Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2
muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Tänapäeval on looduses avastatud 92 keemilist elementi, laboratooriumis on neid lisakski tehtud. Keemikud kasutavad keemiliste ainete tähistamiseks tingmärke. Nt H2O on vee sümbol, mis ütleb, et iga veemolekul koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist. Elementidest on universumis kõige enam vesinikku, see on tähtede põhiline koostisosa. Keemiline reaktsioon Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga.
Nähes vedelikus tekkinud mulle, otsustas Cavendish isoleerida reaktsioonist tekkinud õhulaadse toote (divesiniku), mis põlema pannes plahvatas ( gaasi algne nimetus „põlev õhk“) Võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu (kummutas tol ajal kehtinud arusaama, et eksisteerivad vaid 4 põhielementi – maa, tuli, õhk ja vesi). Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris ka hapniku rolli roostetamises ning loomade ja taimede hingamises. Koos Pierre-Simon Laplace'iga näitas ta, et hingamise käigus seguneb orgaaniline materjal hapnikuga
Nii säilitati näiteks liha, kala, seeni, kapsaid ja teisi aedvilju soola sees. Kuna sool ei hävi tules ega rikne säilitamisel ja ta väldib toiduainete rikneimist, siis sai juba iidsetel aegadel soolast igavese püsivuse sümbol. Samas räägiti ka legende, kus sool pidavat andma tunnistust tarkusest, mehisusest, külalislahkusest ja pühadusest. Leiva ja soolaga hakati vastu võtma tähtsaid külalisi. Soola mahapillamist peeti halvaks endeks ja õnnetuse vältimiseks tuli näpuotsatäis soola visata üle vasaku õla. Naatriumkloriidil on mitmeid häid omadusi, mistõttu teda kasutatakse peale maitsestamise veel mitmel otstarbel argielus. Näiteks noaotsatäis tavalist keedusoola munavalges või vahukoores vahustamisel suurendab selle mahtu; kohviveele näpuotsaga soola lisamine toob paremini esile aroomi, keeduveele lisatav sool alandab pisut keemistäppi ja köögivili saab varem pehmeks, säilitades paremini värvi,
Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 39,844 44,0 = 4,156 ja suhteline viga 9,5% Kokkuvõte või järeldused: Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest aatommassist. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al).
M CO2 D M õhk 1,39 29,0 g / mol 40,3 g / mol M CO2 44,0 g / mol 40,3 g / mol 44,0 g / mol 3,7 g / mol 3,7 g / mol 100% ning suhteline viga % 8,4% 44,0 g / mol Kokkuvõte või järeldused: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. lSüsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt suhteliselt lähedane tegelikule molaarmassile (erines vaid 4 g/mol võrra), erinevus võis tuleneda CO2 liiga vähesest kogunemisest kolbi, mille võis põhjustada vooliku vale asend kolvis või arutuskäigus ümardamise ebatäpsusest. Kuna arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga, saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk:
Puhta saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu m õttes süsinikdioksiidi balloonist. Kasutatud töövahendid CO2 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud. Kasutatud ained Süsihappegaas (CO2), vesi ( H 2 0) . Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7..8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et voolik ulatub kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida balloonist 1..2 minuti vältel kolbi jälle süsinikdioksiidi, et saada konstantne mass (m2)
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete umberjaotumise ning elektronkatete umberformeerumise tottu. Keemia harud: Fuusikaline keemia keemia uldised pohialused. Orgaaniline keemia susinikuuhendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia koigi ulejaanud elementide uhendite reaktsioonid ja omadused.
Kõik kommentaarid