Talisportlased
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas.
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast
Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing NAISED 7,5 km sprint 55. Eveli Saue 64. Kadri Lehtla 83. Kristel Viigipuu 84. Sirli Hanni 10 km jälitussõit Eveli Saue katkestas 15 km eraldistart 42. Eveli Saue 45. Kadri Lehtla 4x6 km teatesõit 18. Eesti Kadri Lehtla, Eveli Saue, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu Murdmaasuusatamine MEHED Sprint klassikastiilis 14. Peeter Kümmel 25. Timo Simonlatser 42. Anti Saarepuu 59. Kein Einaste
jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpia Komitee 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi ,,töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, 1 http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
Poola 1 3 2 6 Itaalia 1 1 3 5 Slovakkia 1 1 1 3 Valgevene 1 1 1 3 Suurbritannia 1 0 0 1 Jaapan 0 3 2 5 Horvaatia 0 2 1 3 Sloveenia 0 2 1 3 Läti 0 2 0 2 Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni
paraolümpiasportlane Rick Hansen. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. 3 Olümpiakoondis Vancouver 2010 - Eesti delegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 2 3 5 Laskesuusatamine 5 4 9 Murdmaasuusatamine 10 4 14 Mäesuusatamine 1 1 2 Kokku 18 12 30
Kõik kommentaarid