Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tihedamas" - 41 õppematerjali

Üleslükkejõud
4
docx

Üleslükkejõud

mineraalvesi? Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem. 3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust. Tihedam vedelik on anumas, kus pall vajub vähem. Põhjuseks on see, et pallile mõjuv üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Jaguarundi
7
doc

Jaguarundi

saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ­ ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga. Vastsündinud on laigulised, täiskasvanud seevastu ühetooniliselt mustad ( enamasti metsas) , pruunid või hallid ( kuivades põõsastikes). Mõnikord täheldatakse kõiki neid värvitoone koguni ühes pesakonnas. Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika Ühendriikide lõunaosani. Ta asutab tihedaid metsi ja astelpõõsaste tihnikuid, kus üllatava kergusega liigub kõige tihedamas rohus ja oksarägas. Seda võimaldab ta keha ehitus. Puudele ronib jaguarundi vaid äärmise vajaduse korral. Ta on tegev nii päeval kui öösel. See päevase eluviisiga kass kütib enamasti maapinnal. Toiduks tarvitab väga mitmesuguseid loomi näiteks pisiimetajaid, närilisi, küülikuid, roomajaid, selgrootuid , ka koduline. Valdava osa aastast elab erakuna. Sigib kaks korda aastas. Innaajal võitlevad isased vihaselt ja kräunuvad valjusti. Tiinus kestab 62 kuni 70 päeva

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Galaktika
30
pptx

Galaktika

Spiraalgalaktika. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalgalaktika. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks.

Metsandus → Metsakasvatus
12 allalaadimist
Füüsika - Elektromagnetväli-Elektrivool-Elektromagnetlained
4
doc

Füüsika - Elektromagnetväli, Elektrivool, Elektromagnetlained

võnkebaasis oleva naaberpunkti vahel. Sagedus - näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Periood - näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Intensiivsus - näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Amplituud - (elektromagnetlaine) maksimaalväärtus. 3. Valgus tuleb aatomist; elektronid koguvad energiat; tekib elektromagnetväli. Valguse levimine: peegeldumine, neeldumine või muutub mõneks teiseks energiaks. Tihedamas keskkonnas valguse levimine aeglustub. 4. Valgusel 2 omadust: levimisel käitub kui laine (sagedus väike) ; kiirgumisel ja neeldumisel käitub kui (valgus)osake. 5. Sagedus: E=hf (h-Plancki konstant, f-osakeste/footoni/valguslaine sagedus) Lainepikkus: E=h× c/ (c-valguse kiirus, lambda-laine pikkus). 6. Tekkimise tingimused: amplituudid liituvad-samas faasis olevad lained liitumisel tugevdavad üksteist; liituvad lained- vastandfaasis olevad lained liitudes nõrgendavad üksteist. 7

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Difraktsioonivõre
10
docx

Difraktsioonivõre

konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 5. Mis on optiline teepikkus ja käiguvahe? Kui n2 > n1, siis nimetatakse teist keskkonda optiliselt tihedamaks ja esimest keskkonda optiliselt hõredamaks. Optiliselt tihedamas keskkonnas on valguse levikukiirus väiksem ja mingi teepikkuse x läbimiseks kulub seal rohkem aega. Korrutist nx nimetatakse optiliseks teepikkuseks. Optiline käiguvahe 6. Avaldage käiguvahe juhul, kui valgus ei lange risti difraktsioonivõrele. 7. Esitage intensiivsuse maksimumi ja miinimumi tingimused difraktsioonivõre korral. 8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. 9

Füüsika → Optika
426 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
68 allalaadimist
Galaktika
5
docx

Galaktika

on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ja nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Mati Unt ja Nüüdisteater
9
docx

Mati Unt ja Nüüdisteater

esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide, kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu esietendub igal aastal üle saja lavastuse, publikut jagub aga neile eraldivõetuna suhteliselt vähe. Seetõttu on pikaealisi lavastusi üpris vähe. Teater ei ole rahvast koondav paik, vaid peab täitma paljude üpris erinevate vaatajarühmade kunstiootusi ning pakkuma ka võistlusvõimelist meelelahutust. 2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Börsirobotid
22
docx

Börsirobotid

ning Barack Obama on saanud vigastada. Selline tweet põhjustas näiteks Dow Jones Industrial Average 130 punktise languse, mis siiski taastus. AP sai selle eest ajutise Twitteri keelu. [11] 9 Kokkuvõte Tehnoloogia järjepidev kiire areng on initsieerinud väga paljudes sektorites sisemist arengut. Nii on ka börsirobotid muutnud finantsmaailma ja muudavad ka järjest tihedamas konkurentsitingimustes edasigi. Börsirobotid on viimase 15 aastaga viinud osakaalu tehingute koguväärtusest 10 protsendilt vähemalt kolmandikuni koguväärtusest. Eelkõige on algoritmikauplemises põhiliseks suunaks kõrgsageduskauplemine (HFT), mis seisneb kvantitatiivselt võimalikult paljude tehingute tegemises suures mahus, sealjuures kasumimarginaal võib olla ka väga väike. Lihtsalt seletades üritatakse turult saada kätte

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga
28
docx

Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga

Hiina on siiani Austraalia suurim ekspordi-ja imporditurg. Olenemata sellest, et pikemas perspektiivis on väljavaated ekspordile väga head, siis prognoositakse SKP kasvu aeglustumist 2,3% aastas järgmistel aastakümnetel. Vananeva elanikkonnal on suur mõju majandustegevuse aeglustumisele. Joonis 6. Import ja eksport Austraalias. Allikas: www.tradingeconimics.com 8 Uus-Meremaa on kõige tihedamas kaubavahetus Austraaliaga ning teisel kohal on Hiina. 2015.aasta juulis võrreldes selle aasta juuniga langes eksport 32,2 6NZD miljonit. Märtsis 2014 jõudis rekordiliselt kõrgele, kus eksport oli 5033 NZD miljonit. Import Uus-Meremaa tõusis 557,37 NZD miljonit vahemikus juuni-juuli 2015. Rekordiliselt kõrge oli import 2014.aasta septembris, kus see ulatus kuni 4975 NZD miljonini. Uus-Meremaa keskpanga prognoosis, et majandus riigis järgmise nelja aasta jooksul kasvab 2-3%. Joonis 7

Majandus → Makroökonoomika
6 allalaadimist
Galaktika ehk tähesüsteem
10
rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse

Loodus → Loodusteadused
20 allalaadimist
Lenna kuurmaa
15
doc

Lenna kuurmaa

Sony Saksa haru. Väikeste sammudega jõudis ''Tough Enough'' posititsioonile 13. Tagantjärele hindab Renee Meriste David Brandesiga läbirääkimiste alustamise ja debüütsingli 13. koha vahelist aega kõige raskemaks kogu temapoolses ninjaskeemis. Ja 13. kohta omakorda ka murdepunktiks, kus läbilöök oli peos ja ''Kõik läks lahti!''. Saksamaa tuntuimale muusikakanalile VIVA ei pidanud enam midagi selgitama. Kanal käias ''Tough Enough'' videot kõige tihedamas rotatsioonis. Tüdrukud, kes detsembrikuust alates elasid põhimõtteliselt Saksamaal, põrklesid telesõude vahel ("Top of The Pops", "The Dome", Stefan Raabi ''TV-Total"), naeratasid 8 popajakirjadele, treenisid pillimängu ja tantsimist, alustasid Davidi kirjutatud täispika albumi sisselaulmist ja sõitsid ja sõitsid minibussiga. Oma 1000 km päevas.

Muusika → Muusika
24 allalaadimist
Mullateadus
6
doc

Mullateadus

raamat- (Mahukaal- 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.) 2) Tahkefaasi tihedus De ­ g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus ­ peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus ­ jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist

Maateadus → Mullateadus
125 allalaadimist
Mullateaduse teine töö
3
doc

Mullateaduse teine töö

· mulla ja õhu niiskusest ja gaasivahetus soojust temperatuurist Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga · Mullaniiskusest: mida · mullalasuvustihedusest. täidetud pooride mahtu protsentides mulla niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat Tihedamas mullas on rohkem kapillaare üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi neelab · õhurõhust Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, · tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks

Maateadus → Mullateadus
161 allalaadimist
Jahindus-Eesti kiskjad
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa ­ Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja ­ kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas

Metsandus → Jahindus
133 allalaadimist
Seadused ja valemid
20
doc

Seadused ja valemid

võimsuse. Nende vahe ongi kiirguse intensiivsus antud punktis. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Samakalde interferents. Tasaparalleelse kihi kahelt küljelt peegeldunud kiirte vahel tekib faasinihe, mis sõltub langemisnurgast. Et murdumisseaduse järgi on , tuleb (pärast paari algebralist teisendust) Niisiis: kui , võimendavad kiired teineteist ning pind tundub heledana. Et väärtus

Füüsika → Füüsika
341 allalaadimist
Mullastik
26
pdf

Mullastik

Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse:

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Loodusteaduslikud mõtlemisviisid
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

 Kui oleku muutusel molekulide keskmine energia suureneb, siis soojus neeldub (ja vastupidi) Katse. Määrata mingi pendli võnkeperioodi (või sagedust) erinevate algamplituudide korral.  Rippuvat keha võib vaadelda matemaatilise pendlina  Mida pikem matemaatiline pendel, seda pikem võnkeperiood.  Matemaatilise pendli periood ei olene pendlikeha massist ega algamplituudist  Laine levib tihedamas keskkonnas kiiremini  Laine ei kanna keskkonda edasi  Heliallikaks on võnkuv keha  Heli levib ainult keskkonnas  Tihedamas keskkonnas on heli kiirus suurem  Mida madalam temperatuur, seda väiksem on heli kiirus gaasis; vedelikes ja tahkistes heli kiirus temperatuurist ei sõltu  Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli  Mida suurem amplituud, seda valjem heli Katse

Loodus → Loodusteadused
3 allalaadimist
Keskaegne ja renessansskirjandus
7
doc

Keskaegne ja renessansskirjandus

Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid. "Beowulf" VIII sajandil kirjutatud Soomeugrilastest jõudis keskaja kultuurisfääri anglosaksi eepos. Lõuna-Rootsis elanud ungarlased. noor sangar Beowulf astub Taani kuninga Araablaste kultuuril oli suur mõju Euroopale,

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
PORGANDIKASVATUS
20
docx

PORGANDIKASVATUS

Porgand ei talu happelist mulda ja värsket lubiväetist. Minul on porgandikasvatuseks olev maa saviliivmulla rikkalik ja kivideta, mis sobib väga hästi selleks tegevuseks. Kobedas sügavalt haritud mullas kasvavad porgandid pikaks ja ilusa kujuga. Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane, siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1)

Majandus → Majandus
53 allalaadimist
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
26
docx

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

koordineerimisena. Lähtudes maast ja tõelise „maa-vaimu“ omaks võtnud haritlaskonnast, peab rahvuslik ülesehitamine minema ka linna, muundades seda aja jooksul eesti linnaks. Kõigi kihtide eliidist kujuneb rahvusliku kultuuri ja riigi idee kandja, mis asendab teiste rahvaste aadli. Vajame maal hinge- ja vaimukultuuri sünteesi rahvuse kandjaks. * Rahvuslikus ideoloogias on meie ees rida suuri probleeme, millest mainitagu siin lühidalt tähtsamaid, mis tihedamas seoses maaga. Maaja ruumi probleem. J. Luiga mõte, et eestlaste sugu on juba üksi sellega oma elujõudu näidanud, et on võitnud endale nii tähtsa koha Läänemere ääres, jäägu maksvele ja seisku meeles alati. See koht, ruum, seob meid maailma- probleemidega kas või selles silla mõttes, millises käsitleb „Balticum’i” krahv H e r m. Keyserling Euroopa rahvaste spektrumis, tunnustades nüüd ka eestlasi ja lätlasi Balticum’i mõtte kandjaiks

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Mulldateaduse loengu konspekt
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 ­ 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 ­ 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De ­ g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne boorsus ­ peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne boorsus ­ jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 4) Mulla eripind ­ S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind. Vesi mullas ja vee omadused Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi

Bioloogia → Üldbioloogia
132 allalaadimist
EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

o Taimede kasvuaeg 1-2 aastat o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine  Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks.  Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega  Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust.  Puuliigi valik o Segakultuur

Metsandus → Eesti metsad
43 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

tugeva ja hästi arenenud kuusetaime saab 3 aasta jooksul. Suletud juurekavaga e. potitaimede eelised ja puudused: 2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus ​Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri ​õigeaegne liitumine​, saadava puidu hea kvaliteet ​ja ​puistu kõrge tootlikkus​, kuid samal ajal kultuuri rajamise ​kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud on kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) ​kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest ​2) kasvukohatingimustest ​3) ​maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist ​4) istutusmaterjali vanusest ​5) ​loodusliku uuenduse olemasolust. Eesti metsanduses kasutatakse järgmiseid keskmisi algtihedusi:

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS
22
doc

TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS

, ja kolmandaks huvitavad tööülesanded. Ka siis kui palk on piisav, tahavad töötajad teada, kas nende töökoht säilib ka tulevikus. Kindla töö korral ollakse tihti nõus ka väiksema palgaga leppima./3, lk.35/ Suurt mõju avaldavad töötajatele ka tööpäev, keskkond ja osalemise tunne ning loomulikult karjääri võimalus. Sobiva pikkusega tööpäeva osas on väikefirmal lihtsam vastu tulla, sest tavaliselt elab personal töökoha läheduses ning juhtkond ja töötajad on omavahel tihedamas kontaktis. Paindlikku graafikut koostada on lihtsam kui suurfirmas. Töötajad soovivad, et nende positsioon ettevõttes aja jooksul paraneks. See võib väljenduda võimaluses kasutada muid oskusi peale nende, mille pärast neid algselt palgati, otsuste tegemises osalemises või uue ja tähtsama ametikoha saamises. Enamikule töötajaist on oluline tunda, et nad firma heaks oma panuse annavad. Seetõttu tuleb tähele panna, et töötajad alati teaksid, mis rolli mängib nende töö kogu firma

Majandus → Töö- ja palgakorraldus
39 allalaadimist
Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist

Metsandus → Dendroloogia
77 allalaadimist
Mullateaduse kospekt
25
doc

Mullateaduse kospekt

Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb ­50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim ­ on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis ja taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm.

Maateadus → Mullateadus
176 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse?

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist
Tehnika ajalugu
19
doc

Tehnika ajalugu

Maailmapildi avardumine ja muutumine osutus kõige kiuste viljastavaks lätteks uutele otsingutele nii vaimse kui ka ainelise kultuuri valdkonnas. Ka mitmed tollal kasutusele tulnud materiaalse kultuuri saavutused aitasid kaasa muutuste süvenemisele ning levikule. Tähtsaim neist oli ehk trükikunsti kasutuselevõtt ja üha laienev levi, millel oli hindamatu roll olemasoleva vaimuvara kui ka uute ideede ja mõtete populariseerimisel. Mõtlejad võisid just selle abil seista üksteisega tihedamas kontaktis. Vaimset läbikäimist õpetlaste vahel soodustas omakorda seegi, et ühise läbikäimise keelena kasutati tollal pea eranditult ladina keelt. Seoses uue võimalusega teadmiste populariseerimisel hakkas tõusma ka üldine haridustase. Lisaks trükikunstile tuli tol ajal kasutusele veel muidki tänapäevaks laialdaselt levinud tehnilisi vahendeid ­ astronoomidele teleskoop, meresõitjatele kompass. Need iseenesest üsna

Tehnika → Tehnikalugu
94 allalaadimist
Mineraloogia kontrolltöö
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis · taimkate

Maateadus → Mullateadus
93 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui *juurdekasvupuuri abil metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks aastarõngad on kitsamad ja suureneb ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist
Üldmeteoroloogia konspekt
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt . Kõige rohkem muutub tihedus seega ka murdumisnäitaja harilikult vertikaalsihis. Murdumisnäitaja n erineb väga vähe ühest ja tihti kasutatakse selle asemel tähist (n-1)1000000 ja korrutatakse miljoniga. Murdumisnäitaja on suhteliselt võrdne gaasi tihedusega . Refraktsiooniindeks sõltub rõhust , virtuaalsest temperatruuirst (märg õhk) ja lainepikkusest. TV=(1 + 0.608q) T Virtuaalse temperatuuri valem jällegi , mida kasutatakse

Kategooriata → Üldmeteoroloogia
86 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega. Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Maa on nn. Pöörlev vedel kera. Maailmaookeani keskmisel tasemel on külgetõmbejõud sama. Maa aines on gravitatsiooniväljas jaotunud tiheduse järgi. Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises. Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud. Glatsioisostaasia ­ liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär ­ maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär ­ süvavahevöö Astenosfäär ­ seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles)

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

* Kasekultuurid kas 2-aastaste seemikute või 2-3 a. istikutega. * Teisi lehtpuukultuure tavaliselt suuremõõtmeliste istikute (heistritega). 10.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha.

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad

Füüsika → Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Et murdumisseaduse järgi on , tuleb (pärast paari algebralist teisendust) Niisiis: kui , võimendavad kiired teineteist ning pind tundub heledana. Et väärtus sõltub vaatenurgast (kiire kaldest) nimetataksegi nähtust samakalde interferentsiks. Nurgad, millele vastab maksimum, saame valemist , kus on täisarv. Seega ehk

Füüsika → Füüsika
216 allalaadimist
Füüsika eksami küsimuste vastused
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

eseme poolt objektiivile kiiratud valgusega: Kujutise ja objekti heleduste suhteks saame seega 18. Samakalde interferents tekib, kui paralleelne kiirtekimp (päikesevalgus) langeb tasaparalleelsele plaadile (jääkiht veelombi pinnal). Siis näeme korraga kaht kiirt: ühte, mis peegeldub (jää)kihi ülemiselt ja teist, mis peegeldub alumiselt pinnalt. Kuna teise kiire tee on pikem, hilineb ta faasis võrra. Arvestades, et optiliselt tihedamas keskkonnas kasvab "optiline tee pikkus" korda ( on murdumisnäitaja), saame käiguvaheks Et murdumisseaduse järgi on , tuleb (pärast paari algebralist teisendust) Niisiis: kui , võimendavad kiired teineteist ning pind tundub heledana. Et väärtus sõltub vaatenurgast (kiire kaldest) nimetataksegi nähtust samakalde interferentsiks. Nurgad, millele vastab maksimum, saame valemist , kus on täisarv. Seega ehk

Füüsika → Füüsika
142 allalaadimist
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris. Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui torkav kuusk, mistõttu sobib kasutamiseks linnade ja tööstuspiirkondade haljastuses. · Okkad on püstiselt ettepoole suunatud, varjus asetsevad poolkamjalt, kinnituvad ahenenud rootsuga madalale näsakesele spiraalselt 1-kaupa. Nad on lamedad,

Metsandus → Dendroloogia
247 allalaadimist
Vanaaeg
116
doc

Vanaaeg

Arheoloogia järgi otsustades 7 saj II poolest forum Romanium, kuivendati 7 saj lõpupoole ja rajati kloaka maxima- kanalite süsteem, mis selle vee Tiberisse juhtis ja hiljem sai sellest kanalisatsioon. 6 saj sai Roomast linn. Oli tol ajal üks suuremaid latiini linnu , üldmulje oli võrreldav suurte õitsengu ajal olevate etruski linnadega. Suuline pärimus- kirjalikult üleskirjutatud- Selge et roomlased al 3 saj kui hakati kirja panema oma ajalugu põhjalikumalt, olid tihedamas kontaktis kreeklastega, ja roomlased üritasid end legimeerida otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Mida Kurat räägib, see on surm. Aga Abraxas räägib väärikaid ning neetud sõnu, ta ütleb, et elu on samaaegselt ka surm. Abraxas sigitab tõde ja valet, head ja kurja, valgust ja pimedust ühesuguste sõnadega ja ühesuguse teoga. Seepärast on Abraxas kohutav." (JUNG 2004:346-347) Jungi käsitlus ja zurvanistlik teoloogia on siin äärmiselt sarnane, kuid otsest ,,mahakirjutamist" ei saa väita, sest Jungil tunduvad Jumal Päike ja Kurat olevat ülijumal Abraxasega tihedamas seoses kui Zurvan oma kaksikpoegade Ohrmazdi ja Ahrimaniga. Jungil kujutavad kaksikpojad endast peaaegu et ülijumala võrdseid hüpostaase, samas kui Zurvan distantseerib end võimaluste piires Ahrimanist ning kõik kolm eristuvad üksteisest selgepiirilisemalt. 5.4. Jung ja gnostitsism Jungi on mitmete poolt peetud uusgnostitsismi esindajaks. Nii näiteks pidi ta juba oma eluajal tõrjuma taolist liigitamist Austria religioonifilosoofi Martin Buberi poolt. Oma kirjavahetuses

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun