Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitude võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Võrdlus
Kohv koore ja suhkruga Must kohv
Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal
Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole
vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid
Coca cola Kaljajook
Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal
Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte.
põhimõteliselt midagi kasuliku
Tomatimahl Apelsinimahl
Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal
Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal
mineraal aineid aineid polegi.
Kohuke Kohupiimapasta(maitsestamata)
Kalorsus 316 kcal Kolorsus 97 kcal
Analüüs: Kohuke on hea kuna sealt saab palju valke ja
rasvu mis on vägagi kasulikud.Mõlemad on minu arvates
vägagi kasulikud
Piim 2,5% Keefir
Kalorsus 56 kcal Kolorsus 54kcal
Analüüs : Mõlema kohta pole midagi halba õelda kuna
mõlemad on meie organismi jaoks vägagi vajalikud
Maitsestamata jogurt Hapukoor 20%
Kalorsus 58 kcal Kalorsus 198 kcal
Analüüs : Maitsestamata jogurt on mingil määral parem ja
põhjuseks oleks see et on rohkem vajalike aineid kui seda
on hapukoorel. Aga see on hea et hapukoorel ja kalorsust
suht palju.
Kõrvits Kabatsokk
Kalorsus 22.9 kcal Kolorsus 22,4 kcal
Analüüs : Kõrvits kui ka kabatsokk on minu arvates suht
samad.
Avokaado Brokoli
Kalorsus 200 kcal Kalorsus 31kcal
Analüüs: Minu arvates avakaado on parem kuna seal on
ikka tunduvamalt rohkem kaloreid kui ka rasvu. Aga
brokoli on selle pärast parem et seal on rohkem valke.
Kaerahelbed Nisuhelbed
Kalorsus 364.6 kcal Kalorsus 325,3 kcal
Analüüs: Mõlemad on meie jaoks vägagi kasulikud . Kuna
mõlemasdt saab palju vajalike aineid.
Nisujahu Rukkijahu
Kalorsus 328,3 kcal Kolorsus 328,1 kcal
Analüüs : Mõlemad on minu arvates täiesti võrtsed
Täisteraleiab Peenleib
Kalorsus 233 kcal Kalorsus 234 kcal
Analüüs : Eeldan et täisteraleib on on kasulikum kuna
sealt saab rohkem valke ja vitamiine
Täisterasepik Nisukukkel
Kalorsus 233 kcal Kalorsus 246 kcal
Analüüs : Nisukukkel on kasulikum ja põhjuseks see et see
on minu arvates toitvam. Ja ainete rikkam
Broilerifilee Seakaelakarbonaad
Kalorsus 191,2 kcal Kalorsus 186,2 kcal
Analüüs : Mõlemad on minu arvates suht sama .
Lõhe Räim
Kalorsus 152,9 kcal Kalorsus 51,4 kcal
Analüüs : Lõhe on parem kuna sealt saab rohkem ained
näiteks valke saab vägagi palju.
Vasakule Paremale
Toitude võrdlus #1 Toitude võrdlus #2 Toitude võrdlus #3 Toitude võrdlus #4 Toitude võrdlus #5 Toitude võrdlus #6 Toitude võrdlus #7 Toitude võrdlus #8 Toitude võrdlus #9 Toitude võrdlus #10 Toitude võrdlus #11 Toitude võrdlus #12 Toitude võrdlus #13 Toitude võrdlus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M2rdu Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

Toiduainete võrdlus
16
pptx

Toiduainete võrdlus

Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 100 g kohta 36,6 kcal Kalorsus 100 g kohta 2 kcal Analüüs: Kasulikum oleks juua koorega kohvi, kuna sealt saab rohkem kätte vajalikemaid aineid nagu nt: Valke, vitamiine, süsivesikuid, rasvu jne. Piimaga kohvis on neid kõike rohkem kui mustas kohvis. Cocacola Kaljajook Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nagu võrdluses näha on kohe kindlasti kasulikum juua kalja, kuna seal on rohkem kõiki vajalikke ja tervisele kasuilikke aineid. Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 100 g kohta 18 kcal Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Analüüs: Mõlemad mahlad on kasulikud. Sisaldavad vajalikke aineid aga nagu näha on tomatimahl veidi kasulikum kuna selles on rasva % 0 ning valke on rohkem kui apelsiinimahlas. K

Toitumisõpetus
Toitumise põhialused spordis
50
doc

Toitumise põhialused spordis

depoosid suurendada, Hüperglükeemia ja hüpoglükeemia · Seedesüsteemis kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti ka veresuhkru sisaldust (hüperglükeemia), millele organism reageerib veresuhkru sisaldust langetava hormooni ­ insuliini - produktsiooni tõusuga. · Tekkiv hüpoglükeemia mõjub negatiivselt nii kehalisele kui vaimsele töövõimele (kontsentratsiooni ja koordinatsiooni häirumine). Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid

Kehaline kasvatus
Eritoitumine diabeetikule
35
docx

Eritoitumine diabeetikule

16 fariinsuhkur - tumepruun ning karamellimaitsega tuhksuhkur - on peenestatud kristallsuhkur, millele on paakumise vältimiseks lisatud veidi tärklist moosisuhkur - lisatud pektiini, sidrunhapet ja säilitusainet karamellsuhkur zelee- ehk tarretisesuhkur - lisatud pektiini, tärklisesiiurpit ja sidrunhapet pärlsuhkur - toitude kaunistamiseks, ei sula ahjus vanillsuhkur - komponentideks on suhkur, looduslik vanilliaroom ja vanill vanilliinsuhkur - koosneb ainult suhkrust ja sünteetilisest vanilliaroomist kaneelisuhkur - lisatud suhkrule kaneeli ning tolmlemisvastaseid aineid tarretisesuhkur - lisatud tarrendainet tükksuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel suhkrusiirup - valmistatud rafineeritud suhkrust ja veest

Toit ja toitumine
hiuhiuhiuhhiu
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

see olla alla 5%. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks tema menüüs olema süsivesikuid 250-300 g. Seejuures peaks lisatud suhkrute kogus kõikides toitudes kokku jääma alla 50 grammi päevas. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine koos lisatud suhkrute vähendamise ja piisava liikumisega tagavad parema tervise kogu eluks! Lisatud suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel (näiteks pudru ja tee sees) või lisatakse toidutööstuses toitude tootmisel (näiteks kondiitritoodetesse, maiustustesse, karastusjookidesse, magustatud piimatoodetesse, sageli ka soolastesse toitudesse). Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10%, ideaalis peaksid need andma alla 5% päevasest soovituslikust energiast. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis peaks tema menüüs olema süsivesikuid kokku 250-300 grammi, seejuures peaks lisatud suhkrute kogus (ise valmistatud ja toodetud toitudest kokku) jääma alla 50 grammi päevas.

Toit ja toitumine
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise. Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast. Suurenenud vedelikuvajaduse katmiseks ning aeglustunud seedetegevuse hõlbustamiseks sünnitusjärgselt tuleb kasuks vedelamate toitude (supid, kompotid) eelistamine. Juua ei ole mingil juhul vaja rohkem, kui enesetunde järgi. Lõplik individuaalne vedelikuvajadus sõltub ka ema kehakaalu muutustest ning naised, kelle rasedusaegsed lisakilod kaovad kiirelt, võivad vajada vähem lisavedelikku, sest rasvade lagundamine vabastab kehas samuti rohkelt vett. Suurem kehaline aktiivsus suurendab vedelikuvajadust ja seda on imetamise ajal eriti oluline silmas pidada, kuna lisavedeliku vajadus võib sel juhul üllatuslikult suureks

Bioloogia
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus:

Spordibiokeemia
Õpimapp - eritoit
45
doc

Õpimapp - eritoit

ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad

Toidukaubandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun