Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduainete võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalorsus, kcal, kasulikum, süsivesiku, helbed, kohvis, kalja, kohuke, jogurt, kõrvits, kabatsokk, brokkoli, peenleib, broilerifilee, lõhe, puhastatud, suhkruga, koorega, piimaga, mustas, cocacola, apelsinimahl, mahlad, keefir, hapukoor, avokaado, nendest, köögiviljad, kaerahelbed, nisuhelbed, toitained, nisujahu, rukkijahu, täisteraleib, eelistanVõrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid Coca cola Kaljajook Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte. põhimõteliselt midagi kasuliku Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal
· Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0.
toortoidu indeks kuumtöödeldud toidu omast madalam, sest nende seedimiskiirus on erinev. Köögivili (v.a. kartul) ning pasta keeta al dente (krõmps). Diabeetikule sobiv toit ei peaks olema püreestatud. Samuti on kuivatatud ubadel ja hernestel madalam GI kui konserveeritud kaunviljadel. GI sõltub ka toiduaine enda struktuurist. Näiteks on vedelike GI tavaliselt tahke toidu omast kõrgem (n: õunamahla GI indeks on kõrgem kui õuna oma). Samal põhjusel on jahvatatud teraviljad ja helbed suurema GI-ga kui terved terad (n: odrakruup). 4. Teiste toitainete olemasolu ja nende hulk toidus. Rasvad ja valgud aeglustavad mao tühjenemist ja toitainete imendumist. 5. Happesus. Sidruni-, greibi-, laimi- või apelsinimahla ning looduslike äädikate kasutamine madaldab toidu GI-st. 6. Puu- ja köögiviljade küpsusaste. Veidi toorem banaan tõstab veresuhkrut vähem kui täielikult küpsenud banaan. 7. Toiduainete säilitamine pikka aega.
9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid päevas kasutada kuni 10 tabletti, lastele ja rasedatele ei soovitata. Sahhariini kasutatakse külmade toitude magustamiseks. Need suhkruasendajad ei anna energiat. 10. Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi). Ei sobi magusad, s
- mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates.
Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19.sajandini peeti teda ka siin delikatessiks. Veel 17.sajandil
Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 6. KIUDAINED Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt
Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained
- siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli,
Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas. Toitainete hulka kuuluvad veel värvained, lõhnaained (eeterlikud õlid), parkained (taniin) ja alkohol (etanool). Inimorganismile kõige vajalikumad ehk asendamatud toitained on vesi, täisväärtuslikud valgud, taimsed rasvad, mineraalained ja vitamiinid. Nendest oleneb
Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt
Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+21002650 kJ/ 500650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks.
liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või
vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või
sisu suurema poorsusega ja seisab kauem värske. Sai on pagaritoode, mille põhikoostisosa on nisujahu T 550, joogivesi, presspärm, keedusool , toiduõli, suhkur, jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Teradega leibade ehk teraleibade valmistamiseks kasutatakse erinevaid rukkiterasid: idandatud, pressistud, töödeldud või ka nisuterasid, kaera-, nisu- ja rukkihelbeid. Teraleivad on tervislikud leivad, mille kiudainesisaldus on kõrge, kalorsus madal ja seisavad kaua värsketena. Rukkileib küpsetatakse veest ja rukkijahust. Leiva valmistamisel on kõige olulisem juuretis, mis annab leivale maitset, mõjutab struktuuri ja säilivust. Leiva valmistamine 1) kõige pealt valmistatakse tooraine 2) siis segatakse taigen 3) toimub kergitamine 4) vormimine 5) järelkergitamine 6) küpsetatakse pritsides eelnevalt veega 7) jahutamine, pakendamine Jaotus jahu järgi: Peenleib - tehakse rukkipüülijahust
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Lipiidid - Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16% *Rasvadel Energia väärtus - 1g = 9 kcal *iseloomustab hüdrofoobsus -puudud vastasmõju veega -ei märgu ega lahustu vees -ei saa moodustada vesiniksidemeid Funktsioonid: *energeetiline ( rasvad ja rasvhapped) *struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad)
vähesel määral laktaasi, sellega hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus
Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust. [5] 1.1Toitumise kord ja menüü koostamise nippe Toitumise kord on tervisliku toitumise üks tähelepanuvääremaid aspekte. Hea enesetunde ja normaalse kehakaalu tagamiseks tuleks kõrvuti õige ja tasakaalustatud toiduvalik ning tervisliku toiduvalmistamise viisiga pöörata tähelepanu ka toitumise korraldamisele- tuleks järgida söögikordade arvu ehk toitumise regulaarsust, samuti toitainete hulga jaotust toidukordade vahel
Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse. Teoreetilist alust sellel arvamusel ei ole. 100 gr muna kalorsus on -158-162 kcal. Munavalge koosneb kahest erineva konsistentsiga valgukihist: vahetult ümber rebu asub tihe munavalge ja selle ümber vedelam. Muna säilitamisel munaväädid venivad välja ja rebu asend munas muutub. Samuti nõrgeneb rebu ümbritsev kile. Värskel lahtilöödud munal on rebu kumer ja ümmargune. Seisnud muna rebu on madal. Peagi riknema hakkaval munal lahtilöömisel rebu ümbritsev kile katkeb ja rebu pole võimalik valgest eraldada.
Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse. Teoreetilist alust sellel arvamusel ei ole. 100 gr muna kalorsus on -158-162 kcal. Munavalge koosneb kahest erineva konsistentsiga valgukihist: vahetult ümber rebu asub tihe munavalge ja selle ümber vedelam. Muna säilitamisel munaväädid venivad välja ja rebu asend munas muutub. Samuti nõrgeneb rebu ümbritsev kile. Värskel lahtilöödud munal on rebu kumer ja ümmargune. Seisnud muna rebu on madal. Peagi riknema hakkaval munal lahtilöömisel rebu ümbritsev kile katkeb ja rebu pole võimalik valgest eraldada.
Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjonitükke praetakse 10-20 minutit.
- Neljaviljahelbed valmistatakse puhtast täisterarukkist, -kaerast, -nisust, ja -odrast. - Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. Piim sisaldab valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine jamikroelemente. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rj 33 azenka). Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Piim) - Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate
Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.
(Kikas, et al., 2012, lk 180-181) Luxus kohv, 100% Arabica. Foto: Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Kongo kohvipuult saadav kofeiinirikas (kofeiinisisaldus üle 2%) robusta kohv moodustab u 25% maailma kohvitoodangust. Robusta on tugevama maitsega, sobib paremini tumeda röstiga kohvisegudesse, sageli kasutatakse seda lahustuvas kohvis. (Ibid) Päritolumaakohvid on niisugused kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt (traditsiooniline kohv koosneb eri maade kohviubadest, mis kohvivabrikutes retseptuuri alusel segatakse). Päritolumaakohvide maitset mõjutavad kasvukoha pinnas, kliima ja kasvutingimused. Pauligi päritolumaakohvide seeriasse kuuluvad Paulig Papua New Guinea ja orgaaniline Colombia (ökokohv). Costadoro kohvisegude oad on korjatud
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või
Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi,
ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada. Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks. Piimatöötlemine: Pastöriseerimine piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C
annaabi.ee 
