hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates. (10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja. (11) Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki
võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG. RINGMARSRUUT- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte. PENDELMARSRUUT- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega
Selline läbivaatus peab toimuma kahe manuka juuresolekul. - Läbivaatuse järelduste õiguslik mõju ei sõltu deklarandi või tema poolt määratud isiku kohalolekust. Osaline läbivaatus: - Kui otsustatakse läbi vaadata ainult osa kaubast, siis teatatakse deklarandile või tema esindajale, milliseid kaubanimetusi soovitakse kontrollida. Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. - Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli. - Esmalt vaatab toll läbi loomad, kiiresti rikneva ja muu ajatundliku kauba. - Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega. 20. Proovide ja näidiste võtmine
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Sergei Kulakov LOGISTILINE KAUBAVEDU REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Transporditeaduskond Õpprühm: TLI-11 Kontrollis: R.Ruus Tallinn 2008 SISUKORD Kasutatavate lühendite loetelu:................................................................................................................ 3 1 Ekspediitorfirmad ..................................................................................................................................4 1.1 Mis on ekspediitorfirma?................................................................................................................ 4 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?.............................................................. 4 1.3 Informatsioon..........................................................................................................
Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR)
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
mida teostatakse: · Üksnes ühenduse( euroopa liit) piires. Kolmandates riikides kehtib AETR kokkulepe mis on sarnane määrusega 561. Erandid. · Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, vüib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruse sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeaegade nõuetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. · Juht peab kõrvalekadumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse. Andmete esitamine. Kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada: · Jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed. · Juhikaardi selle olemasolul ja kõik jooksva nädala ja eelnenud 28 päeva jooksul
· Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks
kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
ristmiku liiklust Peatamine ja parkimine Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaazi, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille
laadimise ja kinnitamise nõuded. (2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2. peatükk PÕHINÕUDED §2. Sõiduk ja tema kere Veoste veol kasutatav sõiduk ja tema kere (veokast, furgoon, paak jne) ning kere kinnitus sõidukile peavad vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31) sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele kehtestatud nõuetele, mille täitmine on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. §3. Sõiduki juhikabiini kaitse
Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium. (3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. (4) Taksodena kasutatavad sõidukid peavad olema ehitatud sõitjate veoks ning vastama valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele. (5) Tee omanik määrab liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso). (6) Taksona kasutataval sõidukil peavad olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm;
väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; 6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
arvatud üleantava kauba eest tasumisele kuuluvad kulud, anda kauba käsutamise õigusega isikule. Kui kulud ületavad sissetuleku, siis on vedajal õigus saada temale kuuluv vahe. 5. Müügiprotseduurid määratakse kindlaks kauba asukoha riigi seaduste või tavadega. IV peatükk VEDAJA VASTUTUS Artikkel 17 1. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. 2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest
4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki- juhi- veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente TERMINID Kontrollijal on õigus: 3. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigsust tõendav dokument 4
välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas. Ärge jätke tööpiirkonda tööriistu, osi, prahti vms. 1.6 Tõstke seadet esmalt vaid pisut, nii veendute, et sõiduk toetub kindlalt tõstetaldadele. 1.7 Kui tõstetallad puutuvad vastu tõstekohti, siis kontrollige, kas tõstevarte lukustus on rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1.11 Ärge lubage kellelegi seista töötava tõstuki lähedal. 1.12 Kui sõiduk hakkab kukkuma, liikuge viivitamatult kaugemale. 1
täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus elusloomade vedu 9.05.2010 Transport ETV0120 6 3 Rahvusvahelised konventsioonid (3) · Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud Genfis 1957, Eesti ühines 1993 Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega ole nende käsutuses, mis on ette nähtud kasutamiseks maanteel, on komplekteeritud või mittekomplekteeritud, millel on vähemalt neli ratast ja mille ettenähtud maksimaalkiirus ületab 25 km/h, koos haagistega, välja arvatud põllumajandus- ja metsaveotraktorid ja kõik liikurmasinad. Ohtlikud ained Klass I lõhkeained Klass II suru-, veeldatud ja lahustatud gaasid
kohaldatav) 7. Liikumist keelava punase fooritule põlemisel tuleb kollase sõiduki juhil peatuda ülekäiguraja ees ( § 35 (10)) ja mitte jääda ülekäigurajal seisma ( § 35 (8)). Lk 8 1. Andma teed paremalt läheneva punase sõiduki juhile ( § 17 (5) 5)). Õuealal võib juht liikuda jalakäijate vahetus läheduses jalakäija kiirusega või kuni 20 km/h ( § 15 (1) 6)). Jalakäijaid ei tohi takistada ega ohustada – vajadusel tuleb sõiduk peatada ( § 64 (3)). Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks ( § 64 (4)). Peatatud või pargitud sõiduki mootor ei tohi õuealal (samuti elamule lähemal kui 10 meetrit) töötada kauem kui 2 minutit ( § 13 (5)). Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1- alamkategooria mootorsõidukit selleks tähistatud kohas, selle puudumisel aga kohas, kus
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
7. 05. 2004 ] 3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU §8. Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §9
01 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
· Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto.
1. MIKS JUHTUB PALJU LIIKLUSÕNNETUSI VEOKITEGA? Liiklusõnnetuse põhjused on tavaliselt koondatud kolme kategooriasse põhjused, mis on tingitud keskkonnast, sõidukist või sõiduki juhist (Volvo trucks, 2013). Uurimused näitavad, et umbes 30% liiklusõnnetuste teguritest võib seostada keskkonnaga, libedad teed, halb nähtavus jne. Ainult 10% liiklusõnnetustest juhtuvad tehnilise rikke tagajärjel nagu näiteks rehvi lõhkemine, kehvasti või hooldamata sõidukid. 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on aga inimene ise. Märkimisväärne osa liiklusõnnetustest juhtub kolme põhjuse kombinatsioonil. Näiteks aeglane juhi reageering ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul; kiiruse ületamine, kui nähtavus on halb. (Volvo trucks, 2013.) Ameerikas 63,2% veoki liiklusõnnetustest toimub kokkupõrkel teise sõidukiga, 13,3% teel oleva või teele ulatuva objektiga (Kotikalapudi & Dissanayake, 2013).
võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm; 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. §5. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö:
(8) Olmeruumide sisetemperatuur peab olema vähemalt +18 °C. (9) Ehitusplatsil töötavate töötajate jaoks peab olema nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. (10) Töötajatel peab olema võimalus sobivates tingimustes einestada ja puhata. Kui töötajaid ei toitlustata kohapeal, peavad olema loodud tingimused kaasatoodud toiduainete säilitamiseks ja vajadusel soojendamiseks. Kui puhkeruum on vajalik töö laadi või ehitusplatsi asukoha tõttu, peab see olema piisavalt suur ning selles peavad olema seljatoega toolid ja vajadusel lauad. SURVESEADMED Nõuded surveseadme kasutamisele Surveseadme võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui: 1) see on paigutatud kasutuskohale nii, et oht inimesele, varale ja keskkonnale on minimaalne
kohtades või ruumides, kus oleks tagatud nende akude ohutu laadimine. Akude laadimine väljaspool spetsiaalseid kohti on keelatud. Elektrilise toitega sõidukite parkimisel ning akude laadimisel peab akupatarei olema lahti ühendatud sõiduki elektrisüsteemist spetsiaalse lüliti abil. Puidutöötlemisettevõtte territooriumil tuleb kasutada sõidukeid, milliste konstruktsioon välistab sädemete tekke ükskõik millisel viisil (väljalasketorustikust, mehhaaniliselt või elektriliselt). Kasutatavaid sõidukeid tuleb perioodiliselt puhastada sinna ladestunud saepurust ning puidujäätmetest pöörates erilist tähelepanu kõrgetemperatuurilistele detailidele. Kasutatavad sõidukid peavad olema varustatud töökorras olevate tulekustutitega.
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)pai
KLAASITÖÖD Nööripaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside paigaldusel kasutatakse üldjuhul paigaldusnööri. · Nööri pikkus peab olema suurem klaasi õmbermõõdust (6-8 cm) · Soovitatav nöör libestada kummiga mittereageeriva määrdeainega. Kiilupaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside tihendite ja tihendikiilude paigaldamiseks kasutatakse kiilupaigaldeid. · Kiilupaigaldi on vahetatavate otsikutega (5,5 15mm) · Abivahendid tihendi ja kiilu eemaldamiseks ja paigaldamiseks · Tihendipulk Käsinoad liimitud klaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele käsinuge. · Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks väljast poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav) · Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks seest poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav) · Noatera murdumatu · Noatera murtav Pneumonoad liimitud klaaside eemaldamiseks võib ka kasutada pneumonuge. · Pneumonuga ostsüleerivate vahetavate teradega ·
paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. · (2) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. · (3) Ehitistes, mis kuuluvad IV kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume. · § 9. Ehitise konstruktsioonide kandevõime · (1) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada. · (2) Ehitise konstruktsiooni kandevõimet tõendatakse vähemalt ühel järgmisel viisil: 1) katseliselt; 2) arvutuslikult; 3) ühendades katse- ja arvutustulemused; 4) kasutades tunnustatud tabelarvutust.
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanis
väljuksid paagist. See toiming on vajalik kuna bio-õlidel on kalduvus muutuda kleepivaks ja sellega seoses võivad kahjustuda õlipump ja õlijuhtmed. Enne kasutusele võtmist täita õlipaak uuesti BIOTOP õliga. Karburaatorite ehitus Küttesegu kompenseerimise viisid karburaatoris. Karburaatori düüsi läbilaskevõime on arvestatud täisvõimsusel etteantava bensiini hulgale, mis lubab avatud segusiibri (-klapi) korral valmistada rikastatud küttesegu. Keskmisel koormusel klapi osalise avatuse korral vajatakse lahjendatud küttesegu. Selleks kasutatakse kahte küttesegu kompenseerimise viisi: 1. bensiini pihustist väljumise mehhaaniline pidurdamine; 2. pneumaatiline pidurdamine. 1. segusiibriga on ühenduses nõel, mille kooniline ots ulatub pihustisse. Segusiibri üles-alla liikumisel see nõel vähendab ja suurendab läbilaskeava, doseerides nii bensiini etteandmist. Siit ka nimetus kooniline doseeriv nõel. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
