KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI......................................................
Pruunkaru Toidulaud Grete Kirpu 5.b Miks ma valisin sellise teema ? Mina valisin om uurimustöö teemaks pruunkaru toidulaua .Ma valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja karu on mu üks lemmikumaid loomi . Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures
Hingedepäev 2. november Hingedepäeva tähistavad inimesed üle maailma ka tänapäeval. See komme on alguse saanud kirikust. Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid.
Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis on lambad terved ja tugevad. Mihklipäevast algas hingedeaeg. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed ootasid hingedeajal esivanemate hingi oma koju. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Nad palusid hingedelt kaitset oma kodule ja loomadele. Inimesed lootsid, et hinged kaitsevad põldu ja kariloomi. Hingedeaeg lõppes novembri keskel. Tänapäeval tähistavad inimesed mihklipäeva laada korraldamisega. Laadal saab müüa isetehtud asju ja aiasaadusi. Mihklilaada korraldamine on väga vana komme. Vanasti oli mihklilaat inimestele oluline kokkusaamise koht.
tumine keskaegses Eestis Koostasid: Jandra Hektor ja Rando Pilberg Toitumine oli keskajal valdkond, mis hõlmas endas tohutuid erinevusi nii pidu ja argipäevase, samuti linna ja maaelanike toidulaua vahel. Keskaeg tõi kaasa kolmeviljasüsteemi. Talupoegade toidulaud Talupoja toidulaud sõltus looduslikust keskkonnast. Elati üksnes oma saagist. Toit oli lihtne. Kõige tähtsamad toidud: rukkileib ja kõiksugused juurviljad. Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut.
Inimene, kes viskab sodi maha, arvatavasti ei tea, et see jõuab ringiga tagasi tema organismi. Tehnika areng muudab meie elu paremaks ja mugavamaks. Siiski sõltume looduse saadustest ja tegevusest, sest sealt saame omale toidu ja muu eluks vajaliku. Loomadel, lindudel ning taimedel ei ole vaja mingisugust tehnikat. See hoopis segab neid ning võib põhjustada nende hävinemist. Teistega mittearvestamine toob kaasa palju kahju. Näiteks loomade toidulaua tühjenemine viib nende hukkumiseni. Liigne paljunemine, toob kaasa taimede hävimise, mis omakorda tekitab suure CO2 sisalduse õhus ja lõpuks hapniku puuduse. Maailmas peab valitsema tasakaal. Looduse pidev muutumine tähendab, et ka meie peame muutuma. Kui inimesed ei muuda loodust, siis ei tee loodus ise suuri ja järske muudatusi. Looduse pärast peab muretsema igaüks, sest meie elu sõltub loodusest. Kõik, mis me teeme loodusele jõuab tagasi meile endile.
et paranemine on võimalik ka õige toidu valikuga. Muidugi võib süvenenud haiguse korral taim- ja toiduravi võtta aastaid. Kunagi pole aga hilja korraldada oma elulaadi, süüa ja juua seda, mida liigestel on normaalseks talitluseks kõige rohkem vaja. Meie niiskes ja külmas kliimas on liigesehaigused väga levinud. Rahvameditsiin pakub siin välja palju looduslikke leevendajaid ja soovitusi igapäevase toidulaua suhtes. Liigestevalu kurnab, piinab, moondab liigeseid, kuid ei tapa. Need, kes leiavad eneses tahtejõudu ja usku loodusravisse, korraldavad ümber oma toidulaua ja hakkavad hoolikalt kasutama looduslikke vahendeid haiguse leevendamiseks. Kahjuks teeme seda alles siis, kui esimesed haigusnähud ilmsiks tulevad. Paranemine ja valu taandumine võib saabuda sel juhul alles paari aasta pärast, vahest ka kiiremini.
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter)
ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. Leivad, saiad ja sepikud on kindlasti iga pere üks toidulaua osa nii nagu oli ka vanal eesti ajal. Kõige enam pannakse aga põhirõhk tervislikkusele ning ,,moodsatele" roogadele. Tehakse palju putrusid ja värskeid salateid. Enamasti kasutatakse tänapäeval putrude keetmisel täisteratooteid, mis on tervislikumad ja puhtamad. Mis on alati meie toidulauale jäänud on aga pannkoogid, kui vanal ajal valmistati neid odrajahust, siis tänapäeval on käiku läinud nisujahu. Salatite puhul on
ja pasta kuum või töödeldud riis aedviljad liha või kala Teraviljatooted Eestis kasvatatavad teraviljad on rukis,kaer,nisu,oder,tatar(väga vähe) Toidulaua kõige tähtsamal kohal on teraviljatooted-toidupüramiidi kõige laiem osa. Miks on tervislikud täistera tooted? Täistera toodetes on süsivesikud,kuid kõige rohkem vitamiine ja mineraalaineid on idus ja viljatera kestas. Teraviljast saadakse: peenjahu, täisterajahu, kliid(peenestatud teraviljakestad,palju kiudaineid ning seedimisele kasulik), kruubid(kooritud ja lihvitud terad), tangud, helbed. Nisust saadakse: Nisujahu Täisterajahu Manna Nisuhelbed Pasta
Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Aafrika mandril. Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine
Kool: Olustvere Põhikool Liikumine Kehaline koormus on tervise püsimiseks hädavajalik, päevas peaks vähemalt pool tundi tegema kerget treeningut. Hea on valida sellised tegevused, mis kestavad kauem ning nõuavad paljude lihaste pingutust näiteks kõndimine, sörkimine, tantsimine, jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha suurem probleem. Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks
Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja
Oma elupaikadest rändavad ära vaid põhjapoolsemate alade linnud, talvitudes Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel moodustab nii vana- kui ka noorlindude toidulaua putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned. Põldudel elutseva liigina hävitab põldlõoke ka põllutaimede kahjureid. Samuti sööb ta umbrohuseemneid, olles inimesele tubli abiline. Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. Põldlõoke on võetud III kategooria kaitstavate liikide nimekirja
rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas Aastaläbi ainult talvel Ainult suvel Siidisaba, leevike Pääsuke, küünivares, kuldnokk Tihane, varblane Kirjandus- http://www.sagadi.ee/
Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Toidulaud Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Vaenlased
- osa elab maismaal - kopsud · kookosvaras-puuviljasest (v.a kookos) · maaerakvähk.erakvähk Erakvähid · õrn tagakeha · peidetakse teokarpidesse · elavad maismaal · hingavad kopsudega · kaistevad sõrgadega · sümbioos meritähega-meriroos · kaitseb korkrakkudega · tagab suurema toidulaua Vesikirbud Kakandid üks liik maismaal : niiske+pime Tõruvähid kinnituvad vees olevatele alustele
(see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud. ELU PEALE LENDU 108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Gagarin külastas kokku 30 välisriiki. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 89 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa. Õpingute ajaks lennuväe akadeemias Moskvas lõppesid treeninglennud ning esimese lennu Mig17ga sooritas Gagarin 1967. aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles
· sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teraviljade kesta ja kestaalustesse kihtidesse · Mida enam teravilju töödeldakse, seda enam sellest väärtuslikust osast sööja jaoks kaotsi läheb, seega tervise seisukohalt on kõige väärtuslikumad täisteratooted, kus kasutatakse ära ka väga väärtuslikud kest ja kestaalused kihid Rukis ·
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi
Inimesed, kes kardavad midagi, tekitavad endas stressi. See aga põhjustab mitmesuguseid haiguseid, mis võivad isegi tappa. Selleks, et ära hoida tragöödilist stsenaariumit, võiksid inimesed, kes omavad hirme oma tuleviku suhtes, leida sobiv lahendus muretsemise maandamiseks. Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs, nagu elas peategelane raamatus ,,Hulkur Rasmus". Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Mustas Aafrikas. Kindlasti osa inimesi, kaasa arvatud mind, kimbutab hirm tuleviku üle. Alates sellest kui
4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Pilt nr 2 http://www.loodusajakiri
Üksindus tekitas neis masendavaid mõtteid, van Gogh võttis endal lausa elu. Võib- olla oleksid nad õnnelikumad olnud, kui neil oleks mõni isik olnud, keda lõpuni usaldada võib. Õnnetuses ei saa süüdistada ka halba tervist. Terve inimene võib olla palju õnnetum kui haige. Mõni tõsisem haigus paneb inimese rohkem eluväärtusele mõtlema, sest elu lõppemine tundub palju reaalsem. Igapäeva mured tunduvad selle kõrval väikesed ja pisiasi, nagu terve pere viibimine ühise toidulaua taga võib valmistada suur rõõmu. Need, kellel on tervis korras ei oskagi sellistest enesestmõistetavatest asjadest rõõmu tunda. Õnn ja edu kõik inimese mõtlemises kinni. Juba filosoof Schopenhauer on öelnud, et tegelikult elavad kõik inimesed erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses kui kurvameelne. Võtame näitena liiklusõnnetuse, kus ohver jääb liikumisvõimest ilma ja peab kogu oma ülejäänud elu ratastoolis veetma
Gagarin maandus ilma vigastuste ja luumurdudeta. Ta andis Engelsi lennuväljal intervjuusid ja laskis end pildistada. Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult Leonid Brežnevile ja Nikita Hruštšovile lennusooritamisest ette. Elu peale lendu Kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Hukkumine Gagarin suri 27. Märtsil 1968 tehes treeninglendu lennukiga Mig-15. Põhjuseks võis olla juhitavuse kaotus manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga, linnu või isegi teise lennukiga. Õnnetuse läheduses viibinud Aleksei Leonov usub, et õnnetuse tegelikke põhjuseid varjati.
Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad
kordi kohanud ning tema käitumist veidi jälginud. Avastasin, et ta peab meie taluõue heaks hiirte jahipidamise paigaks. Metsnugise peatoiduks on närilised, eriti niidu- uruhiired, kuid ta sööb ka linde ja kahepaiksed. Saaki jahtides on see kiskja tugev, osav ja vastupidav, seetõttu võivad tema ohvriks langeda isegi jänesed, laanepüüd ning oravad. Heade ronijatena on nad võimelised jahti pidama ka puu otsas, kuid tavaliselt teevad nad seda siiski maapinnal. Enamasti katab nugise toidulaua loomne toit, kuid nälja korral ei ütle nad ära ka putukatest, marjadest ning õuntestki. Oma maakodu õuelt oleme mitmel sügisel leidnud metsnugise näritud õunu, nii puu otsast kui ka selle alt. Huvitav ning veidi arglik loom on rajanud oma käigud ka meie vähekasutatava talumaja abihoone rookatusesse. Käigud on umbes 10-12 sentimeetrise läbimõõduga, ent siiani pole me täpselt tuvastanud, miks nugis need käigud sinna on rajanud.
toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. Leivad, saiad ja sepikud on kindlasti iga pere üks toidulaua osa nii nagu oli ka vanal eesti ajal. Kõige enam pannakse aga põhirõhk tervislikkusele ning ,,moodsatele" roogadele. Tehakse palju putrusid ja värskeid salateid. Enamasti kasutatakse tänapäeval putrude keetmisel täisteratooteid, mis on tervislikumad ja puhtamad. Mis on alati meie toidulauale jäänud on aga pannkoogid, kui vanal ajal valmistati neid odrajahust, siis tänapäeval on käiku läinud nisujahu. Salatite puhul on
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet
Samas aga on olemas igati tänapäevaseid tooteid- roogasid, mida Eesti inimene armastab, omaseks peab ning meelsasti ka oma külalistele pakub. Seega on Eestile tüüpilise toidu leidmisel olulised toidu sobivus tänapäeva tarbija toidulauale ja toiduaine kättesaadavus ning väliskülaliste vaatenurgast ka selle eripära. Liha igapäevane toit meie laual. Liha kui toiduaine on meie toidulaual toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Eestimaise sealiha kvaliteet on väga kõrge ning seakasvatusse investeeritakse meil järjest enam. Eestis müüdavast
Õhtusöögimenüüsse ei võeta väga rasvaseid, samuti raskestiseeditavaid toite. Sobib hästi juust. Kindlasti on õhtusöögil puuvilju. TEENINDAJAD Teenindajad katavad laua enne eine algust. Täidavad või asendavad tühje serveerimisnõusid, korrastavad toidulauda eine ajal. Viivad ära kasutatud nõud, korrastavad söögilaudu. Hoolitsevad selle eest, et uut rooga võtma läinud külalise kasutatud nõus oleksid söögilaualt viidud enne tema naasmist. Koristavad toidulaua ja söögilauad pärast eine lõppu. 12 istekoha kohta vajatakse 1 teenindajat. KASUTATUD KIRJANDUS ''Selelauad'' Sirje Rekkor http://www.dara.ee/catering/htdocs/story.php?op=&storyid=planeering/100/150/100 http://koolielu.edu.ee/ehte/selvelauad/?Rootsi_laud
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi
Valdkonna lühitutvustus: Liha on toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Läbi aegade on liha kuulunud võitjate, elu peremeeste toidulauale.Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Miks peaks liha sööma?
Kütuseks vajalik piiritus saadakse põhiliselt maisist, erinevatest teraviljadest ja enamjaolt suhkruroost. Teisejärguliselt toodetakse bioetanooli ka orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli näol on küll tegu igati keskkonnasõbraliku ja efektiivse kütusega, kuid siiski kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse peamiselt inimeste toidulaua arvelt. Ladina-Ameerikas toodetakse ainult sellest suhkuroo osast bioetanooli, mis alkoholitööstuses üle jääb.(Wikipedia, 2011) Sama lugu on ka rukisega. Põhilised biokütuste tooraineid tootvad põllud on rajatud arengumaadesse ning toiduainete hinnatõus nendes riikides ei soodusta enam teravilja raiskamist autokütuse tootmiseks. Siiski ei kanna teadlased piiritust autokütusena veel maha, sest probleemile on olemas juba lahendus
saama maksmimaalse hulga meile vajalikke aineid. Loomne toit ei sobi, sest see pole inimesele loomulik toit. Seda toovad oma õpetustes välja budistid ja joogid. Kogu india filosoofia õpetab, et loomade elu on sama väärtuslik kui inimeste elu . Raamatus juhitakse tähelepanu sellele, et elanikkond sööb liiga palju kunstlikke ja kahjulikke toiduaineid. See aga toob kaasa mitmesuguseid haiguseid, näiteks : diabeet, südamehaigused, vähk. Autor toob näiteid, kuidas toidulaua muutmine taimetoidu kasuks on toonud inimestele abi rasketest haigustest ülesaamisel, või nende pidurdamisel. Samas toob näited ka sellest, kui inimene sööb liigselt loomseid rasvu, rafineeritud toite, siis mil määral need tervist kahjustavad ja kuidas inimesed ei oska süüdistada tekkinud hädades oma toitu ja toidu reziimi. Toitumisala asjatundjad on üsna palju toitlus küsimuse selgitamisel ära teinud, kuid samas tekitanud ka segadust, et mida ja kui palju
poiss ei kuulanud oma vanemaid. Ta pani selle selga sellepärast, et Niidale näidata, et ta pole nii kehva kui paistab. Sest Niida arvas, et tema küll Turja talusse elama ei läheks, kuna seal on kõik nii pisike ja kole. · Hannes on ettevõtlik ja enesekindel. Hannes tuli sellele mõttele, et ehitada mootorpaat. Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud. · Hannes hoolis oma perest. Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud. Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees, lisaks sellele läks Luise
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid
Enamasti on Kidur taimestik ei anna taime juured ei suuda tungida masse. kohastunud vähe loomi. põhja osas ja natukene külm. pissavalt org. Ainet et tekkiks Enamasti on seal samblikud. Näited: Taimetoiduliste loomade elu sõltub gröönimaa lõuna huumus. drüüas, kukemari, landi samblik, peamiselt nende toidulaua rikkusest. küljest. vaevakask, lumi-käokõrv. Näited: lemming, lumekakk, põhjapõder; Parasvöötme Asub Euraasias ja Põhja Ameerikas Taiga vööndis valitseb
lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste ,,erastamine", või vähemalt jahi ainuõiguse kinnitamine. Le Goff kirjutab, et jahipidamisel ja kalapüügil ümberkautsetel maadel polnud toidulaua ja teenimisvõimaluste seisukohalt mitte sugugi tähtsuste osa (Le Goff, 1996). Võib öelda, et tihti kardeti senjöörigi sama palju kui ikaldushäda, sest nii nagu sademed mõjutasid saagikust, võis senjöör mõjutada seda, kuidas lisaks maaharimisele söönuks saadi. Le Goff nimetab epideemiaid näljahäda kaaslasteks, mis tulenevad, nagu eespool mainitud, kõlbmatu toidu manustamisest. Halb tervis ja varajane surm oligi eelkõige vaeste klasside
eesmärgil ja söödi vaid viimases hädas. Toiduvalmistusviisidest olid vanasti põhilised pajas keetmine ja hautamine; praadimine ja ahjus valmistamine lisandusid hiljem. Toome nüüd võrdluse tänapäevaga praktiliselt kõik on muutunud teraviljadest on vaieldamatu nr 1 nisu, mida saab nii otseselt kui peidetud kujul (ja just rafineeritud jahudena) väga paljudest toodetest. Naerid, kaalikad ja kapsad pole just populaarsemate aedviljade hulgas, kartul aga on vallutanud eestlaste toidulaua. Kaunviljad on meie menüüst aga praktiliselt kadunud. Sealiha troonib tõenäoliselt esikohal jätkuvalt, kuid selle tugevaks konkurendiks on saanud broileriliha. Veisesse ja lambasse suhtutakse vahel siiani pisut kõhklevamalt (raskem valmistada), samas jäävad need ka hinnaklassilt kallimate lihade hulka. Kalast söödi pikka aega kõige rohkem silku, nüüd aga lõhe ja forelli. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti tõsi, vorstilemb on eestlane ju tänapäevani,
• Reede –Vahepala Puding pählitega Järeldus • Isiklikult kasutasin FitLapi programmi kus oli minu mõõtude põhjal välja arvutatud kcal , milleks oli keskmiselt 1350-1550kcal päevas. • Enesetunne oli koguaeg väga hea .Kehakaal langes stabiilseslt ja kokku sai kaotatud nädalaga 1,5 kg ja kehalt ka 8 cm . • Kaal lõpus 64,5. Kokkuvõte • Kui inimene vaatab üle oma toidulaua , proovib liikuda võimalikult palju ,ning puhkab piisavalt ,ei ole ka ohtu ,et tema tervis teda alt veab . • Pärilikest ja viiruslikest haigustest siinkohal ei räägi. • Minule kujunes esimene nädal proovimist üsna kergelt ,kuid olles selle sees võin öelda ,et vahepeal kimbutab ka laiskus ja motivatsioonikriis. • Soovitan olla enda suhtes lugupidavam ja järjekindel , vaid siis näete tulemusi. • Kogu selle katsetuse ja uurimise käigus ,panin mina tähele ,et
(max 2p) *) Seepärast, kuna maanteedel toimub autoliiklus, siis paiskavad autod välja heitgaase, mis on mürgised ning sisaldavad lämmastiku- ja väävliühendeid. Ravimtaimed ja marjad aga korjavad need kõik endale sisse ja seega asenduvad kasulikud ained hoopis inimesele kahjulike ainetega. (2p) -) Milline on bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale? (max 2p) *) Bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale on näiteks majanduslik. See tagab meile mitmekesise toidulaua. Lisaks sellele on bioloogiline mitmekesisus väga oluline ravimitööstuse seisukohalt. (2p) -) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass, kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad? (max 2p) *) Pähklid oravad nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p) -) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p)
veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega, on ka Lääneres toimunud muudatused. On vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemere idarannikul
tugevuse näitaja. Oluline on veel sabasulgede sümmeetrilisus. Kui suled on erineva pikkusega, võib isaslinnul olla sisemisi vaegusi ja parasiite. Samuti on sümmeetrilise sabaga linnud paremad lendajad. Kuigi ka pesaehitamine on isaslinnu oluline oskus, sest eks paremad ehitajad ole ka paremad poegade eest hoolitsejad, valib emaslind tihti ikkagi pikemate sabasulgedega isendi. Tähtis on saada järglased võimalikult kvaliteetse isaslinnuga. Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Pereelu. Pesitsemiseks eelistatakse võimaluse korral siseruume. Pooliku kausi kujuline pesa tehakse märjast mudast ja savist ning ehitatakse loomalautadesse või kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla. Tugevuse ja parema sidususe saamiseks segatakse muda hulka kõrsi ja karvu, mis
Toiduainete mikrobioloogia on üks olulisemaid rakendusmikrobioloogia harusid, mis hõlmab nii toiduainete ohutu tootmise, säilitamise ja toiduainete riknemise problemaatikat kui ka mikroobse fermentatsiooni abil erinevate toiduainete ja jookide tootmist. Naturaalsete toiduainete töötlemisel kasutatakse erinevaid mikroorganisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpidest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega. 3. Peamised patogeenid puu- ja köögiviljadel (neid esineb rikkalikult, mahepõllunduses vähem): Hallitus- ja pärmseened · Piimhappebakterid (LAB, lactic acid bacteria) · Salmonella · Escherichia coli· Cryptosporidium. · Campylobacter · Bacillus spp. · Shigella · Enterobacter spp. 4. Köögiviljade riknemise põhjused seoses mikroobidega. - Taimehaigused - Taimede/viljade pinnakahjustused (enne või pärast korjamist, selle käigus)
karnivoor, aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks. · Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks, et oma kitsa ja teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest. · (Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid, krabid meduusid ja erinev taimestik. · (Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest. 4 Sigimine ja poegimine 4.1. Suguküpsus Merikilpkonnade seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka antud liigi populatsioonist samas liigis. Seksuaalselt küpseks võivad merikilpkonnad saada juba 3-
südameinfarkt. Vanus on siin soodustav komponent. Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada. Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu magusateks minevikumälestusteks. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata. Diabeeti põdevate inimeste arv kasvab pidevalt ja arvatakse, et 10 aastaga e. aastaks 2010 diabeetikute arv maailmas kahekordistub. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise
Balbiino koorejäätised tunneb ära koorekannu märgist. Pöörame tähelepanu tarbimismugavusele ja kanname hoolt selle eest, et toodete info pakenditel oleks selge ja abistav. Mõistame, et tarbija rahuolu sõltub toote kättesaadavusest jaemüügis, seetõttu kanname hoolt, et meie tooted oleksid kaubanduskettides ja kauplustes hästi esindatud. Arendame külmutatud toodete portfelli, sest teame, et naturaalsus, valmistamise lihtsus ja kiirus on tarbijale abiks koduse tervisliku toidulaua katmisel. 8 2.1.2 Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis Koostis: vesi, rõõsk koor, vahvel 22% (nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator – sojaletsitiin, kartulitärklis, sool,kergitusaine: E500, lõhna- ja maitseaine); suhkur, vadaku- ja lõssipulber, või; emulgaator E471, stabilisaatorid: E412, E410, E407;
kasvatada. Jällegi lõuna pool on soojem kliima, mis aitab taimekasvatusele, näiteks riis, köögiviljad jms. Riis on sooja- ja niiskuselembeline ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Jaapanil on palju merd ümber ringi, mille tõttu on see suur abi kalatoodangule. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Traditsioonid. Toidulaud. Riis on Jaapani toidulaua number üks komponent. Import on küll igati soodne, kuid Jaapanis on väga head tingimused ise riisi kasvatada. Kala on jaapanlaste toidulaual tähtsuselt teine pärast riisi, seetõttu tegeldakse ka suurel hulgal kalatoodanguga. MALI Tuh and etes doll arite s K o 5 or 1 i 6 m 4 at 0 a 0 rii s V 4 ei 8 se 2 li 0 h 9 a 8 H 2 ir 7 ss 9 2 1 9 V 2 är 3 sk e ki ts e 9 pi
Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver,
Väike kogus magusat kõrge veresuhkruga haige seisundit aga ei halvenda. Ennetamine Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada. Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu magusateks minevikumälestusteks. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet. Kasutatud materjalid Halling T. 1994. Ajakiri Diabetes nr 1. Kelk J. 1994. Ajakiri Diabetes nr 3. Rajasalu T. 2009. Suhkurtõbi, arstiteaduskonna loengumaterjal. Wild et al. 2004
annaabi.ee 
