August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kaktused toidulaual Referaat Koostaja:Aiki Urm 9.b klass Juhendaja: Kristi Saksniit Viljandimaa 2018 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus...
· Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt isheemia tekkimise ohtu. · Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks, mille tõttu võib tekkida infarkt või insult. · On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel. · Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64% glükogeeni ja ei sisalda liigselt rasva. · Kaloreid saab kalast 4-5 korda vähem, kui loomade lihast. · Kala sobib väga hästi dieettoiduks. Kala eesti noorte toidulaual · ¾ Eesti noortest söövad kala vähemalt korra kuus. · Väga noored söövad rohkem kalapulki ja burgereid. · Väga palju süüakse ka forelli ja lõhet, mida peetakse väga headeks toidukaladeks. · Kalakonserve jms. süüakse üsna harva. · Seega enamik noori eelistab odavaid ja lihtsasti valmistatavaid kalapulkasid või burgereid või väga heade kulinaarsete omadustega vääriskalu nagu lõhe ja forell. Kalad Eesti vetes. Kui palju on Eestis kalu?
Valgud meie toidulaual Toidus on meie keha jaoks nii häid kui halbu asju. Keha jaoks on oluline, et toit nõnda öeldes elaks, see tähendab, et ta omaks aktiivseid häid toitaineid. Meie keha ei vaja pelgalt surnud kaloreid, et elus püsida. Neist piisab küll mõneks ajaks, kuid teatud perioodi pärast tekib defitsiit. Defitsiit tähendab, et kehal jääb millestki puudu ja siis algavad hädad. Keha ei ole vaikiv kannataja, tema võtab sõna ning vahest üsna ebameeldivalt. Seega on hästi oluline pakkuda talle kvaliteetset ning mitmekülgset toitu. Viimasel ajal on muutunud populaarseks teema nimega ,,toidu kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekü...
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. K...
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK RUKKILEIB EESTLASTE TOIDULAUAL Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................3 Aganaleib Päästja ikaldusaastatel..................................................3 Leivategu ja küpsetamine.................................................................4 Leib toidulaual.........................
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4
Süsivesikud 48,3 g Kiudained 5,8 g 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest) Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka lisaks aganatele jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti taigna sisse tambitud ohakaid, nõgeseid, varsakapju, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm. 10. Aganaleib esivanemate toidulaual Aganaleib kujunes 16.–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama.
rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida- soomlased, karjalased, soome-ugri rahvad, venelased, valgevenelased ja põhja- ukrainlased 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus. Kiudained, kaloririkas 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest). Jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, marju, tammetõrusid, kanarbikku 10. Aganaleib esivanemate toidulaual. 11. Leivategu kui protsess. 12. Juur. 13. Juuretis 14. Taigen. 15. Küpsetamine. 16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees). 17. Rukkijahu liigid (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, püülijahu). 18. Kliid, nende olulisus. Sisaldavad viljatera idu -ja toiteosakesi; meeldiv maitse.On putrude sees, müslide ja vormiroogade ja isegi pannkookide sees. B- rühma vitamiine sisaldavad ja mineraalsooli 19. Leivatootmise areng. 20. Nõuded rukkileivale
Kuna toitainetel on organismis aga ka muid olulisi funktsioone peale energeetilise rolli, ei ole siiski sugugi tähtsusetu, millises proportsioonis nimetatud ained meie toidus esinevad. Vastupidi, rasvade ja süsivesikute omavaheline vahekord on äärmiselt oluline nii inimese töövõime kui tervise seisukohast. Optimaalne vahekord sportlase ja tavainimese toidus · Eelolevalt tabelilt võis tõdeda, et nii tavainimene kui ka suurte koormustega töötav sportlane peab oma toidulaual kasutama u. 15% valke.Tavainimene peaks süsivesikuid tarbima u. 50% ulatuses, kuna see on hulk mida ta suudab muundada energiaks.Ning rasvu peaks tavainimese toidulaual olema u.35% ulatuses. · Sportlane aga peab süsivesikute arvu suurendama kuskil 65- 70 %-ni, ning seda rasvade arvelt, kuna sellisel juhul suudab ta treenida väga tugevatel koormustel.Sportlased peavad kindlasti toidus leiduvaid energiahulke jälgima selleks, et nende treeningplaan vastaks sellele, milleks
Euroopa siseselt on kohati võimalik rännata isegi viisa- ning passivabalt, sest piirid on avatud. Avatud piirid omakorda soodustavad varianti, et inimene otsustab teise riiki püsivalt kolida ja see viib eri kultuuride segunemiseni. Kultuuride segunemine on kindlasti üks globaliseerumise tunnus. Ka midagi ülimalt igapäevast võib olla konkreetselt seotud globaliseerumisega, näiteks nagu eri riikide rahvustoidud, mis levivad üle terve maailma. Isegi meil eestlastel on toidulaual kartuli ja musta leiva kõrvalt kindlasti tuttavad ka Itaaliast pärit pitsa ja ei ole võõras ka näiteks Jaapani riisitoit sushi. Ainuüksi fakt, et meie toidulaual on midagi niivõrd lõunamaist, viitab konkreetselt sellele, et on toimunud eri ühiskondade toidukultuuride ühtlustumine. Veel on leidnud aset globaalsete kommunikatisoonivõrkude areng tänu tehnoloogiatele nagu internet ja telefonid. Vaid minutiga on võimalik olla ühenduses inimestega teiselt poolt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne
Suurem üleminek toimus peale Vene okupatsiooni 1940. aastal. Siis toimus üleminek ainult tehases toodetud leivale. Pärast iseseisvumist on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast, nisujahu aga ostetakse läänest. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Vaadates leiva ja saia tootmist vahemikul 1990-2007, siis on see langenud üle kahe korra. Kui 1990 aastal toodeti 151 tonni, siis 2007 ainult 74 tonni saia ja leiba. See näitab selgelt, et leiva osakaal meie toidulaual on sootuks teise tähenduse saanud. Varasemalt osteti leiba kõhutäiteks, täna on selle osatähtsus meie toidulaual vähenenud. Leiba ostetakse põhitoidu kõrvale. Viimane tervisekäitumise uuring näitab, et 28 protsenti rahvastikust ei tarvita üldse rukki- ja teraleiba, ning sepikut või terasaia ei söö 67 protsenti.(http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/leiba- suuakse-jarjest-vahem-valja-veetakse-rohkem?id=69906099)
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul
kunagine talupojaköök enam kaasaja nõuetele. Samas aga on olemas igati tänapäevaseid tooteid- roogasid, mida Eesti inimene armastab, omaseks peab ning meelsasti ka oma külalistele pakub. Seega on Eestile tüüpilise toidu leidmisel olulised toidu sobivus tänapäeva tarbija toidulauale ja toiduaine kättesaadavus ning väliskülaliste vaatenurgast ka selle eripära. Liha igapäevane toit meie laual. Liha kui toiduaine on meie toidulaual toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Eestimaise sealiha
Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus (taimede sümbioos: seen ja puu elavad koos; fotosüntees), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk- tehnika)
Maailmapilt avardub Maailm 16. sajandi alguses elanud inimesele Maailm 16. sajandi lõpus elanud inimesele Lihtsam tee Indiasse vürtside juurde Bartolomen Diaz Hea Lootuse neeme avastas eurooplaste jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta Tormide neemeks, kuid ta nimetati ümber Portugali kuninga João II soovil. Cape of Good Hope Hea Lootuse neem Vasco da Gama Avastas meretee Indiasse Maadeavastustega kaasnesid ka uued toidud toidulaual Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge mehe toodud haiguste vastu
Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.
Ameerikast.Kirsitaoline mari on väga tervislik,sest selles on üks kõrgemaid looduslikke C-vitamiini sisaldusi, palju antioksüdante ning A- ja B-vitamiini.Kokkuvõttes ei ole see ainult kasulik immuunsusele vaid mõjutab positiivselt ka lihaseid ja veresoonkonda, parandab nahatervist ja nägemust. Meil kasvavad väärtuslikud C-vitamiinirikkad marjad nagu mustsõstar, kibuvits ja astelpaju, kuid acreola ületab C-vitamiini sisalduselt neid tunduvalt . Acerola-kirsi mahl on Ladina-Ameerika toidulaual igapäevane naq apelsini või õunamahl meil siin. Lisaks kasutatakse võimsat marja ka toidukaupade ja isegi kosmeetika rikastamiseks. Värsket acerola-kirssi ei ole võimalik Eestist leida ,kuid võib seda leida loodustoodete poes püree või mahlana ning vitamiinide ja looduslike maiustuste koostises.
Loomade tähtsus On erinevaid loomi sulelisi, karvaseid, väikeseid, suuri, tüütuid ja armsaid. Kuid kas loomad on ka inimeste elus tähtsal kohal? Juba ammustel aegadel ei oleks ilmselgelt inimesed ilma loomade olemasoluta päris lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad ...
Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva. Toidud Soku- ja lambaliha, mesi Loomad ja põllusaadused Pärtlipäevast hakkavad sokud haisema: paaritusaja alguse tõttu peeti vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang
EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja...
Et laiendada oma tootevelikut, sisenes AS Kalev läbi oma tütarettevõttjate 2004. aastal pagari ja kondiitriturule. Kalev pakub oma klientidele laias valikus pagari ja jahukondiitritooteid, mille sortimendist võib leida suure valiku erinevaid: laivasaia ning magussaiade ja pirkukate tooteid erinevale maitsele. Kalevil on veel rikkalikus valikus : · Torte ja kooke · Küpsiseid · Jahusegusid Tooted Leib sai on eestlaste jaoks läbi aega lahutamatu osa toidulaual. Kaupluste letit täituvad üha enam uute ja uute toodtetega, kuid Kalev kasutab traditsioonilisi viise tegemaks häid ja inimestele maitsevaid tooteid, nt. seda vormiküpsiste näol. 21.sajandil on hakatud tootma ka muffineid keekse.
ranne. Luude hõrenemise peamine tagajärg on loomulikult luude murdumise sageduse suurenemine. Lisaks sellele aga mõjutab see haigus ka oluliselt eluiga ning elukvaliteeti. Mis põhjustab luude hõrenemist? Luude hõrenemist põhjustavad karastusjoogid, mis sisaldavad fosforhapet ning kofeiini. Lisakas sellele tekitab ka luude hõrenemist tubakas, alkohol ja alatoitumine. Kuidas ennetada luude hõrenemist? Toidulaual peaks olema rikkalikult katsiumi ja vitamiin D-d sisaldavaid toiduaineid. Loomsete proteiinide, kofeiini ja gaseeritud jookide tarbimist on otseselt seotud kaltsiumi taseme halvemaks muutumisega sinu kehas, seega nende tarbimist peaks piirama. Ohtlikult madal D vitamiini tase pikema ajaliselt põhjustab raskuseid kaltsiumi omastamisel. Tänu Vitamiin D-le suudab keha taastada kaltsiumi varud. Samas liiga suur vitamiin D kogus võib põhjustada teistsuguseid tervisehädasid.
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island.
leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski magusamaid maitseid(See kuidagi on nii, et mida põhja poole, seda magusamaid asju inimesed toidulaual näha tahavad. Kui rääkida läti rahvustoidust, siis tegelikult võib neljas sealses regioonis igaühes saada erinevaid roogasid. «Merepoolsed regioonid pakuvad kala, keskmaal on populaarseim seajalg,Kuid üks tuntumaid läti rahvustoite, mida võib saada kõikjal, on väikesed peekoni-singiseguga täidetud pirukad. «Neid osatakse valmistada pea igas läti peres, sest nende küpsetamise traditsioon ulatub 1000 aasta taha. LÄTI TOIT
....................................................................................4 4. KASVUPIIRKOND JA KLIIMATINGIMUSED............................................................................5 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA..............................................................5 6. RETSEPTID.....................................................................................................................................6 7. PUUVILJADE TÄHTSUS MEIE TOIDULAUAL.........................................................................8 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 9. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................10 2 1
kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Kalandus- Kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalanduse riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Energeetika- Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Töötlev tööstus- Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terasejavärviliste metallide,elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade, eektroonika- ja sideseadmete,tööpinkide,
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
Põhiprobleem: Rasvad kahjulikud või kasulikud? Eri rasvade kasulikkuse-kahjulikkuse üle otsustamine pole kerge, kuid tervise ja pikema eluea nimel tasub asjasse süvenemine ja toitumisharjumuste muutmine end ära. Muutused tänapäeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid üha rohkem muretsema. Kas tõesti on väheväärtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidulaual? Hüpotees: Transrasvad on kahjulikud ja tavalised rasvad kasulikud ja väga vajalikud inimesele. Toitainena on rasvhapped asendamatud, selles on toitumisteadlased ühel nõul. Toidurasvad peaksid andma 2530% päevasest energiavajadusest. Inimese tervis sõltub otseselt toidurasvades olevate rasvhapete hulgast, vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud
RÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus
rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid. Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted sisaldavad ohtralt keedusoola. Nende sage söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge vererõhk. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ?
.................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 3 Kalad htt p:/ /bio.edu.ee/loomad/Kalad/cluhars.jpg Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid.
Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit Kultuuripärandil on nii vaimne kui aineline pool. Nii kaitse all olevad kultuurmaastikud kui ka igapäevane keskkond traditsioonidega, mis ei ole küll riiklikult kaitse all, mängivad olulist rolli tuleviku kujunemises. Toidukultuur on üks pisem, kuid tähtis osa kogu laiast kultuuripärandist ning on samuti aegade jooksul tänu inimesele põlvest põlve edasi kandunud nagu muudki väärt kultuurivaldkonnad. Toidupärandi edasikandumine saab alguse perest. Põlvest põlve antakse edasi vanu retsepte ning salajasi kartulisalati maitsestamise ning leiva küpsetamise nippe. Traditsioonilistel pidupäevadel katame uhkelt laua vanaemalt pärandiks saadud serviisiga, sööme kindlaks kujunenud rahvustoite ning vestame mälestusi. Mõnikord toob ema lauale rahvustoidu, mida ta on täiendanud oma äranägemise järgi. Meie peres küpsetab ema igal reedel musta...
küpsetamist, keetmist, hautamist. Tarbi „häid“ rasvu: oliiviõli, avokaado, pähklid ja seemned. * Vähenda soola tarbimist,asenda see meelepäraste maitseainete ja ürtidega. * Neerukahjustuse puhul on oluline vähendada valkude tarbimist, kuid seda tehakse vaid arsti ettekirjutuse järgi. * Toitumine on alati individuaalne ja sõltub paljuski patsiendi vanusest, kehakaalust, vererõhu väärtusest ja analüüsidest. Looduslikud suhkrualandajad diabeetiku toidulaual * Avokaado * Küüslauk * Sibul * Kirsid * Sidrun * Pähklid * Kaneel EDTNA/ERCA The Diabetic patient and Chronic Kidney Disease Practical Guide 2011 Predialüüsi patsiendi kaloraaž peab olema adekvaatne, et tagada normaalne kehakaal – I tüübi diabeetikud sageli pigem alakaalulised, II tüübi diabeetikud vastupidiselt ülekaalulised. Süsivesikud peaksid soovituste järgi katma 50-60% kogu päevasest kilokalorite hulgast,
Ning kõige viimaks räägin uutest märgatavatest eestlaste toidu trendidest ; kuidas muutuvad paljud toidud lihtsamaks ja kergemalt valmistatavateks. 3 Eesti toidu eripära Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Nii värske, suitsu- kui ka soolakala on eestimaalaste toidulaual olnud aastasadu ja see on au sees tänagi. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga
Meri Meri on meile kõigile väga tähtis. Meri, see ühendab meid kõiki kuidagi omavahel. Meri võib olla nii hirmuäratavalt sünge, kui ka väga leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga tihti näha meresaadusi. Mina just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele. Siiski käin suviti sõprade juures, kes elavad merele väga ligidal ja lausa imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub.
Teravili LEIB Merilin Jürine KK11-PE Mis on leib? Läbi aegade olnud traditsiooniline toit Eesti toidulaual Rukki-või nisujahust(harvem muust) valmistatud taignast küpsetatud toit Eesti nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist Leiba peetakse südamesõbralikuks toiduaineks, sest aitab kolesteroolitaset alandada Mineraalainetest on leivas märkimisväärselt fosforit, rauda, magneesiumit ja tsinki. Täisteraleib sisaldab palju erinevaid B-grupi vitamiine 6 viilu rukkileiba (300 g) katab päevasest
kala ja oliivõli Käiku lähevad peaaegu kõik kohalikud loomaliigid, kusjuures paljude retseptide koostisse kuulub ka sisikond. Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid 14.12.12 3 Kreeka köök Või on asendatud oliivõliga, mis annab vahemeremaade toitudele iseloomuliku aroomi; kreeklaste toidulaual on tähtsal kohal kala ja teised mereannid; Juurviljad on hõivanud kreeka köögis olulise koha; Kreeka kliima soodustab viljapuude kasvu ja kohalikel müügilettidel leidub uskumatult lai valik erinevaid puuvilju Kõige tähtsam kõikidest Kreekas kasvavatest kultuuridest on kahtlemata oliiv. 14.12.12 4 Lauakombed Ennem söömist seistakse ja istutakse alles siis, kui lubatakse;
Köögiviljad 1 Saame teada: Miks meie toidulaual on köögiviljadel tähtis koht Et toit on inimese tervise alus toiduga saab vältida haigusi Mis on antioksüdandid Vabadest radikaalidest 2 Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta-
mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim soov saada lupiiniseemnetes võimalikult suurt valgusisaldust (45%) VALGE LUPIIN KOLLANE LUPIIN SININE LUPIIN KASVAB SEAL, KUS ISE SOOVIB FAKTID Hundiuba tuleb roomlastelt, kes esialgu arvasid, et lupiin võtab mullast ära kõik toitained, pärssides teiste taimede kasva (just kui hunt, kes sööb teisi loomi) Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid lupiiniseemnetest jahu tegema, lisades seda pagaritoodetele Lisaks tehti röstitud seemnetest mõrkjat kohvisarnast jooki Vähemmõrudate seemnete maitse tuleneb sellest, et alkaloidide sisaldus on madal Mesilased külastavad lupiiniõisikuid harva, kuna nektari kättesaamine õiekarikast on raske. Kuid vahel kasutavad nad kimalaste poolt õiekarikatesse tehtud auke Söödalupiinid on lupiinid, kus alkaloidide
Rootsi kööki iseloomustavad regionaalsed erinevused ning see on väga avatud uutele maitsetele. Rootsi köök on oma olemuselt toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köök Rootsi köögis kasutatakse palju liha, kala, piimatooteid, kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad.
Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised
on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin, kas allpool käsitletud liigid on vähenenud Eestis ja ka mujal Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik
pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Suurem
● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga maitsestatud vees, vaid keeduveele lisati õli, samuti küüslauku ja loorberit ● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja Tallinnas
kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks, sellepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida,sardiin, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad,
..42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4
Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi
sojaubadest (näiteks Baltazar Tradingu toiduõli, Euroshopperi Taimne õli, Perla jne). Ka Aima ja Optima Linja margariinid sisaldavad geneetiliselt muundatud sojaubadest vamistatud õli. Aastal 2005 tegi Eesti Veterinaar- ja toiduamet ilma "Geneetiliselt muundatud" märketa sojatoitudele proove ja avastas, et 2/3 neist sisaldas tegelikult geneetiliselt muundatud organisme. Kõige kurvem on aga fakt, et me ei tea, ega saagi teada, kui palju on meie toidulaual ning marketite riiulitel geneetiliselt muundatud toitu, sest mitte ükski seadus ei kohusta tootjaid märkima pakendile seda, kui nende toote valmistamise juures on kasutatud geneetiliselt muundatud tooraineid. Nii on küll näiteks margariini pakil kirjas, et sisaldab toiduõli, kas see on aga puhas või geneetiliselt muundatud, ei ole teada. Põhimõtteliselt võib geneetiliselt muundatud organisme olla kõikides soja-, maisi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
