Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduhügeeni eksami küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toor, toiduhügeen, mikroobid, düsenteeria, nakkuse, toiduhügeeni, lisaaine, toiteväärtus, aeroobid, toores, linnuliha, staphylococcus, aureus, helmintoosi, toidumürgistuse, haigestumine, lisaainete, lisaaineid, maitset, vältimine, riknevad, bakterid, spoorid, mikroobe, pastöriseerimine, kuumutatud, helmintoosid, bakteritega, salmonelloostoidu säilitamine (valgurikkad toidud) toitude serveerimine toidu ringlemisteed toidujäätmete majandamine RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering (ristsaastamine) seadmete ja ? Seadmate ja ruumide hooldus ja remont desinfitseerimine kahjurite kontroll ja tõrje 2. LOENG TOIDU RIKNEMISE PÕHJUSED 1...Bioloogilised põhjused...(mikroobid ja nende toksiinid)- avastamine ainult laboratoorselt. Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused...(mehaanilised lisandid)- avastamine visuaalselt, metallidetektoritega. Oluline on enesekontroll-juuksed kinni ja kaetud, ei tohi olla pikki ja lakitud küüsi, kunstküüsi, toitu valmistada vastavates nõudes, eelnevalt pestud ja peale toidu valmistamist tuleb toit hoolega katta. 3...Keemilised põhjused...(keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt.
eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida. NÄIDE: 2005 aastal sai üks toidukäitlemisettevõtte trahvi, mille suurus ulatus 30 000-ni, mis olid siis rikkumised: · osa puuvilju ei kõlvanud süüa, · mõned prügikastid olid jäätmetest pungil, · kasutusel olev vispel lebas põrandal. · toores linnuliha sulas sealsamas, kus võileibu valmistati. · osal töötajatel puudus eririietus Põhilised põhjused, miks rikutakse toiduhügieeni reegleid: · Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret,
Tingimused mikroobide paljunemiseks Mikroobide kiireks paljunemiseks on vajalikud järgmised tingimused: 1. Toitainete olemasolu neid on tavaliselt toidus küllaldaselt kindlustamaks mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3. Keskkonna happesus e. pH - bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja sellele lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda.
MIKROORGANISMID Prioonid - kõige väiksemad Viirused Bakterid Hallitus- ja pärmseened Protozoad e. algloomad - kõige suuremad Bakterite arvukus sõltub: · tooraine mikrobioloogilisest kvaliteedist · hügeeni standartitest tootmises · toiduainetest, kasutatud konservantidest ja protsessidest · pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid · Bakterid, seened, mis põhjustavad inimeste haigusi · Haiguse raskus oleneb mikroobi tõvestusvõimset/virulentsusest/ organismi pääsenud mikroobide hulgast ja paljunemise kiirusest ning organismi vastupanuvõimest. Halbades keskkonnatingimustes ( kuivus, toidupuudus või ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselitseks vormideks Eose moodustumisel kaotab mirkoob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga.
· Hävitada bakterid. 6.2. TOIDUINFEKTSIOONID: Nakkushaigustesse haigestumisele eelneb alati tõvestavate pisikute sissetungimine organismi, mida nimetatakse nakatumiseks. Nakatumise tagajärjel areneb kas tüüpiline haigestumine kerge või ebaselge haiguspildiga haigusprotsess pisikukandlus, mille puhul inimene ise võib jääda ka täiesti terveks. Nakatumisest kuni haigusnähtude tekkimiseni möödub teatud aeg, mida nimetatakse inkubatsiooniks ehk peiteajaks. Sel ajal mikroobid paljunevad organismis, kuigi inimene on veel praktiliselt terve. Inkubatsiooniaja kestvus on iga haiguse puhul erinev. Nakkushaiguste tekkimisel ja levikul etendavad osa 3 põhilist lüli: · nakkusallikas · nakkuse levimise teed. · vastuvõtlik organism. Nakatumise allikad · Haigustekitajatega nakatunud toit( bakterid, seened, viirused) · haiged inimesed või loomad. · tervenenud mikroobikandjad. · mittehaigestunud mikroobikandjad Nakkuse leviku teed
· Neid leidub kõikjal · Enamik mikroorganisme on meile kahjutud, paljud nendest vajalikud · Osa mikroorganisme põhjustavad toiduainete ja muude materjalide riknemist · Osa mikroorganisme põhjustab haigusi · Halb (madal) toiduhügieen võib põhjustada nende suurt arvu toidus Bakterid: Paljunevad pooldumise teel soodsates tingimustes (soojus, niiskus, toit ja hapnik). Võivad moodustada eoseid. Jaotatakse aeroobid ja anaeroobid. Hävitatakse kuumu-tamisega Seened: Arenevad ka soolases, happelises ja külmas keskkonnas, vajavad elutegevuseks hapnikku. Pärmseened paljunevad pungumise teel Viirused: On parasiidid (vajavad peremeesorganismi), püsivad orga- nismis pikka aega, ilma et põhjustaksid haigusi VÄLISKESKKONNA TOIME MIKROORGANISMIDELE TEMPERATUUR- igal mikro- organismi liigil on kindel temperatuuri vahemik, kus paljunemine on võimalik.
fitseerimisvahendite kaudu. Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad on järgmised. 1. Inimene. Inimestel asuvad toidumürgistust põhjustavad bakterid tavaliselt ninas, suus ja soolestikus, aga ka nahal. Toit võib saastuda otseselt käte, aevastamise või köhimise kaudu või kaudselt kanalisatsioonist saastunud vee kaudu. Kogu toiduainetööstuses kasutatav vesi tuleks kohe töödelda, näiteks kloreerida. 2. Toores toit. Toores toit on väga ohtlik, eriti punane liha, linnuliha (kuni 80% sügavkülmutatud linnulihast võib olla Salmonella kandja), töötlemata piim, munad ja koorikloomad, näiteks austrid. Toorest toitu tuleks alati hoida lahus 22 kõrge riskiastmega toidust. Sügavkülmutatud toitude, eriti sügavkülmutatud linnuliha sulamisvedelikul ei tohi lasta saastada lappe, kõrge riskiastmega toite ega nende puhul kasutatavaid seadmeid. 3. Putukad
· Hävitada mikroobe Riskitegurid toidu ohutuse tagamisel: 1. Füüsikalised: toidus olevad mehhaanilised Mikroorganismide allikad lisandid ( tükid, kivid, karvad ) Inimesed 2. Keemilised: keemilised saaste ja reostusained, keemilised muutused toiduainetes- käärimine, värvuse Toiduained muutumine) 3. Bioloogilised: mikroobid ja nende toksiinid Toidujäätmed Suuremad ohuallikad toidus on mikroobid, bakterid ja hallitusseened Närilised, muud loomad Linnud Toidu ohutuse tagamiseks tuleb: · Vältida toidu saastumist 5 Putukad ja tolm Isiklikud hügieeninõuded Keha ja käte puhtus:
Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada
Pastöriseerimine alla 100 oC ei hävi spoore Streiliseerimine 115...300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid
Pastöriseerimine alla 100 oC ei hävi spoore Streiliseerimine 115...300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid
) - ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet.endotoksiin) ja toiduintoksikatsioonideks (tekivad siis kui toidusse sattunud mikroobid on tekitanud eksotoksiini ja inimene sööb sellist toksiini sisaldavat toitu). Salmonelloos Salmonelloosi põhjustavad mikroobid on salmonellad. Salmonellad on kogu maailmas kujunenud tõeliseks nuhtluseks (eriti linnukasvatuses). Eestis registreeritakse aastas salmonelloosi haigestumise juhtusid üle 300 korra. Salmonelloos on toksikoinfektsioon. Toidumürgistuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on nakatumine suure hulga (miljonid)
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 7585% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid armastavad vet; mesofiilid keskpärase veevajadusega; kserofiilid taluvad märkimisväärselt ka kuivust.
Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolism). Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Mikroob muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: võimalike energiaallikate laia diapasooniga; paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad.
Jahutamine- toiduainete jahutamine külmumistemperatuurini ;erinevatel toiduainetel erinev, +2°C kuni +4°C. Külmutamine- toiduainete jahutamine alla külmumistemperatuuri, -18°C kuni -45°C. Näited: Liha -0,6°C kuni -1,2°C; piim -0,5°C ; kala -0,6°C kuni -2,0°C. Külmutamisel ei ole vaja lisada konservante, sest madalal temperatuuril mikroobide elutegevus peatub.Mida kiiremini ja madalamalt toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad toiteväärtus ja maitseomadused. Ei tohi külmutada majoneesi jt valke sisaldavaid toiduaineid ( munavalge muutub vedelaks). Külmutatakse puu- ja köögivilju, seeni, liha, kala, valmistoitu. Konserveerimine kõrgetel temperatuuridel. Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C hävivad spoorid. Steriliseerimine- üle 100°C kasutatakse pikaajalisel säilitamisel- konserv, mahl jne...
Aktinomütseedid paljunevad hüüfi otstest eralduvate rakkudega või hüüfi jagunemisega. nt Actinomyces globisporus -- toodab streptomütsiini. Riketsiad - on lihtsa ehitusega G--bakterid. Nad on mõõtmetelt väga väikesed (0,2 - 0,5 µm) rakusisesed parasiidid. Paljunemine toimub pooldumise teel peremeesrakus. Nad võivad olla koki- või pulgakujulised, kuid leidub ka niitjaid baktereid. Mükoplasmad - on väga algelised ilma rakukesta ja kindla kujuta mikroobid (suurus on ligikaudu 200 nm). Nad võivad olla koki- või pulgakujulised, kuid leidub ka niitjad vorme. Osad neist on saprofüüdid, teised patogeenid. Paljunevad pooldumise teel. 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kontrolli ehk riiklikku j�
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused"
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused"
anorgaanilistelt ainetelt). Iga rühm jaotatakse vastavalt ainevahetuse oksüdeeritava aine iseloomule: rganotroofseteks (tarvitatakse energeetilise materjalina orgaanilisi aineid). litotroofseteks (kreeka k. sõnast "lito" kivi) -- kasutavad energiat anorgaanilistest materjalidest. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Obligaatsed aeroobid - paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon
kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni hügieeninõuetest. Eriti kipuvad riknema reisile kaasa võetud toidud, kuna sageli pole võimalik neid ettenähtud tingimustes säilitada. Toidumürgistus. Inimene.ee terviseportaal. Toidumürgistus. Inimene.ee. Terviseportaal. (27.09.10) Toiduinfektsioon Toiduinfektsioon ehk -nakkus on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Nakkusdoos oleneb: · mikroobi tõvestusvõimest, · inimese east, · toidust, mida inimene on eelnevalt söönud, · tervislikust seisundist jm. Tuntumad toiduinfektsioonid on bakterite põhjustatud shigelloos (bakteriaalne düsenteeria), jersinioos, kampüloos, tuberkuloos, listerioos, Escherichia coli poolt põhjustatud infektsioon jt
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained)
Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohekemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna.Rafineeritud valgesse suhkrusse suhtub inimese immuunsüsteem kui
Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm – a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine – mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon. 2) Toiduainete steriliseerimine – a) surmapunkt – madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg – aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril. 3) Märgkuumutamine – mõjub kõrgetemperatuur koos niiskusega. 4) Vees keetmine – vegetatiivsed mikroobid hävivad 15-30 minuti jooksul ( 100 c või üle selle ). 5) Pastoriseerimine – kuumtöötlemisviis, eesmärgiks hävitada ainult haigusttekitavad mikroobid.
· rasvlahustuvad: A, E, D, K. 2. Mikroorganismide tegevust mõjutavad tegurid. · mikroorganismide algarv ja paljunemise aeg - mida suurem on algarv ja mida kauem nad paljunevad, seda rohkem on neid lõpptootes · toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid
§ Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad ainult hapnikku sisaldavas keskkonnas § Fakultatiivsed anaeroobid - suutelised kasvama nii O2 sisaldavas kui ka ilma selleta keskkonnas, parem kasv siiski O2 keskkonnas (respiratsioon) § Aerotolerantsed anaeroobid - O2 olemasolu pole vajalik, kasvavad hästi O2 juures ja ilma § Obligaatsed anaeroobid - O2 olemasolul hukkuvad § Mikroaerofiilid - ei kasva normaalses õhuatmosfää-ris (O2 20%), kasvuks teatud O2 vajalik (O2 2-10%)
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttele kasulik ka
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d
jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid 1) paber ja kartong 2) pakendid 3) ohtlikud jäätmed 4) biolagundatavad köögijäätmed 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas elektroonikajäätme ja patareid 6) metallid Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. LÕIKELAUAD sinine toores kala punane toores liha roheline - salat, puuvili valge leiva ja piimatooted kollane küps liha pruun juurvili Rasv fritüüris süttib Rasvapõlengu kustutamine on keerukas, kuna rasv süttib ise 350-400º kraadi juures ning võib peale esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida. Kõige efektiivsem põleva rasva kustutusvahend on spetsiaalne F-klassi rasvakustuti. Selle kustutusaine tihe kaaliumisoolade vesilahus jahutab ja seebistab kuuma rasva ning takistab taassüttimist
iseloomulikud tunnused. o Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga - 1864. a. esines Pasteur Sorbonne'is ettekandega, milles tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja alles siis otsusta, kas maitse
annaabi.ee 
