TALLINNA KOPLI AMETIKOOL TEKSTIIL Mari Akkermann TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid Siid kangana ...
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullil...
Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pära...
HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õh...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja t...
INDIA HIINA JAAPAN 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuk...
KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunis...
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega ...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
1Mis on stuupa? Mis kultuuri kuulub? Olmeegid India kultuur. Budistlik kautseehitis. Seda ümbritseb kiistara, 25Kelle dünastia ajal oli india kujutava kunsti klassikaline milles on neli portaali. periood 4-7 sajandil? 2Nimeta India tähtsamad usundid ja jumalad. Nimeta india Guptade dünastia ajal vanim usund. 26Mis on Hiina tähtsaim kiviehitis? Iseloomusta seda. Vanim on hinduism, usundid: budism, hinduism, dzainism. Hiinamüür, 9m kõrgune, 5,5 laiune ja pikkus on 8851.8 m 3Miks tekkis Hiins juba varakult graafika? 27Kuidas nimetati Hiina esimest keisrit, hiina riigi ühendajat? Kuna seal leiutati paber shi huangti 4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomu...
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride m...
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel sel...
Hiina Hiina asub Ida-Aasias. Sealne arhitektuur ja kunst on teistsugune kui mujal maailmas. Hiina tsivilisatsioon tekkis neoliitikumi ajastul. Hiina kultuur, kirjandus ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastial. Hani ajastu (kunsti) mõju on tänapäevani tunda. Sellest ajast pärineb kunstnike oskus nii reljeefkunstis kui ka maalingutel väga nappide ja väheste vahenditega kujutada inimesi ja loomi. Ajajärk Vana-Hiina kunstis paistab silma klassistruktuur. Kuni sõdivate riikide ajani olid peamiselt kunstnikeks käsitöölised, kes olid kuningate ja feodaalide teenistuses. Pärast Han´i dünastiat saab rääkida niiöelda kaunitest kunstitest. Neid tegi osa haritud aadlikke. Neist paljud olid amatöörid. Peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja professionaalide vahel. Esimesed leitud tõendid on ligi 8000 aastat vanad. Varajastel aegadel oli tähtsaimaks teemaks kunstis taeva tahtele allumine. Kõik iidsed pronksnõud olid valmistatud eesmärgiga...
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monu...
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
1 ELULUGU Christian Marie Marc Lacroix on prantsuse moelooja, kes sündis 16. mail 1951. aastal väikeses provintsilinnakeses nimega Arles, Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama. Juba väikse poisina võis ta hommikust õhtuni istuda ja joonistada maastikke ja loodust enda ümber, kuid mitte selleks, et jäädvustada looduse ilu, vaid Lacroix üritas seda parandada, kujutades loodust nii nagu oli tema meelest ilusam ja parem. (3) Lacroix lõpetas keskkooli 1969. aastal ja kolis Montpellier'i, et õppida sealses ülikoolis kunstiajalugu. 1973. aastal jätkas ta oma õpinguid Pariisis, nii Sorbonne'is kui ka École du Louvre'is, lootuses saada muuseumi kuraatoriks.(2) Peale ülikoolihariduse saamist 1978. aastal, tehti Lacroix'ile pakkumine asuda tööle Hermès moemajja, kus ta tegeles mitu aastat jalanõude disainimisega, aks...
Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plek...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad ...
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha k...
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajura...
Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2. Eakohasus- I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ninn...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VARRUKAS LÄBI AJALOO KOSTÜÜMI AJALUGU GETRI MITT MOESTILISTIKA IV Juhendaja: Kai Saar TALLINN 2014 Sleeve (Eng. Slieve või slyf, sõna liitlaste libisema, vrd Hollandi sloof) on osa rõivast, mis katab käe või mille kaudu käsi läbib või libiseb. Varruka lõige on peaaegu igal ajastul olnud erinev või mingit laadi omapärane. Enamasti erinevad varruka lõiked akadeemiliste või muude ametirõivaste näol. Varruka pikkus varieerub vaevu üle õla kuni maani. Enamik tänapäeva särk varrukad lõppevad kusagil õlavarrel ja randmel. Sajandite jooksul on kasutusele võetud loetlematuid eri stiile varrukaid. Aja jooksul on need tagasi tulnud moodi, kuid kohendatud hetkeliste trendide järgi. Ajaloost Varrukas, mida lõigatakse koos kehalõikega välja, oli sagedasem varasematel sajanditel, kui otsa õmmeldav varrukas, kuna otsa õmmeldav varrukas vaj...
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vai...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5...
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga am...
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väik...
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga k...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioo...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST............................................................
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
