Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde ja õigus V osa tsitaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elad, mehele, rõõm, jookseb, vargamäe, õunapuu, vanainimene, armastab, südamevalu, valuta, kauaks, pisarad, kahetsus, armuand, silmapilk, tammsaare, andsin, vangis, ahne, vargamäel, kordi, laias, rahvad, järeltulijad, tuhas, uhked, eluasemed, ükskõiksed, tühise, uutel, milleski, rinda, õieli, ajada, valetama, katsub, ühegi, valeks, metsadA.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis ma
Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö
Ainult see, kes üksi on, tunneb nende väärtust." (Ravic) Lk 34 ,,Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis elujõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üksnes lõpetatus evib seda ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks." (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic Joani imesilti ära visates) Lk 46 ,,Aga kui inimesel pole enam midagi püha, siis muutub talle kõik ühel inimlikumal viisil jälle pühaks
võtab ka kõige rikkam niipalju, et kõigile anda?" "Miski ei kesta kaua. See on nagu võidujooksmisega. Kaua sa ikka jooksed, väsid ju äea, sest ega sa jahikoer ole, et jooksed päevad otsa." "/.../ elu on ometi rohkem väärt, kui kõik muu. /.../ Mis ka ei sünnuks, elu see ikkagi ei maksa." "/.../ emad mõtlevad, et kui käid kellegi aidaukse taga, siis pead selle ka kohe tanu alla panema." "/.../ kui oled kord eksinud, siis ei aita mingisugune kahetsus, sest keegi ei usu su kahetsust, keegi ei näe su südant läbi." "Kaugele sa siinilmas selle kurjuse ja kangusega saad /.../" "/.../ ajahammas sööb sind ennast ja su teod ja sa ise vaatad pealt, kuid ta sööb sind ennast ning su tegusid, ja sa ei või sinna midagi parata." "/.../ inimene mõistab teist inimest sagedasti halvemini kui loom inimest." "/.../ armastuse vastu ei saa miski." "/.../ ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn."
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110.
Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. Muidu oleks võinud näha, milline kirg tappa istub inimeses, olgu see kirg sihitud inimese enda või tema mõtete vastu. Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50) Aga praegu tundus nõnda nagu polekski linnas enam võõraid inimesi, vaid kõik on aina kui mitte just sõbrad, siis lähedased tuttavad, sest kõik ajasid omavahel juttu, kõik arutasid ühte ja sama: eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. Äkki olid nagu kõigil ühised huvid, rahvuse ja seltskondlikkude kihtide peale vaatamata
tema teineteisest eemaldumist. Abielukriis teravneb ja läheneb katastroofile peamiselt siiski sedamööda, kuidas Karin võtab meetmeid Indreku õrritamiseks. Lõpuks lasebki Indrek ennast provotseerida ja tühjendab Karini suunas revolvri- mitte armukadedusest, vaid pimedas vihas oma naise inimliku madaluse üle. Paraku arvab Karin, et Indrek tõendas selle teoga oma armastust tema vastu. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Surma jookseb Karin ise, samuti pimesi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on IV jao lõpplause. Tammsaare määratluse juurde tagasi tulles - Karin võitles nagu oskas oma eluõnne pärast. Iseendaga võitlemiseks ta võimeline polnud, rääkimata eneseületamisest. Indreku eluõnn ei olnud Karin ega kelle tahes teise käes. Tegemist on kahe teineteist välistava arusaamaga armastusest.
oli." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 64 ). Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. ,,Sest ta kirjutas ikka veel, sellest ei saa vaikides mööda, kuigi ta ise seda väga salajas hoidid. Kuid siiski mitte väga salajas- tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all kuidugi. See oli tema ainus rõõm sel hallil ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid niisama hallidena teiste samataoliste hulka, ja nimi J. Hallikas oli ainult üks saja hulgas, mis vaevalt kellelegi teisele meelde jäi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 66 ). Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli
Dorian Grey Portree 1. Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. 2. Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. 3. Mis puutub ennetesse, siis niisugust asja pole üldse olemas. Saatus ei läkita meile käskjalgu. Selleks on ta liiga tark või liiga julm. 4. Naine flirdib kellega tahes, seni kuni leidub pealtvaatajaid. 5. Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata. 6. Vanaduse tragöödia pole mitte selles, et ollakse vana, vaid et ollakse noor. 7. Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda. Vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda. 8. Kõigest täielikult informeeritud inimene -- see on kaasaegne ideaal; aga kõigest informeeritud inimese aju on üks õudne asi. 9. Elutüdimus on nende pärisosa, kellele elu midagi ei keela. 10. Heades kavatsustes on (alati) midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks. 11. Me po
Nad läksid kolmekesi altari ette ja põlvitasid seal terve koguduse silma all suuril paelahmakuil. ,,Õpetajaproua leinab oma ainust poega," sosistati siis Indreku kõrval. Veel praegu ta mäletab, kui imeliselt need sõnad teda tol korral olid puudutanud. Lõhnab siis õpetajaproua lein nõnda? oli ta endamisi soninud. Ta oli juba niipalju nuttu ja pisaraid näinud, ometi polnud ta kunagi seda lõhna tundnud, mitte kunagi. Ainult õpetajaproua pisarad lõhnavad nõnda, kui ta leinab terve koguduse silma all oma ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Teoses tõmbas 5-aastane Dina uudishimust katla mehhanismist, mis kallutas potti ettepoole. Õnnetuses sai surma tema ema. Juba kogu see karjumine jättis lapse hinge tugeva jälje. Lisaks kõigele pidas tema isa teda süüdlaseks ning karistas teda omal moel. Lensman ei talunud enam lapse nuttu ning seetõttu hoidis lapsest eemale. Hiljem saatis ta lapse kasuperre, et tüdruk seal õpiks ja oleks oma temast eemal. Peagi pärast tüdruku kojunaasmist pani isa ta mehele. See kõik muutis Dina iseloomu ja käitumist negatiivses suunas. „„Ma ei saa öelda, et isa olemasolu oleks minu üleskasvatamisel vajalikuks tingimuseks olnud.““ („Dina raamat“ lk 269) Dina ütles nii oma isale, kuna ta kasvas üles ilma isata. Ometi sai kord temast täiskasvanud inimene, ta ei jäänud igaveseks lapseks. Elu muutis kunagisest metsikust tüdrukust/noorest naisest kindlate põhimõtetega inimese. Aja jooksul hakkas ta huvituma äri-
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus Tartu kaubahoovist ka
Krogstad vastab aga mis tema lapsest saab. Lõpuks juõuab ta oma uue kokkuleppeni, et raha mida Nora oleks välja maksnud või mida Helmer oleks maksun ta ei taha, vaid nõuab ameti kõrgendust ja kohta pangas tagasi teades, et piuksuja mees nagu Torvald teeb seda. Nora küll ähvardab kuid asjatult ja kainelt palun Krogstad Norale mitte rumalusi teha ka Helmerile ta nõuetega kiri kätte anda. Nora vaatab talle keeletult otsa. Ahastuses jookseb Nora tagasi elutuppa kus Linde kostüümiga on ja hämmeldub saades teada, et Krogstad on see kes raha laenas Norale. Nora palub, et Linde oleks tunnistaja kui ta ise peaks hulluks minema, et see kõik on tema süü. Nuttvale Norale ütleb Linde, et ta läheb Krogstadi juurde kuna oli aeg kord kui Krogstad tema eest oleks ükskik mis teinud. Võtes Noralt ta kaardi leiab Linde, et Krogstad elab ju siin samas nurga peal ja ta asub teele, et Noraga kokkulepitult teha niimodi, et Nora
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
teadmistele, mis on su südamele ütlemata kallid, - aga ainult siis, kui sa seda tõsiselt tahad, selle poole püüad, seda ootad. Muu hulgas avastad sa siis, e sa ei ole esimene, kelles inimesete käitumine on tekitanud hämmeldust, hirmu ja isegi tülgastust. Sa ei ole üksi, ja see teadmine erutab ning ergutab sind. Paljud, väga paljud on läbi elanud samasuguseid moraalseid ja hingelisi raskusi, nagu sina neid praegu läbi elad. Õnneks on mõned selle kirja pannud. Nendelt võib õppida - kui on soovi. Ja kunagi hiljem, kui sul endal onmidagi teistele öelda, õpivad teised sinult. See on ilus vastastikune abi. Ja seda ei leia sa mitte ainult haridusest. Seda on ajaloos. Ja seda on luules. [-] Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad kolmandal teel, need nagu pol
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegip
Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju ning kui oleks ollnud võimalik siis oleks ta arvatavasti olnud võimeline oma poja Krõõda tütre vastu vahetama. LK 126 Neljas laps läks Krõõdale elu maksma, kuid laps oli poiss
inimesed, kes peale mitmeid aastakümneid endiselt koos on. Nad kõik kirjeldavad armastust erinevalt. Mõned ütlevad, et kui nad näevad armastatut, siis on neil kõhus nagu ,,liblikad", teised jälle kohe teavad, et nad kuuluvad selle vastassoo esindajaga kokku. On ajutist armastust. Mitmed noored, vanuses 13-20, vahetavad tihti enda kaaslast, mõned rohkem, teised vähem. Kuid enamus neist suudab juba öelda, et ta armastab enda kaaslast. Armastab igavesti, tahab koos temaga terve igaviku koos olla, kuid võib-olla juba järgmisel päeval lähevad nad lahku, ning leiavad uue inimese, kellele igavest armastust vanduda ning kellega mõnda aega koos olla. On armastust, mis tõepoolest ei kustu. On nii seitsmekümnendates aastates naisi ja mehi, kes koos on, ning endiselt teineteist armastavad. Aga nemad kirjeldavad armastust hoopis teistmoodi, kui noored, kes üksteist alles leidsid. Nemad on olnud
laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie, küüned kütkesse vajuta! Sellega ühel ajal. PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo Shveitser
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda suudetakse vaevu üks kord eluea
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu vaatasin kalju otsas
ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea. [---] ma olin kütt, teadsin veidi kindlamini, et õnn peab jääma tabamatuks nagu kõige tumedamat, ilusamat masti soobel – siis on huvi ja pinget ikka ja jälle laande põigata.6 Romaanis “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija“ (1993) seostub kannatuse pühitsemine otseselt kristliku eetikaga. Nikas armastab pisaraid, juba nelja-aastasena on ta jõudnud arusaamisele, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2
· " Minul aga just publikut tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." Lk.33 · " Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi taolist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. " Lk. 56 · " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 ·
See, mida ta prostitutsiooniga tegeledes päevast päeva kohtas kehasid, kes tahtsid olla keegi teine pani Mariat järjest enam väärtustama tundeid, hinge ja mõistust, mis kogu aeg üha selgemaks ja teravamaks sai. Lõputute kogemuste põhjal sai ta mõistma seksi olemust ning kuidas nauding käib käsikäes ainult hingede vastastikuse tundmisega. Muutusid ka prioriteedid: kõige olulisem ei olnud enam enese õnn, vaid rõõm teha keegi teine õnnelikuks. Peategelase arenedes füüsiliselt ja vaimselt, arenes ka tasakaalus maailmapilt. Kogu elu olen ma mõelnud armastusest kui vabatahtlikust orjusest. See pole tõs: vabadus on olemas ainult siis, kui on armastus. See, kes annab ennast täielikult, kes tunneb end vabana, see armastab kõigest südamest. Ja kes armastab kõigest südamest, see tunneb ennast vabana. /.../ mis jama ma ajan? Armastuses ei saa keegi teisele haiget teha; igaüks vastutab ise oma
Liina keeraski Kilteri keha teistpidi „Liina haaras tal kaenla alt kinni ja keeras teistpidi – päkad sinna, kus ennist oli pea, ja pea sinna, kus enne asusid päkad. Nüüd on kindel, et hingeloom enam õiget avaust – ninasõõrmeid – üles ei leia.“ (lk. 39) Rein lõi Kilteri hinge maha, mis oli kärbseks muundunud ja Kilter oli hinge vaakumas. „Ning ta püüdis kärbse kinni ja lõi laiaks. Siis keerutas ta kiltri jälle õieti ning toppis poollöma kärbse mehele puupulga abil ninna.“ (lk. 40) Kuidas võib lõppeda kättemaks? Imbi ja Ärni varastasid mardipäeval Rehepapilt küttepuid, kuid Rehepapp sattus nende alatule teole peale. Ta saatis oma krati Joosepi neid teelt eksitama ja oma maja juurde tagasi suunama. „Ei, ole nüüd, hull, kes see omaküla rahvast kägistab!“ noomis rehepapp kratti. „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las
annaabi.ee 
