Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Christian Lacroix (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Christian Lacroix #1 Christian Lacroix #2 Christian Lacroix #3 Christian Lacroix #4 Christian Lacroix #5 Christian Lacroix #6 Christian Lacroix #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raudo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Christian Lacroix

Christian Lacroix Christian Lacroix on moemaailma üks säravamaid ja mõjuvõimsamaid esindajaid. Tänu oma oskusele ühendada ühendamatuid varjundeid ja saada suurepäraseid tulemusi, sai see prantsuse moelooja endale hüüdnimeks ,,võlupintsliga meister". Christian Lacroix sündis 1951. aasta 16. mail väikeses provintsilinnakeses nimega Arles Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama ­ nimelt olid nad oma linna ühed kõige moekamad elanikud. Aastatel 1970 ­ 1972 õppis Lacroix kunsti Paul Valery ülikoolis Montpellier`is ning pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema

Ajalugu
thumbnail
27
odt

Karismaatilised naised

KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + .

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Baltisaksa kunstnikud

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A

Kunstiajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ...............................................................

Rõiva ajalugu
thumbnail
9
docx

Välismaalastest moedisainerid

Galeottiga Giorgio Armani S.p.A. Ta õde Rosanna Armani liitus tema firmaga. Giorgio oli ka tuntud kui Rahvusvahelise Milano Jalgpalli Klubi fännina. Ta on Milano korvpalli tiimi president. Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007.aasta jaanuaris sai Armani maailma esimeseks disaineriks kes tõi Internetti trendimoe moeshow. Tema erinevaid kollektsioone: · Armani Exchange · Armani Jeans · Armani Casa · Armani Junior · Emporio Armani · Armani Collezioni. · Giorgio Armani · Armani Privé · Armani Cosmetics · Katie Holmesi pulmakleidi Christian Bérard Christian Bérard (1902, Pariis - 1949), tuntud ka kui Bebe, oli prantsuse kunstnik, moe- illustraator ja kujundaja. Bérard ja tema väljavalitu Boris Kochno, kes juhtis Ballets Russeid, kes oli ka kaas-asutaja Ballet des Champs-Elyséesi

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium

Kunstiajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun