TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed,
· Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine.
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse
· Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret, et on haigestunud ja sooviksid ennast kodus ravida, kuid tööandja kahjuks ei mõistnud nende haiguse tõsidust ja käskis neil tööle ilmuda. Kui haiged kokad valmistasid klientidele toitu, sattusid mikroorganismid toidusse, kus nad paljunesid, kui toitu säilitati ohtlikus tsoonis ja tänu sellele haigestusid juba ka kliendid ning ettevõttesse tulid toidu ja veterinaarameti spetsialistid. Selles ettevõttes leiti veelgi rikkumisi ning selle Toidu ja Veterinaarameti ametnike külastuskäigu järel suleti see restoran senikauaks kuni rikkumised likvideeriti. Kes enam sellesse ettevõttesse sööma julgeb minna see on kahjuks antireklaam. Mis on tulu heast toiduhügieenist?: tarbijate rahulolu,
4.Toiduhügeeni määravad tegurid · Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik · Hooldus, puhastus · Desifintseerimine · Kahjurite kontroll 5. Riskitegurid toiduohutuse tagamisel · Füüsikalised (võõrkrhad) · Bioloogilised (mikroobid) · Keemilised (puhastusasinete jäägid) 6. Mehaanilised ohud ehk võõrkehad klaas, puit, kivid, metall, kahjurid, plastik, kummi, paber 7. Keemilised ohud · Allergeenid- sagedamini pähklid. Toidutalumatus. · Biotoksiinid · Puhastusained · Toidulisandid 8. Lisaainete olemus Ained, mis esinevad küll toiduaines, kuid on saadud sünteesi teel ehk loodusidentsed 9. Milleks kasutatakse lisaaineid Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10
enesekontrollisüsteemi. 3 Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN
Toidust tingitud haigus.-iga nakkus või mürgitus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toidunakkus.- nakkushaigus, mis levib toidu kaudu. Nakatav doos alates 10-15 elusbakterist kuni kümnete miljoniteni · Haigustekitajad toidus ei paljune (enamikel juhtudel) · Inimest nakatab Haigustekitajatega saastunud toit Haige inimene või loom Tervenenud mikroobikandja Mittehaigestunud mikroobikandja Toidumürgistus- toidus on toksiinid või toksiine tootvad bakterid. Muud mittemikrobiaalsed mürgised ühendid. Helmintoosid- tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel. Areneb parasiitide munadega saastunud toidu söömisel. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused toored ja vähekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha, vesi, toorpiim, lemmikooomad, närilised, kahjurid. Siirutaja- ristsaastumine. Ennetamine: kuumtöötlemine, ristasaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. S. typhimurium, S. enteritidis
16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita-
spetsiaalsetes mahutites). Kajasta kõiki eeltoodud tegevusi vastavalt ettevõtte tegevusele eeltingimuste programmi toidu veo peatükis. 5 1.5 Külmaahela katkematuse tagamine Kõiki toorained ja koostisaineid tuleb käitlemisettevõttes hoida tingimustes, mis on ette nähtud nende riknemise vältimiseks ja saastumise kaitsmiseks. Toorained, koostisained, vahetooteid ja lõpptooted, milles võivad paljuneda patogeensed mikroorganismid või tekkida toksiine, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada nende tõttu ohtu inimese tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada (va piiratud ajaks, kui see on ette nähtud käitlemisest tulenevatel asjaoludel nt toidu ettevalmistamiseks, serveerimiseks). Toidukäitlemisettevõttes peavad olema sobivad ja piisavalt suured ruumid toorainete ja töödeldud toodete eraldi hoidmiseks. Tee näiteks nii:
materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda Enesekontrolliplaaniga seotud tegevuste tutvustamine kõigle töötajatele Enesekontrolliplaani toimimise kontrollimine ja dokumentide säilitamine Enesekontrolliplaan täiustub pidevalt
22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet Subjektiivset kvaliteeti määravaks teguriks on tarbija eelistused, harjumus, ootused toote suhtes (toote suitsutusaste, soolasus jne). Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures. * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused KEEMILINE * lisatud lisaained * pesu- ja desoained * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24
o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust
( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad) ( Kahjustaja (inimese seisukoht) · Kahjulik organism - iga organism, mille olemasolu või elutegevus võib olla ohtlik inimesele, tema tegevusele, toodetele, mida nad kasutatavad või toodavad, loomadele ning ka teistele elusorganismidele või keskkonnale. Loomad Taimed Seened mikroorganismid Kahjustus · Kahjustusest räägitakse siis, kui tegu on majanduslikult märgatava saagikaoga 10 hiilamardikat rapsipõllul ei ole kahjustava võimega, ära söödav osa on tühine, enamasti me seda isegi ei märka . Pigem on nad kasulikud, sest aitavad säilida looduslikul mitmekesisusel, on toiduks parasitoididele 10 metskitse nisupõllu servas ühel päeval talve jooksul ei ole kahjustava võimega Kahjustus tekib
mikroobide paljunemise pidurdamine, et vältida tarbijate tervisehäireid ja toodete enneaegset riknemist; toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävitamine töötlemisel; läbi toiduhügieeni reeglite järgimise tagada tarbijale ohutu toit. Toidu ohutust ning kvaliteeti saab tagada üksnes siis, kui on kindlustatud kontroll kogu tootmise ulatuses, toorme tootmine kaasaarvatult. Toiduhügieen jaguneb üldiselt kolmeks: hügieen farmitasandil;ettevõtte tootmishügieen;töötajate isiklik hügieen. 5.1 Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ? tarbijate haigestumine, surmajuhtumid;toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused);kaod toidu riknemise tõttu;ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine;trahvid ja muud sanktsioonid;tarbijakaitseühenduste ja kodanike sanktsioonid;toodangu kaotus ja utiliseerimise
Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu
Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit: 1) füüsikaline luuakse mikroobide mittepaljunemiseks tingimused (kasutatakse
Esimeste elunädalate kõhulahtisus. Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest
Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali. Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu. Lisa Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam
· 1.16. Tapamaja ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks. · 1.17. Lihalõikusettevõte ettevõte, mida kasutatakse liha konditustamiseks ja/või tükeldamiseks. · 1.18. Ulukite töötlemisettevõte mis tahes ettevõte, milles küttimise järel saadud ulukeid ja ulukiliha valmistatakse ette turuleviimiseks 2.Hügieeninõuded: ettevõttele esitatud üldnõuded, personali, ruumide, seadmete, töövahendite hügieen. Üldnõuded toidukäitlemisruumidele 852/2004/EÜ; II Lisa, I Peatükk 1. Toidukäitlemisruumid peavad olema puhtad ja heas seisukorras. 2. Toidukäitlemisruumide paigutus, kujundus, ehitus ja suurus peavad võimaldama: a) piisavat hooldamist, puhastamist ja/või desinfitseerimist, vältida või minimeerida saastumist õhu vahendusel ning piisavat töötamisruumi kõikide toimingute hügieeniliseks teostamiseks;
Esimeste elunädalate kõhulahtisus. Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus – jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi
benseen---------------------- > fenool------------------- > fenooli sulfaat PhO-SO3H [O] ( PAPS) Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsis maksa endoplasmaatilises retiikulumis. 10. Faas II käigus tekkivad olulisemad konjugaadid - sulfaadid ja glükuroniidid. 11. Aine metabolism soolestikus. Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. Imetajate soolestiku mikroflooral on
Selleks peavad tootjad ja importijad, kes toodavad või impordivad ainet 1tonn või rohkem aastas, esitama Euroopa Kemikaaliametile registreerimistoimiku, mis sisaldab informatsiooni aine omaduste, kasutuse ja ohunõuete kohta. REACHi baaselemendid on järgmised: *registreerimine *hindamine *autoriseerimine *piirangud *loomkatsete vähendamine *parem teabevahetus tarneahelas *ligipääs teabele 48. Nimetage bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid: *bakterid *mikroseened *protistid *viirused Rakukultruurid Endoparasiidid Vetikad Bioloogiliselt aktiivsed ained: *priionid (viirustest vääiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaiguste tekitajad) *geneetiline materjal *toksiinid *allergeenird (loomade epiteelitolm) *ensüümid *hormoonid Ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vahepearemees või hammustavad putukad. Ka kõik
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad · primaarproduktsioon e. esmane toodang. Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid, kasutavad kas otse või kaudselt heterotroofid · tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi · lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad Toiduahel · energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Troofilised tasemed · tootjad · taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad · röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad Lagundajad Laguahel Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
taastamine jt. kohta, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidukaubal lisatakse nimetusele märge: "töödeldud ioniseeriva kiirgusega" või mingit koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega. Koostisosad või koostis. Loetelus märgitakse ära kõik koostisosad, millest toode on valmistatud, nende sisalduse alanevas järjekorras. Vett ei märgita koostisosana kui selle kogus ei ületa 5% toote massist. Lisaained tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. Koostisosade esitamist ei nõuta ühekomponendilisel toidukaubal (suhkur), värskel või töötlemata puu- ja köögiviljal, karboniseeritud veel, ühest toorainest saadud fermentiseeritud äädikal, samuti võil, juustul, hapupiimatoodetel eeldusel, et on kasutatud vaid piimasaadusi ning tootmiseks vajalikke fermente ja mikroobide puhaskultuure.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
