Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainete võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Võrdlus
Kohv koore ja suhkruga Must kohv
Kalorsus 100 g kohta 36,6 kcal Kalorsus 100 g kohta 2 kcal
Analüüs: Kasulikum oleks juua koorega
kohvi, kuna sealt saab rohkem kätte
vajalikemaid aineid nagu nt: Valke,
vitamiine, süsivesikuid, rasvu jne. Piimaga
kohvis on neid kõike rohkem kui mustas
kohvis.
Cocacola Kaljajook
Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal
Analüüs: Nagu võrdluses näha on kohe
kindlasti kasulikum juua kalja, kuna seal on
rohkem kõiki vajalikke ja tervisele kasuilikke
aineid.
Tomatimahl Apelsinimahl
Kalorsus 100 g kohta 18 kcal Kalorsus 100 g kohta 43 kcal
Analüüs: Mõlemad mahlad on kasulikud.
Sisaldavad vajalikke aineid aga nagu näha
on tomatimahl veidi kasulikum kuna selles
on rasva % 0 ning valke on rohkem kui
apelsiinimahlas.
Kohuke Kohupiimapasta(maitsestamatta)
Kalorsus 100 g kohta 316 kcal Kalorsus 100 g kohta 97 kcal
Analüüs: Kohuke ja kohupiimapasta on
mõlemad väga kasulikud. Sisaldavad palju
valke, normaalses koguses rasvu ning ka
süsivesikuid.
Piim 2,5% Keefir 2,5%
Kalorsus 100 g kohta 56 kcal Kalorsus 100 g kohta 54 kcal
Analüüs: Mõlemad on väga kasulikuid , kui
tabelit võrrelda on peaaegu ka kõik %id
võrdsed.
Maitsestamata jogurt 0,5% Hapukoor 12%
Kalorsus 100 g kohta 39 kcal Kalorsus 100 g kohta 137 kcal
Analüüs: Jällegi on vajalike toiduainete
väärtus % hea, kuid kasulikum on siiski
jogurt kuna selles on rohkem valke ning
süsivesikuid.
Kõrvits Kabatsokk
Kalorsus 100 g kohta 22.9 kcal Kalorsus 100 g kohta 22.4 kcal
Analüüs: Kabatsokk on mingilmääral
kasulikum kui kõrvits. Selles on peaaegu 2
korda rohkem vitamiine.
Avokaado Brokkoli
Kalorsus 100 g kohta 200 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal
Analüüs: Nendest on kasulikum Brokkoli ,
kuid siiski on mõlemad väga kasulikuid
köögiviljad.
Kaerahelbed Nisuhelbed
Kalorsus 100 g kohta 364.6 kcal Kalorsus 100 g kohta 325.3 kcal
Analüüs: Helbed on mõlemad väga
kasulikud kuna need on ühed suurema
süsivesiku ja valgu sisaldusega toitained.
Nisujahu Rukkijahu
Kalorsus 100 g kohta 328.3 kcal Kalorsus 100 g kohta 328.1 kcal
Täisteraleib Peenleib
Kalorsus 100 g kohta 233 kcal Kalorsus 100 g kohta 234 kcal
Analüüs: Ise eelistan peenleiba kuid mõlemad
on siiski põhimõtteliselt sama kasulikuid kuna
toitainete % on võrdsed.
Täisteralepik Nisukukkul
Kalorsus 100 g kohta 249 kcal Kalorsus 100 g kohta 246 kcal
Analüüs: Mõlemad on üpris võrdsed ja
kasulikuid inimesele.
Broilerifilee Seakaelakarbonaad
Kalorsus 100 g kohta 191.2 kcal Kalorsus 100 g kohta 324.3 kcal
Analüüs: Kasulikum on broilerifilee kuna
selles on vähem rasvu .
Lõhe(puhastatud) Räim(puhastatud)
Kalorsus 100 g kohta 152.9 kcal Kalorsus 100 g kohta 102.9 kcal
Analüüs: Lõhe on kasulikum kuna sellest saab
rohkem aineid ning valku on selles väga palju.
Vasakule Paremale
Toiduainete võrdlus #1 Toiduainete võrdlus #2 Toiduainete võrdlus #3 Toiduainete võrdlus #4 Toiduainete võrdlus #5 Toiduainete võrdlus #6 Toiduainete võrdlus #7 Toiduainete võrdlus #8 Toiduainete võrdlus #9 Toiduainete võrdlus #10 Toiduainete võrdlus #11 Toiduainete võrdlus #12 Toiduainete võrdlus #13 Toiduainete võrdlus #14 Toiduainete võrdlus #15 Toiduainete võrdlus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tjorn treu Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

Toitude võrdlus
14
pptx

Toitude võrdlus

Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid Coca cola Kaljajook Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte. põhimõteliselt midagi kasuliku Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal mineraal aineid

Toitumisõpetus
Toitumise põhialused spordis
50
doc

Toitumise põhialused spordis

depoosid suurendada, Hüperglükeemia ja hüpoglükeemia · Seedesüsteemis kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti ka veresuhkru sisaldust (hüperglükeemia), millele organism reageerib veresuhkru sisaldust langetava hormooni ­ insuliini - produktsiooni tõusuga. · Tekkiv hüpoglükeemia mõjub negatiivselt nii kehalisele kui vaimsele töövõimele (kontsentratsiooni ja koordinatsiooni häirumine). Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid

Kehaline kasvatus
Eritoitumine diabeetikule
35
docx

Eritoitumine diabeetikule

25-30% rasvu 50-60% süsivesikuid ( www.toitumine.ee) Süsivesikud Just süsivesikud on kõige rohkem seotud veresuhkru tasemega. Samuti on süsivesikud organismi põhiliseks energiaallikaks. Peamine toidusüsivesik on tärklis. See on polüsahhariid, millest seedeprotsessi käigus vabaneb glükoos. Tärklis võiks moodustada 75-80% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast. Tärklist leidub kartulis, makaroni- ja teraviljatoodetes, riisis. Kõigi süsivesikuterikaste toiduainete mõju veresuhkru tasemele ei ole ühesugune. Lisaks süsivesikute kogusele peaks arvestama ka toiduainete veresuhkru taset tõstva toimega. Süsivesikute lagunemine glükoosiks toimub erineva kiirusega ja tekkiv glükoosi kogus on 12 toiduainetel erinev. Toiduainete seedimiskiirust ja söömisjärgset veresuhkru kõvera tõusu iseloomustab glükeemiline indeks (GI).

Toit ja toitumine
Diabeet
43
rtf

Diabeet

Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................

Toitumisõpetus
Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

Köögiviljandus
Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne.

Kokandus
Söömise keemia
18
docx

Söömise keemia

SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun