Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuli ja Vesi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid põlevaid aineidainete segusid siit nimekirjast ei tohi veega kustutada?

Lõik failist

Tuli ja vesi
1) a) Toiduõli ja vesi ei segune ning toiduõli kui väiksema tihedusega vedelik tõuseb pinnale. Kuna vesi ei takista hapniku juurdepääsu toiduõlile, põleb see edasi. Kõrge temperatuuri tõttu vesi aurustub ja paiskab põleva toiduõli laiali.
b) Põlev magneesium reageerib veega (täpsemalt veeauruga, mis tulekoldes moodustub) järgmise reaktsioonivõrrandi järgi:
Mg + H2O = MgO + H2
Selle reaktsiooni käigus eraldub soojust ja vesinik võib õhus süttida ning põhjustada plahvatuse.
2) Eeldame, et moodustuv gaas A on lihtne ühend. Olgu tundmatu elemendi molaarmass M, siis saame n mooli H aatomit sisaldava lihtsa binaarse ühendi ühe mooli kohta
Tuli ja Vesi #1 Tuli ja Vesi #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wsmile Õppematerjali autor
kirjeldus ja 1 ülesanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
rtf

Konspekt

). Võrrand tuleb tasakaalustada, s.t. iga elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal poolel võrdselt (liitioone on tasakaalustamisel mõttekas vaadelda ühe tervikuna). On tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele nool otsaga üles ja sademena eralduva aine valemi järele nool otsaga alla. Võrrandite koostamise seisukohalt on mugav eristada nelja järgmist reaktsioonitüüpi: ühinemisreaktsioon ­ kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid) SO2 + H2O = H2SO3 lagunemisreaktsioon ­ ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon ­ lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon ­ kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" .

Keemia
thumbnail
19
pdf

Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010

Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 ÜLESANNE 1. (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2. (5 punkti) Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid? (Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.) a) eteen ja etüün _________________________________________________, b) teemant ja grafiit _________________________________________________,

Keemia
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

oksiid ­ hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga. lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2) liitaine ­ keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO) lahus ­ ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. puhasaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt. kuld, sool, vesi, hapnik, tina) ainetesegu ­ aine, mis koosneb mitme aine osakestest (nt. looduslikvesi, piim, puit) hape ­ aine, mis annab lahusesse vesinikioone (hapete nimetused) alus ­ aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (aluse nimetused) leelis ­ vees lahustuv tugev alus (leeliste nimetused) sool ­ kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest (soola nimetused) metall ­ lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused.

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2 Keemilised omadused a) aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3

Keemia
thumbnail
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

1. Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? – ​Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ​ summaarse kontsentratsiooni järgi. 2. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? – ​Karedust, mida arvutatakse HCO3​ ​− ja CO3​ 2− ​ ​ kontsentratsioonide järgi. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? – ​mmol/dm3​ 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? – ​Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. 5. Milliseid veepehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? 1) Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid– moodustavad Ca​2+ ja Mg​2+ ioonidega sademe; 2) Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca​2+ ja ​

keemiast laialdaselt
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a) aktiivne metall+ vesi= leelis + vesinik leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( üks neist sade) b) aktiivse metalli oksiid + vesi = leelis II lahustumatu alus + HAPE = sool + vesi II Lahustumatuid aluseid saadakse :

Keemia
thumbnail
10
pdf

Keemia riigieksam 2009

ÜLESANNE 1 (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2 (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 2) Pärisuunaline (v

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

kõrvetava maitsega vedelik. Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) ja seguneb veega igas vahekorras. Et C 2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on ­112 oC

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun