TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks
roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) .
3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime kõvadust Rockwelli ja Barcol’i meetoditega 4. Kandsime andmed tabelisse Kokkuvõte/järeldused: Antud katsete ja tulemuste uurimisel identifitseerisime meile viiest plasti tükist ära neli.Esimese sammuna tehtud küünega kraapimise ja noaga lõikamise järel oli veel suur segadus, et missugune plast mis on, aga pärast materjalide tiheduste ja kõvaduste määramist ning plastide tabeli uurimist saime aimduse, mis materjalidega võiks tegemist olla.
Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml. Kasutades kaliibrimissirget saadakse optiliste tiheduste kaudu türosiini kontsentratsioon kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovidel. 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist, milleks antud töös oli savinaas, valmistati ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, mille kontsentratsioon oli 1,5 mg/ml. Arvutasin savinaasi kaalutise suuruse, milleks oli 0,0075 grammi. Kaalusin analüütilistel kaaludel
TSEMENTKIUDPLA 78,12 10,72 117,4 AT 77,94 10,7 117,42 132,4 1337 98,6 99,4 98,1 98,8 99,3 97,9 DOLOMIIT 98,7 99,5 98 2005,6 2086 11,75 10,9 2,9 11,3 11 3 SBS 11 10,9 3 37,4 1010,81 4 Joonis 1.0 Ehitusmaterjalide tiheduste graafik 2. Ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga materjali tihedust määratakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Keha kaalutakse õhus, vees, seejärel kastetakse keha parafiinivanni ning lastakse sel hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse jällegi õhus ning vees. Kui aga on teada, et materjal pole praktiliselt üldse vettimav ega sisalda poore, pole parafiiniga katmine enne vees kaalumist sugugi vajalik
õunamahla lahus) 4., 5. ja 6. katseklaas – pipeteerin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust Pipeteerin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutan kohe. Fikseerin reaktsiooni alguse aja ja hoian katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Seejärel mõõdan spektrofotomeetrilisel meetodil lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused. Kuna kontrollproov andis madala optilise tiheduse näidu, siis lahutan kõikide teiste lahuste optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Proovi number Optiline tihedus 1.0-proov 0,0611 2.Õunamahl 1 0,0845-0,0611=0,0234 3.Õunamahl 2 0,0840-0,0611=0,0229 4.Glükoosilahus 0,25 0,1205-0,0611=0,0594 mg/ml 5.Glükoosilahus 0,125 0,0748-0,0611=0,0137 mg/ml 6.Glükoosilahuse 0,062 0,0617-0,0611=0,0006 mg/ml Koostan kaliibrimisgraafiku
21,51 - 29,96 10891,70 30,4 2,79x10 -3 Alumiinium 5.Kontrollarvutused 1 V = 7,91x25,45x39,58 = 7967,83 mm3 D= 62,8 / 7967,83 = 7,88 x 10-3 2 r=24,6/2=12,3 mm V= *3,14*12,33 = 7790,82 mm3 D= 60,7 / 7790 = 7,8 x 10-3 3 r1=23,79/2= 11,89 mm V1=3,14*11,892*26,78 = 11887 mm3 r2=14,26/2=7,13 mm V2=3,14*7,132*26,78 = 4277 mm3 V= 11887 - 4277 = 7581,6 mm3 D= 63,9 / 7610 = 8,4*10-3 6. Hinnang Tiheduste arvutused tulid ligilähedased etteantud tihedustega. Kuna eksimine oli lubatud+/-0,1, siis mahtusid arvutused piiridesse. Väike eksimus võis olla tingitud mõõtmistulemuste väiksest erinevusest.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 06.10.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada...
Erinevus 0,04 kg/m3 Katsekeha nr.5. d1 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 21,50 29,92 10862,47 30,4 2,80 * 103 Kirjanduses toodu: Alumiinium 2,7 * 103 kg/m3 Erinevus 0,1 kg/m3 Katsekeha nr.6. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 56,28 12,43 5,92 14008,81 39 2,78 * 103 Kirjanduses toodu: Alumiinium 2,7 * 103 kg/m3 Erinevus 0,08 kg/m3 Kõik tiheduste erinevused jäid lubatu erinevuse piirkonda. Mõõtmised ja tiheduse määramine õnnestusid.
6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1 % y = 1011,9x + 0,0062
ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida Mn ja Cr kontsentratsioon lahuses nii arvutuslikult kui kalibreerimisgraafiku abil, võrrelda tulemusi omavahel. Teha järeldused. Tabel 1. Kolvi Aine 430 nm 550 nm (430) (550) konts konts nr. A T, % A T, % mg/ml M Mn 1 0.02 95 0.179 66.4 633 5665 0.005 3.16*10-5
vastav kogus leelist. See tehakse kindlaks värvusindikaatorite abil. HCl-lahuse kontsentratsiooni määramisel NaOH-lahusega toimub reaktsioon HCl+ 2NaOH → NaCl + 2H2O. Reaktsioonivõrrandist on näha, et n(HCl) = 2n(NaOH) Seega V(HCl) * c (HCl) = 2 V(NaOH) * c (NaOH) . HCl lahuse valmistamine: Vaja on 10 cm² 0,155M HCl lahust Meile antud lahuse tihedus on 1,032g/cm³ Tihedused(g/cm³) 6% - 1,028 8% - 1,038 x - 1,032 Tiheduste vahele 0,01 g/cm³ vastab protsendi erinevus 2%. Antud tiheduse erinevus lähimast tabelisuurusest: 1,038-1,032= 0,006 Parandus- 0,010 cm³=2% 0,006 cm³= x% X= 2×0,006÷0,010 = 1,2 Lahuse % = 8-1,2=6,8% Ettenähtud lahuse saamiseks on vaja puhast ainet: 100cm³=0,0155mol puhast HCl m(HCl)= 0,0155*36,5*0,1=0,56575g 0,56575g=6,8% m(lahus)=0,56575/6,8%=8,32g V(lahus)= 8,32/1,032= 8,06 cm³ Vett vaja lisada: 100-8,06=91.94 cm³
Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga
Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni, segada. Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destileeritud veega kriipsuni, segada hoolikalt. Kontrolllahus sisaldab nii Cr kui Mn. Mõõta optilised tihedused Specol`l lainepikkuse 430 ja 550nm juures. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida mangaani ja kroomi sisaldused kontolllahuses. Kontsentratsioonid arvutatakse valemiga: D550 C(Mn) = E550 b E 430 D 430 - D550 C (Cr ) = E 550 E `430 b D vastavad kontrolllahuse optilised tihedused E Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmine E`- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmine Molaarse neeldumisteguri väärtused arvutatakse: D E= c b
r2=23,66/2=11,83 mm V2=3,14*11,832*26,78=11768,2 mm3 V=11768,2-4280,8=7487,4 mm3 D==8,5*103 4) r1=17,90/2=8,95 mm V1=3,14*8,952*82,66=20790,8 mm3 r2=15,93/2=7,965 mm V2=3,14*7,9652*82,66=16466,3 mm3 V=20790,8-16466,3=4324,5 mm3 D==8,9*103 5) r1=56,12/2=28,06 mm V1=3,14*28,062*6,03=14908,1 mm3 r2= 12,25/2=6,125 mm V2=3,14*6,1252*6,03=710,3 mm3 V=14908,1-710,3=14197,8 mm3 D==2,7*103 6. Hinnang Tiheduste arvutused tulid ligilähedased etteantud tihedustega. Kuna eksimine oli lubatud+/- 0,1, siis mahtusid arvutused piiridesse. Väike eksimus võis olla tingitud ümardamisest või mõõtmistulemuste väiksest erinevusest.
Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada. Ülejäenud töövahendud pesta tavalise veega ja kuivatada. 4. Katseandmed. Areomeetri näit : = 1,0125 kg/m3 Lahuse ruumala : Vlahus = 250 g/cm3 Soola molaarmass : MNaCl = 58,5 g/mol Segu mass : msegu = 10 g 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Saadud tulemusest võtan tiheduste tabelist ülemise ja alumise väärtuse tiheduse ja protsendilise sisalduse. 1 = 1,0090 kg/m3 C%1 = 1,5; 2 = 1,0126 kg/m3 C%2 = 2. a) Arvutan lahuse tihedusele vastan NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C%2 - C%3 2,0 - 1,5 C % = C %1 + * ( - 1 ) = 1,5 + * (1,0125 - 1,0090) = 1,99% 2 - 1 1,0126 - 1,0090
minutiks seisma. Oli näha väga õrna kollakat värust. Seejärel määrasin spektrofotomeetr abil kõikide lahuste optilised tihedused. OPTILISED TIHEDUSED: KATSEKLAAS nr.1: 0,043 ABS KATSEKLAAS nr.2: 0,081-0,043= 0,038 ABS KATSEKLAAS nr.3: 0,083-0,043=0,04 ABS KATSEKLAAS nr.4: 0,131-0,043=0,088 ABS KATSEKLAAS nr.5: 0,089-0,043=0,046 ABS KATSEKLAAS nr.6: O,O67-0,043=0,024 ABS Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide optiliste tiheduste keskmine on 0,038+0,04/2=0,039. Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,15mg/ml. Lahjendustegur on 400. Algmahla kontsentratsioon on siis 400*0,15= 60 mg/ml Naturaalses mahlas on 60mg/ml glükoosi. 1 ml mahla on 1g mahla, ehk 1000mg mahla. Järelikult: 1000mg 100% = 60*100/1000=6% 60mg x% Kokkuvõte: Tegelikult peaksid viinamarjad sisaldama umbes 7% glükoosi, mis on ligilähedane selle, mis mina sain
moodustub) järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: Mg + H2O = MgO + H2 Selle reaktsiooni käigus eraldub soojust ja vesinik võib õhus süttida ning põhjustada plahvatuse. 2) Eeldame, et moodustuv gaas A on lihtne ühend. Olgu tundmatu elemendi molaarmass M, siis saame n mooli H aatomit sisaldava lihtsa binaarse ühendi ühe mooli kohta kirjutada võrrandi: Proovimise teel leiame, et kui n = 1, siis M = 19,0 g/mol, millele vastab element fluor. X on seega F2 ja A on HF. Kuna gaaside tiheduste suhe samades tingimustes on võrdne nende molaarmasside suhtega, peab gaasi B molaarmass olema Gaas B on järelikult O2. Reaktsioonivõrrand on: F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C I 2. Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid. Olgu metalli Y molaarmass M(Y) ja n jodiidioonide arv ühes moolis, siis: Sobib n = 3 ja metall Y Al, D AlI3. E on Al2O3, sest alumiinium reageerib kõrgemal
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3. Nigeeria rahvaarv kasvab koguaeg alates 1980-2050 . 4. Tabel...
Sama protsessi kordusime 10ne ja 15ne minuti pärast. 5. Kui kõik neli TKÄga katseklaasi olid täidetud hüdrolüüsi seguga jätsime need sadestuma 15neks minutiks. Selle ajal valistasime 4 tühja varustatud lehtritega ja filtripaberitega katseklaasi. 6. Filtrisime lahused ära ja saadud läbipaistvatel filtraatidel mõõtsime optilise tiheduse fotospektromeetril laine pikusel 280,0 nm. 4. Arvud ja arvutused: Leiame optiliste tiheduste abil kaliibrimis graafikult türosiini kontsentratsioonid. Siis tehakse graafiku Türosiini konts. aeg. Ja veel lisaks arvutatakse kontsentratsiooni vastavalt valemile: A = delta C x 103 x V1 x 2 x V2 / delta T x 181 x V3 x g deltaC - turosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml delta T - hudroluusi kestus s V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse
Võeti 6 puhast katseklaasi, nummerdati. Katseklaasi nr 1 pipeteeriti 1 ml destilleeritud vett (0-proov), katseklaasidesse nr 2 ja 3 1 ml uuritavat lahust, katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi lisati 3 ml tööreaktiivi, loksutati. Katseklaase hoiti 20 minutit toatemperatuuril. Selle aja möödudes mõõdeti spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optiliste tiheduste väärtused. Tulemused Katseklaasi nr D Korrigeeritud D 1 0,0417 0 2 0,2024* 0,1607* 3 0,2012* 0,1595* 4 0,2368 0,1951 5 0,1628 0,1211 6 0,1033 0,0616
reaktsioonisegu ning viisin TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0-proov) ja loksutasin. Reaktsioonisegu asetasin tagasi termostaati. 6. 5 minuti ja 45 sek pärast võtsin sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja loksutasin. Samas asja kordasin veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega. 7. Jätsin proovid settima 15 minutiks ning filtreerisin iga proovi ümber. 8. Spektrofotomeetril mõõtsin proovide optiliste tiheduste väärtused lainepikkusel = 280 nm. Saadud tulemused, koos optilisele tihedusele vastavate türosiini sisaldustega on alljärgnevas graafikus: Optiline tihedus, Türosiini A sisaldus, mg/ml Aeg, sek 0,210 0,033 0 0,280 0,045 345 0,361 0,057 645 0,426 0,067 945
Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: Arvutasin happe massi: m=n*M Leidsin mitu grammi konts. hapet kulub:
6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid suuremal või vähemal määral kollakaks, see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused destilleeritud vee vastu. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: katseklaas Optilised tihedused, Korrigeeritud optilised lainepikkus 410 nm tihedused nr. 1: kontrollproov (dest. vesi) 0,037 - nr. 2: greip I 0,059 0,022 Keskmine nr. 3: greip II 0,062 0,025 0,0235 nr
säilitada osakeste keskmine kiirus. o Miks ei muutu sulamisel süsteemi temperatuur? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Milleks kulub aurustumissoojus? Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel); Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel); Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. o Kui suur on keskmine relatiivne niiskus kõrbes, talvel keskküttega korteris, Eestis, vihmasel päeval? Kõrbes 20-30%; Talvel.... 20-30%; Eestis 60-70%; Vihmasel päeval 100%; o Kas relatiivne niiskus võib olla suurem kui 100%? Kui jah, siis kus?- Udus ja pilvedes.
Neutraalse pH juures oli Bacilluse kasv praktiliselt sama, mis happelises keskkonnas ning aluselises keskkonnas Bacilluse kasv vähenes. Nii Pseudomonase kui Saccharomycese kasv oli neutraalses keskkonnas väiksem kui pH 5 juures. Aluselises keskkonnas oli Pseudomonase kasv väiksem, kui neutraalses keskkonnas, Saccharomycese kasv neutraalses ja aluselises keskkonnas oli sama. NaCl sisaldus: Nii vaatluse tulemused kui ka optiliste tiheduste väärtused näitasid, et kõik uuritud kultuurid kasvasid paremini keskkonnas, kus NaCl kontsentratsioon oli 0 ning mida kõrgem oli NaCl sisaldus, seda väiksem oli organismide juurdekasv. Saadud tulemusi illustreerib ka allolev graafik: Graafikult võib näha, et kõige halvemini talus soola Bacillus sp Ps 42, Saccharomyces cerevisae kasvas kõige paremini NaCl 0% juures, kuid talus küllalt hästi ka 10% NaCl keskkonda
kontsentratsiooni määramiseks kasutasin optilise tiheduse määramist. Fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks, antud töös kromatogramm koostatud käsitsi. Kolonnis oli näha kolme värvi(sinine, pruun, kollane), see tähendas, et segus oli 3 erinevat ainet ja need lahutusid üksteisest erineva kiirusega. Fraktsioone tuli kokku 50 ja aega kulus antud töö tegemiseks umbes 3 tundi, koos optiliste tiheduste mõõtmistega. Antud töös nägin, kuidas ainete segu lahutamine sõltub kolonni omadustest, näiteks milline geel seal sees on. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum Töö nr 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil 15.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Juhendaja: Malle Kreen
- Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov , mgO3/l Kus: 10 - süstla maht, ml, ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0,42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Meie ABSH2O = 0.722 T C sek ABS ABS mgO3/l lnC 0 0.64 0.082 0.390 -0.94039 Tallinn 2013a. 480 0.656 0
Ebakorrapäraste materjalide poorsuse arvutamine: killustiku poorsuseks tuli 6,8 % (etteantud vahemik on 5,4 – 7,3%). Ebakorrapärase kujuga keha killustiku tiheduseks sain katsetuse tulemusena 2423 kg/m³. Mida suurem on matejali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ja vastupidi, vastavalt andmetele Tabelis (2). Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on metall. Kõige väiksema tihedusega on EPS. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie grupi sooritatud tiheduste määramise katsete tulemused langevad kokku ning sarnanevad nad ettenähtud väärtustega. EPS tihedus on väike ja poorsus väga suur, siis ta koosneb kinnisest struktuurist, mis tagab materjali suurepärase soojapidavuse. Mida tihedam on matejal, seda tugevam ja vastupidavam ta on, seega kasutataksegi ehitusmatirjalidena. 7
Kõik proovid filtreeritakse, et saada selged lahused. Minu lahuseid ei olnud vaja teist korda filtreerida tulemus oli pärast esimest filtreerimist sobiv. Edasi määratakse kõigi nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetri abil. Katse andmed D280;1=0,150 D280;2=0,154 D280;3=0,219 D280;4=0,269 CTyr;1=0,024 M CTyr;2=0,025 M CTyr;3=0,034 M CTyr;4=0,043 M Esimeses katseklaasis saadud tulemus ei saanud õige olla. Nimelt oleks pidanud kõigi nelja proovi optiliste tiheduste vahe olema (enam-vähem) võrdne. Esimese katseklaasi viga võis seisneda selles, et pärast reaktsioonisegu valmimist ei segatud seda piisavalt. Graafiku tegemisel kasutan kolme järgmist tulemust: Arvutused Valem: CTyr 103 V1 V2 2 A= t 181 V3 g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus (s) V1 reaktsioonisegu üldmaht (26 ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (10 ml)
destveega. Uuritava lahusega tehakse 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega 1 katse. Katseklaasidesse pipeteeritakse 1 ml lahust ning 3 ml tööreaktiivi ning loksutatakse ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ning hoitakse 20 minutit toatemperatuuril. Lainepikkusel 410 nm määratakse optilised tihedused kõikides katseklaasides. Kontrollproovi väärtus lahutatakse kõikidest teiste lahuste optiliste tiheduste väärtustest. Katseklaa Kontsentratsioon Optiline tihedus Lahus s nr (mg/ml) ( = 410 nm) 1. destilleeritud vesi 0,031 2. uuritav lahus 0,093-0,031 = 0,062 3. uuritav lahus 0,095-0,031 = 0,064 4
Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5.2 esitab andmed survetugevuse kohta ning kehade tiheduste ja ruumalade kohta. Kehade ruumalad leiti valem Valem 5.1.2 abil. m-m1 V= Valem 5.1.2 v kus, m mass õhus, g; m1 mass vees, g; V katsekeha ruumala, cm3; v vee tihedus, g/cm3;
tagasi termostaati. · 5, 10, 15-l minutil võtame veel 3 ml proovi ja lisame seda 2, 3, ja 4-le trikloorädikhappe sisaldavasse katseklaasidele. · Selle tulemusena tekkib katseklaasides valge sade(pikad polüpeptiidid, mis reageerisd TKÄga, sade meile ei ole vaja). · Filtreerime 4 katseklaasi sisaldava lahusi. · Spektrofotomeetriga määrame 4 proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 280nm. · Kalibrimisgraafikut kasutades leitakse proovide optiliste tiheduste järgi nendes sisalduva türosiini kontsentratsioon. · Saadud andmete alusel koostame graafik, mis väljendub türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust. (Ctyr=f(t)). · Leiame ensüümipreparaadi proteolüütilist aktiivsust(A), kasutade antud valemi: A= Ctyr 103 V1 V2 2/t 181 V3 g Kus: Ctyr -türosiini kontsentratsiooni muudus valiud ajavahemikus (mg/ml) t -hüdrolüüsi kestus (s)
6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid kollaseks (ka kontrollproov), see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused, võrduslahuseks destilleeritud vesi. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: Optilised tihedused (katseklaasid 2-6 korrigeeritud), lainepikkus 410 nm katseklaas nr. 1: kontrollproov (dest. vesi) 0,133 nr. 2: mesi I 0,083 nr. 3: mesi II 0,087 nr. 4: glükoosilahus (konts. 0,25 mg/ml) 0,109 nr. 5: glükoosilahus (konts
selged lahused. Minu lahuseid ei olnud vaja teist korda filtreerida – tulemus oli pärast esimest filtreerimist sobiv. Edasi määratakse kõigi nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetri abil. Katse andmed D280;1=0,150 CTyr;1=0,024 M D280;2=0,154 CTyr;2=0,025 M D280;3=0,219 CTyr;3=0,034 M D280;4=0,269 CTyr;4=0,043 M Esimeses katseklaasis saadud tulemus ei saanud õige olla. Nimelt oleks pidanud kõigi nelja proovi optiliste tiheduste vahe olema (enam-vähem) võrdne. Esimese katseklaasi viga võis seisneda selles, et pärast reaktsioonisegu valmimist ei segatud seda piisavalt. Graafiku tegemisel kasutan kolme järgmist tulemust: 0.05 0.05 0.04 f(x) = 0x + 0.02 0.04 0.03 0.03 Türosiini kontsentratsioon
lahust kindla mahuga fraktsioonidena, ehk siis 2 ml kaupa ja nendes sisalduva aine kontsentratsiooni määramiseks kasutasin optilise tiheduse määramist Kolonnis oli näha kolme värvi(sinine, pruun, kollane), see tähendas, et segus oli 3 erinevat ainet ja need lahutusid üksteisest erineva kiirusega. Fraktsioone tuli kokku 35(koos eeljooksuga) ja aega kulus antud töö tegemiseks umbes 3 tundi, koos optiliste tiheduste mõõtmistega. Antud töös nägin, kuidas ainete segu lahutamine sõltub kolonni omadustest, näiteks milline geel seal sees on. Arvutatud maksimaalne elueerimismaht oli 72,477 ml, katse käigus sain maksimaalseks elueerimismahuks 78 ml. Erinevus tuleneb sellest, et paratamatult on teoorias katsed ja tulemused täpsemad kui praktiliselt neid võimalik saavutada on. Töö teostatud:
32 86,5 1,044 33 88,5 0,62 34 90,5 0,322 35 92,5 0,135 36 94,5 0,054 Kromatogramm: Tulemused ja nende interpreteerimine: Arvutan kogu eluaadi mahu: 22,5 + 2*36 = 94,5 ml. Erinevate värvustega fraktsioonide optilistes tiheduste on nii tõusu kui langust. See näitab ,et aine konsentratsioon kolonnist väljumisel tõuseb, kuni saavutab haripunkti ja langeb ehk lahkub kolonnist. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal esines kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni
Katseklaasi nr 4 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Katseklaasi nr 5 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,125 mg/mL ja katseklaasi nr 6 1 mL glükoosilahust, mille kontsentratsioon oli 0,062 mg/mL. Kõigisse kuude katseklaasi pipeteerisin 3 mL tööreaktiivi ja loksutasin, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Mõõtsin spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optiliste tiheduste väärtused. Võrdluslahusena kasutasin destilleeritud vett. Kuna ka kontrollproov võib anda madala optilise tiheduse näidu, siis korrigeerisin kõikide glükoosi sisaldavate lahuste optilise tiheduse väärtuseid. Proov Optiline tihedus Katseklaas nr 1 (Kontrollproov/0-proov) 0,0135 ABS Katseklaas nr 2 (I paralleelproov) 0,1283 - 0,0135 = 0,1148 ABS
ühtlane kontsentratsioon. · Fikseerisin reaktsiooni alguse aja ja katseklaasi hoidsin 20 minutit toatemperatuuril. · Mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused. Optilised tihedused (D) katseklaasides: Nr 1: 0,050 ABS Nr 2: 0,420 ABS Nr 3: 0,411 ABS Nr 4: 0,159 ABS Nr 5: 0,118 ABS Nr 6: 0,086 ABS Korrigeeritud optiliste tiheduste väärtused: Nr 2: 0,370 ABS Nr 3: 0,361 ABS Nr 4: 0,109 ABS Nr 5: 0,068 ABS Nr 6: 0,036 ABS Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovige (katseklaasid 4, 5, 6) absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Glükoosi kontsentratsiooni sidrunimahlas leian kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide
6. teras 25,46 39,68 7,98 8,06 × 10 62,75 7,78 × -6 103 6) Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekeha materjalidega kirjanduses toodutega. Võrdlused tõime välja tabel 2-s. Tabel 2 Tiheduste võrdlus Materjal Tihedus Katse nr Meie leitud Raamatu Raamatu raamatust materjali tihedus tiheduse ja tiheduse ja kohta meie leitud meie leitud D, kg/m³ D, kg/m³ tiheduse vahe tiheduse
piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb. Milleks kulub aurustumissoojus? a)Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel) b) Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel) c) Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine- Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. Keemissoojus- Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril.
saamiseks 13. Hoian katseklaasi 20 minutit toatemperatuuril, et teooria osas kirjeldatud reaktsioonid jõuaksid toimuda, mille tulemusena glükoosi sisaldavad lahused värvuvad tekkiva K-heksatsüanoferraat (II) toimel kollaseks. 14. Mõõtsin spektrofotomeetriaga lahuste optiliste tiheduste väärtused (=410 nm). Võrdlahusena kasutasin destilleeritud vett. KATSE TULEMUSED JA ANALÜÜS: Optiline tihedus Korrigeeritud Glükoosi sisaldus (ABS) optilise tiheduse (mg/ml) väärtused (D) Katseklaas 1 0,065 0 (nullproov) dest. vesi+tööreaktiiv
...............................................4 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Leitud tiheduste võrdlemine kirjanduses toodutega. 1.2 Töövahendid Elektrooniline kaal (mõõtetäpsus 0,01 [g]), nihik (mõõtetäpsus 0,01 [mm]), mdetavad esemed. 1.3 Töö teoreetilised alused Kasutame elektroonset kaalu, mille täpsus on krge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ja seibikujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf
Lk 63-64 n-tüüpi pooljuhtides kannavd elektrivoolu peamiselt elektronid. p-tüüpi pooljuhtudes kannavad elektrivoolu peamiselt augud. 14. Mis on pn-siire (e. Pn-üleminek)? Lk 65 pn-siire sulandades ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p-pooljuhist saame kahekihilise pooljuhi. Nende ühinesmiskiht ongi pn-siire. 15. Kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alaldav tõkkekiht? Lk 65 P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Voolukandjate tiheduste erinevus hakkab läbi siirde tasanduma: augud valguvad n-poolmesse ja elektronid p- poolmesse. Siirdealas jäävad p-poolmesse neg. aktseptorioonid ja n-poolmesse jäävad pos. doonorioonid. Selle kakskihi elektriväli hakkab ülevalguvaid voolukandjaid tagasi tõrjuma, kuni on saavutatud tsasakaaluseisund tekkimud ongi tõkkekiht. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17
Sealjuures on sumorobotil ette nähtud kaalupiirangud, et neid mitte ületada peaks saha mass jääma 100g piiridesse. Arvestades, et saha ruumala on kuskil 20 cm3, siis peaks kasutatava materjali maksimaalne tihedus olema kuskil 5g/cm3 kohta. Lisaks mängib rolli ka hind ning eelarvet arvestades võiks materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab
Katseklaasi nr 4 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Katseklaasi nr 5 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,125 mg/mL ja katseklaasi nr 6 1 mL glükoosilahust, mille kontsentratsioon oli 0,062 mg/mL. Kõigisse kuude katseklaasi pipeteerisin 3 mL tööreaktiivi ja loksutasin, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Mõõtsin spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optiliste tiheduste väärtused. Võrdluslahusena kasutasin destilleeritud vett. Tulemused Kuna ka kontrollproov võib anda madala optilise tiheduse näidu (tingitud tööreaktiivi komponentidest), siis tuleb kõikide glükoosi sisaldavate lahuste(katseklaasid 2-6) optiliste tiheduse väärtusi korrigeerida, lahutades neist kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Korrigeeritud väärtusi kasutan ka kalibreerimisgraafiku loomisel. Proov Optiline tihedus
30 6 10 - - 0,917 0,941 40 6 10 - - 0,939 0,941 KITS - kaaliumindieotrisulfonaat 6. Arvutused 6.1 Osooni kontsentratsiooni arvutamine Osooni kontsentratsiooni leiame valemist: 10 * ABS * n Co3= 0.42 * L * V mgO3/l proov 10 - süstla maht, ml. ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0.42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Kuna me ei teinud lahjendust n=1 L=1,002 cm 4 Vproov =4 ml Saame osooni kontsentratsiooni 10 * (0,941 - 0,546) Co30 = = 2,34 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,620) Co31 = = 1,91 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4
Järeldused Allika [2] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2630 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise puhul, mille etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3, katsete põhjal tuli 1849 kg/m3 kohta. Mullbetooni tihedusvahemik õpiku põhjal on 300-900 kg/m3, katsete tulemusel tuli 865 kg/m3. Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli lubjakivist valmistatud katsekeha, tiheduseks saadi 2550 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli vahtpolüstüreen, 12-13 kg/m3 kohta. Korrapäraste kehade tihedused on toodud graafikus 1.1 Ebakorrapärastest kivitükkidest olid tihedaimad graniidi tükid, tihedus oli keskmiselt 2630 kg/m3 (katsetulemuste vahemik oli 2610-2660 kg/m3). Kõige väiksema tihedusega
segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi. Tiheduste horisontaalne gradient tekitab hüdrostaatika tõttu rõhu horisontaalse gradiendi, mille jõud on geostroofilises tsirkulatsioonis tasakaalus Coriolis'e jõuga. Geostroofiline voolamine on suunatud piki samarõhujooni ning põhjapoolkeral on voolamine suunatud kõrgema rõhu poolt madalama suunas vaadates paremale. Väiksemale vee tihedusele vastab kõrgem veetase. Seetõttu väiksema veetihedusega piirkonnas on rõhk suurem. Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter.
annaabi.ee 
