Tuli ja Vesi (0)

Tuli ja vesi
1) a) Toiduõli ja vesi ei segune ning toiduõli kui väiksema tihedusega vedelik tõuseb pinnale. Kuna vesi ei takista hapniku juurdepääsu toiduõlile, põleb see edasi. Kõrge temperatuuri tõttu vesi aurustub ja paiskab põleva toiduõli laiali.
b) Põlev magneesium reageerib veega (täpsemalt veeauruga, mis tulekoldes moodustub) järgmise reaktsioonivõrrandi järgi:
Mg + H2O = MgO + H2
Selle reaktsiooni käigus eraldub soojust ja vesinik võib õhus süttida ning põhjustada plahvatuse.
2) Eeldame, et moodustuv gaas A on lihtne ühend. Olgu tundmatu elemendi molaarmass M, siis saame n mooli H aatomit sisaldava lihtsa binaarse ühendi ühe mooli kohta kirjutada võrrandi:
Proovimise teel leiame, et kui n = 1, siis M = 19,0 g/mol, millele vastab element fluor.
X on seega F2 ja A on HF. Kuna gaaside tiheduste suhe samades tingimustes on võrdne nende molaarmasside suhtega, peab gaasi B molaarmass olema
Gaas B on järelikult O2. Reaktsioonivõrrand on:
F2 + 2H2O = 4HF + O2
3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C – I2.
Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid. Olgu metalli Y molaarmass M(Y) ja n jodiidioonide arv ühes moolis , siis:
Sobib n = 3 ja metall Y – Al, D – AlI3. E on Al2O3, sest alumiinium reageerib kõrgemal temperatuuril hapnikuga. Põhireaktsioon on:
2Al + 3I2 = 2AlI3
Kõrvalreaktsioon on:
4Al + 3O2 = 2Al2O3
2. Rapuntsli õnnetus
3. Juku kimbatus
1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3
KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3
2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand:
Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt:
Järelikult %(KCl) = 100 - 60,9 = 39,1.
hr size ="1">
4. "Müstilised ained"
soodium kloriid – naatriumkloriid
potassium – kaalium
hüdrogeen – vesinik
hüdroksüül-ioon – hüdroksiidioon
oksügeen – hapnik
karboon-monoksiid – süsinikmonooksiid
sulfurhape – väävelhape
Enamus nendest valedest nimetustest on väärtõlked inglise keelest. Hüdroksüül-ioon tuleneb kas väärtõlkest (inglise keeles on hydroxyl ion ja hydroxide ion sünonüümsed) või orgaanilises keemias levinud hüdroksüülrühma nimetuse segiajamisest hüdroksiidiooniga.
Ülesanne 1. Tuli ja vesi
Kõnekeeles peetakse vett tule vastandiks , mis tule kustutab.
Ometigi ei ole see keemia seisukohalt alati tõene.
1) Milliseid põlevaid aineid/ainete segusid siit nimekirjast ei tohi veega kustutada ? Põhjendage valikut!
a) toiduõli b) puit c) magneesium d) paber e) puuvill
Gaasiline lihtaine X reageerib veeauruga põledes. Moodustub gaasidest A ja B koosnev segu. Kahest elemendist koosnev gaas A sisaldab 5,04% vesinikku ja gaas B tihedus õhu suhtes on ligikaudu 1,1 (õhu molaarmass on 29 g/mol).
2) Leidke ainete X, A ja B valemid ning kirjutage gaasi X veeauruga reageerimise võrrand.
Vesi saab toimida ka katalüsaatorina, mis süütab tule. Tilga vee lisamisel reageerib metalli Y pulber tahke lihtainega C, kerkib ere leek ja eraldub lilla aur. Tekivad ühend D, mille molaarmass on 407,7 g/mol, ja ühend E, mille molaarmass on 102,0 g/mol. Ühend E on põhireaktsioonist tingitud segu kuumenemise tõttu toimuva kõrvalreaktsiooni tulemus ühe õhus leiduva ainega.
3) Leidke ainete Y, C, D, E valemid ning kirjutage toimuvate reaktsioonide võrrandid.