksiidi molekul kõige läbiuuritum molekul. Enamikul arstidel on lämmastikmonooksiidist mingisugune ettekujutus olemas, aga nad ei tea mida lämmastikmonooksiid annab, kuna enamikul arstidel on väljaõpe haiguste ravimiseks. Hiinas makstakse arstidele niikaua, kui nende patsiendid on terved. Kui patsient haigeks jääb, siis arst raha ei saa. Eks ole see päris hea süsteem?
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
ANN Felix, sa oled ära keeranud. FELIX Armastus teeb lolliks. 3 Ann tuleb kohvitassiga tagasi. ANN Miks sa üldse siin magasid? FELIX Sind ootasin. ANN Mind ei ole vaja oodata. Ma tulen siis kui tulen. FELIX Varem olid sa kodus. ANN Siis olid lapsed. FELIX Nüüd olen mina... ANN Felix, kell on kuus hommikul. Kas me ei võiks lihtsalt kohvi juua? FELIX Ma ei joo hommikuti kohvi. ANN Joo siis teed. Veel parem kui rahustavat teed. Felix läheb kööki teed tegema. Ann võtab endalt seljast kleidi, jalast kingad ja nõjatub väsimusest diivanile. FELIX Kus sa käisid, kui küsida tohib? ANN Ühel vastuvõtul. FELIX Ja kellega? ANN Kareeniga. FELIX Jälle. ANN Kutse oli ju kahele. FELIX Ja edasi...
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Kui hulluks lähen , võtan sinu küll kaasa ! Vabal ajal olen normaalne, aga vaba aega mul kahjuks ei ole. Ma ei käitu sinu pilli järgi, kuna sinu pill on häälest ära I rock , you suck. It's end of the story Mitu korda ma pean vett tõmbama, et sa ära kaoksid ? Hommikul ärgates leidsin padja pealt kirja."Kallis ... sõitsin ära, sinu katus." Kõigepealt saa lutt suust ja siis tule minuga mölisema! Kõik mis ei tapa, teeb vigaseks. Ma olen vormis. Ümmargune on ka vorm. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Põrka pannile pelmeen!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
